Obsah (5)

§ 101§ 97§ 100§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2479 Tsiv

§ 101lg 7 alusel), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda

1. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest, alates lapsetoetuse suuruse muutumise kuust.
2. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 16 väljamõistetud igakuise elatise tasumisega viivitamisel tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda T. I.-le viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates elatisemakse sissenõutavaks muutumisest kuni täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui elatisemakse summa. Viivis tuleb tasuda E. I.`a pangakontole xxxx.
3. Käesoleva otsuse resolutsiooni p-des 14 ja 16 väljamõistetud igakuised elatisemaksed tuleb tasuda iga kuu eest ette hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks E. I.`a pangakontole xxxx.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Eesti Vabariigil tekkinud menetluskulud jätta M. M. S. M. E. kanda. 2
5. Välja mõista M. M. S. M. E.-lt menetluskulu 30,96 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
6. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi sundtäitmisele. Tasumisega viivitamise korral tuleb M. M. S. M. E.-l tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulult (so 30,96 eurolt) kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
7. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfo lehele.
8. Toimetada kohtuotsus Rahandusministeeriumile. kätte pooltele ning edastada pärast jõustumist Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate esitatud väited ja nõue
9. Kostja on hagejate isa. Lapsevanemad kolisid lahku 23.08.2020, hagejad jäid elama emaga ning alates sellest ajast ei ole kostja hagejate ülalpidamises osalenud. Hageja I igakuised vajadused kokku on 868 eurot (sh toidukulu 200 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, õppevahendid (sh kooliüritused) 40 eurot, tervishoid ja hügieen 50 eurot, olmetarbed ja mänguasjad 30 eurot, vaba aeg ja meelelahutus (sh taskuraha) 130 eurot, transpordikulu 25 eurot, eluase 235 eurot, sidekulu 4 eurot, huviharidus (võimlemisklubi) 104 eurot). Hageja II igakuised vajadused kokku on 899 eurot (sh toidukulu 200 eurot, riided-jalanõud 50 eurot, lasteaiakulud 75 eurot, tervishoid ja hügieen 50 eurot, olmetarbed ja mänguasjad 30 eurot, vaba aeg ja meelelahutus (sh taskuraha) 130 eurot, transpordikulu 25 eurot, eluase 235 eurot, huviharidus (võimlemisklubi) 104 eurot). 1.
10. Hageja I palub kostjalt välja mõista: 1.1.
11. elatisevõlgnevuse perioodi 13.02.2022 - 12.02.2023 eest summas 2 674,04 eurot, 1.1.
12. igakuise elatise alates 13.02.2023 kehtiva

§ 101järgi arvestatavas muutuvas summas (hagi esitamise seisuga 215,64 eurot kuus).

1.

1. Hageja II palub kostjalt välja mõista: 1.2.
2. elatisevõlgnevuse perioodi 13.02.2022 - 12.02.2023 eest summas 2 272,89 eurot, 1.2.
3. igakuise elatise alates 13.02.2023 kehtiva

§ 101järgi arvestatavas muutuvas summas (hagi esitamise seisuga 183,29 eurot kuus).

Hagejad paluvad määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel 3 kuupäeval ja alates 13.02.2022 kuni kohtuotsuse jõustumiseni sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Hagejad paluvad välja mõista kohtuotsuse jõustumise hetkeks sissenõutavaks muutunud elatissummalt tasumisega viivitamise korral viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates ühe kuu möödumisest käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumisest, kuid kokku mitte rohkem kui sissenõutavaks muutunud elatise summa. Elatiselt, mis ei ole kohtuotsuse jõustumise hetkeks muutunud sissenõutavaks, kuid mille tasumisega viivitatakse, paluvad hagejad kostjalt välja mõista viivise alates kohustuse täitmise tähtajale järgnevast päevast, kuid kokku mitte rohkem kui elatise summa. Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on esitatud põhjendamatult. Kostja soovib elatist maksta, kuid laste emaga kokkuleppe saavutamine ei ole õnnestunud. Ainus, mis oli vaja laste emal elatise saamiseks teha, oli kostjaga kokku saada ning leppida kokku: a) kohustuste suuruses; b) raha ülekande viisis; c) kokkuleppe formaliseerimise viisis. Isal puudub võimalus lastele vahetult ülalpidamist tagada. Laste ema takistab igakülgselt kostjal oma lapsi kasvatamast, nendega suhtlemast jne. Kostja hinnangul on ebaõiglane ja materiaalõigusega vastuolus olukord, kus ühelt poolt nõuab laste ema elatist ning teisalt takistab igakülgselt kostjal lapsi kasvatamast. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitunnistustest (dtl 16, 17) ja rahvastikuregistrist on kostja hagejate isa, mistõttu on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et lapsed elavad koos emaga. 5. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). Pooled ei vaidle, et kostja ei ole hagejatele elatist tasunud. 6.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot, alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 7.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023.a 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 4 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostja on välja toonud, et vanemad vaidlevad mh lastega suhtlemise osas. Nähtuvalt kohtute infosüsteemist on 02.04.2024 jõustunud Harju Maakohtu 30.12.2022 määrus tsiviilasjas 2-22-8331, millega määrati poolte suhtlemiskord selliselt, et kostja kohtub lastega kahel päeval kuus. 9.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat. 10.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: hageja I -alates 13.02.2022 kuni 31.03.2022.a. 213,44 eurot kuus (200 + 43,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); hageja II -alates 13.02.2022 kuni 31.03.2022.a. 181,42 eurot kuus (213,44 x 0,85); -alates 01.04.2022 kuni 31.12.2022.a. 191,79 eurot kuus (225,64 x 0,85); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 183,29 eurot kuus (215,64 x 0,85); -alates 01.04.2023 kuni 31.03.2024.a. 221,28 eurot kuus (260,33 x 0,85); -alates 01.04.2024.a. 244,56 eurot kuus (287,72 x 0,85). 11. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 12. Kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101sätestatud ulatuse.

Ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta vanemate erimeelsused seoses lastega suhtemisega; olukorras, kus lapsed elavad emaga, puudub kostjal õigus nõuda, et ta saaks ülalpidamist anda elatise tasumise asemel vahetult. Vaidlus puudub, et kostja hagejatele elatist tasunud ei ole, sh ei ole kostja asunud ülalpidamiskohustust täitma pärast hagi esitamist. Seetõttu on elatise väljamõistmise eeldused täidetud. 13. Tulenevalt

§ 108

õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Hageja I on nõudnud perioodi 13.02.2022 – 12.02.2023 eest elatisevõlgnevuse väljamõistmist summas 2 674,04 eurot ning hageja II 2 272,89 eurot. Kostja ülalpidamiskohustus vastaval perioodil hageja I ees oli 2 674,23 eurot (veebr 22 16 p 121,97 eur + 213,44 + 225,64 x 9 + 215,64 + veebr 23 12p 92,42 eur) ning hageja II ees 2 273,04 eurot (veebr 22 16 p 103,67 eur + 181,42 + 191,79 x 9 + 183,29 + veebr 23 12p 78,55 eur). Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuvad nõuded 5 ning mõistab kostjalt perioodi 13.02.2022 – 12.02.2023 eest välja elatisevõlgnevuse 2 674,04 eurot hageja I ning 2 272,89 eurot hageja II kasuks.
2. Kohus arvestab selguse huvides välja elatise võlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

1. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 13.02.2023-31.12.2024 eest hageja I kasuks 6 052,30 eurot (veebr 23 16 p 123,22 eur + 215,64 + 260,33 x 12 + 287,72 x 9) ja hageja II kasuks 5 144,43 eurot (veebr 23 16 p 104,74 eur + 183,29 + 221,28 x 12 + 244,56 x 9).
2. Alates 01.01.2025 mõistab kohus kostjalt kummagi hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt 287,72 ja 244,56 eurot kuus. 18. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hagejate ema kontole hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks ning kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2. Kohus rahuldab hagi ka osas, milles hagejad on taotlenud kostjalt viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kui kostja viivitab elatise tasumisega tulevikus.
3. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtu hinnangul puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis põhjendaksid kulude jätmist kostja kanda TsMS § 164 lg 2 alusel. Et ülalpidamiskohustus on täitmata pikema aja jooksul ning et vaidlus on ka seoses suhtlemisega ei ole laste ülalpidamisasjades tavapäratu.
4. Riigil tekkinud menetluskulu jätab kohus seoses hagi rahuldamisega TsMS § 179 lg 1 alusel kostja kanda. Kulu tekkis seoses 29.10.2024 kohtumääruse kostjale tõlkimisega 30,96 eurot, millise summa mõistab kohus kostjalt riigi kasuks välja. Kohus märgib TsMS § 179 lg 5 ja 9 alusel, et väljamõistetu tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates ning tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 6