KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2024.a Tallinn Tsiviilasja number 2-24-9957 Tsiviilasi M. H. O. ja J.

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra). 3.3 Välja mõista T. O.ilt elatis J. E. O.i kasuks alates 23.07.2026 kuni J. E. O.i täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

1. Resolutsiooni p-s 2.2, 3.2 ja 3.3 märgitud elatis muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Elatise summad kanda iga kalendrikuu
5. kuupäevaks M. J. arveldusarvele nr xxxx, selgitusega „elatised M. H. O. ja J. E. O.“.
6. Juhul, kui T. O. on kohtumenetluse kestel M. H. O.ile ja/või J. E. O.ile maksnud elatist, siis tasutud summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 2 Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 28.06.2024 esitatud ja 08.07.2024 täiendatud hagiavalduse kohaselt on M. H. O. (hageja I) ja J. E. O. (hageja II) sündinud M. J. ja T. O. (kostja) kooselust. Pärast vanemate lahkuminekut jäid hagejad elama emaga. Kuna kostja ei pidanud oma alaealisi lapsi üleval, esitasid hagejad avaldused elatise saamiseks maksekäsu kiirmenetluses. Harju Maakohus on teinud oma 17.05.2021 määrusega maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja I kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus alates 12.04.2021 hageja I täisealiseks saamiseni. Pärnu Maakohus on oma 10.03.2023 määrusega teinud maksekäsu, millega mõistis kostjalt hageja II kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus alates 28.11.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Alates maksekäskude tegemisest on Eestis toimunud erakordselt suur hinnatõus. Tarbijahinna indeksi muutus seisuga 1.01.2023 oli võrreldes seisuga 1.01.
8. a. 17,1 % ja tarbijahinna indeksi muutus seisuga 1.01.2023 oli võrreldes seisuga 1.01.
9. a. 4,3 %. Kokku on tarbijahinnad tõusnud ajavahemikul 1.01.2022 kuni käesoleva ajani (
10. a. II kvartal) Statistikaameti andmetel 23,7%. Hagejad selgitavad, et nende kummagi eluasemekulud aasta lõikes kuu keskmiselt on 200 eurot, kulud toidule on 150 eurot, sidekulud on 15 eurot, kulutused tervishoiule on 10 eurot, hügieenitarvetele on 30 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks on ca 40 eurot, trennile 20 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele (s.h. spordiriietele) on umbes 80 eurot, muud vältimatud püsikulud 40 eurot (juuksur 15 eurot, sõprade sünnipäevad jms. 25 eurot). Kokku on kulud umbes 585 eurot. Hageja I saab lapsetoetust 80 eurot ja hageja II saab kuni 30.06.2025 lapsetoetust 100 eurot ning alates 1.07.2025 saab hageja II lapsetoetust 80 eurot (siis lõpetab gümnaasiumi pere vanim laps). Lisaks makstakse hagejate emale PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel kuni 30.06.2025 lasterikka pere toetust, siis lõpeb lasterikka pere toetuse maksmine seoses vanema lapse gümnaasiumi lõpetamisega. Seega jaguneb igakuine lasterikka pere toetus 450 eurot kuni 30.06.2025 kolme lapse vahel, igaühe osa on 150 eurot ja elatise määratlemisel läheb sellest arvesse 37,50 eurot. Hagejate vanusevahe on vähem kui kolm aastat, seega hageja II elatist vähendatakse kuni hageja II täisealiseks saamiseni 15 % võrra võrreldes hagejaga I. Eeltoodust tulenevalt palusid hagejad: 1) suurendada Harju Maakohtu 17.05.2021 määrusega ts.asjas xxxx kostjalt hageja I ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 30.06.2025 hageja I kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

101 lg 3 alusel (272,76 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (54,96 eurot) ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel 3 makstavast lapsetoetustest (st 40 eurot) ja veerand PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel langevast osast lasterikka pere toetusest (st 37,50 eurot, elatis hagi esitamisest 250,22 eurot kuus). Alates 1.07.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni mõista hageja I kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast lapsetoetustest; 2) suurendada Pärnu Maakohtu 10.03.2023 määrusega ts.asjas xxxx kostjalt hageja II ülalpidamiseks välja mõistetud elatist ja mõista alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 30.06.2025 hageja II kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

101 lg 3 alusel (272,76 eurot). Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (54,96 eurot) ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast lapsetoetustest (st 50 eurot) ning veerand PHS § 16 lg 1 p.-i 5 alusel langevast osast lasterikka pere toetusest (st 37,50 eurot). Saadud summat 240,22 eurot vähendada 15% võrra (elatis hagi esitamisel 204,19 eurot). Alates 1.07.2025 kuni hageja I täisealiseks saamiseni xxxx mõista hageja II kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast lapsetoetustest. Saadud summat vähendada 15% võrra. Alates 23.07.2026 kuni hageja II täisealiseks saamiseni mõista hageja II kasuks kostjalt välja igakuine elatis summas, mille arvutamise aluseks on elatise tasumise kuul kehtiv baassumma, mis arvutatakse

101 lg 3 alusel. Baassummale lisandub kolm protsenti elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ja elatisest võetakse maha pool PHS § 16 lg 1 p.-i 1 alusel makstavast lapsetoetustest. 13.10.2024 täpsustasid hagejad oma hagiavaldust ning märkisid, et alates 01.09.2024 pere lasterikka pere toetust ei saa. Samuti on vähenenud hagejale II makstav lapsetoetus. Märgitust tulenevalt moodustus hageja I elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 250,22 eurot kuus ning kogu elatisenõue sama perioodi eest on 525,46 eurot (3/30 x 250,22 + 2 x 250,22). Alates 1.09.2024 taotleb hageja I mõista elatis välja lasterikka pere toetust arvestamata. Hageja II elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 204,19 eurot kuus ning kogu elatisenõue sama perioodi eest 428,80 eurot (3/30 x 204,19 + 2 x 204,19). Alates 1.09.2024 taotleb hageja II mõista elatis välja lasterikka pere toetust arvestamata ning arvestada lapsetoetuse suuruseks 80 eurot, mitte 100 eurot. Kostja vastus Kostja hagiga ei nõustunud, kuna tema hinnangul ei kajasta nõuded hagejatele tasutud summasid. Kohtu põhjendused 4 1. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. 2. Perekonnaseaduse (

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3, lg 4 ja lg 5 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kohus märgib, et alates 01.04.2024 on baassummaks 272,76 eurot.
3. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hagejate vanemateks M. J. ja kostja (dtl 6, 8). Kohus on tuvastanud, et tsiviilasjas nr xxxx on Harju Maakohus teinud 17.05.2021 kohtumäärusega maksekäsu, millega on kostjalt hageja I kasuks välja mõistnud elatise summas 200 eurot kuus alates 12.04.2021 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (dtl 2022). Samuti on kohus tuvastanud, et tsiviilasjas xxxx on Pärnu Maakohus teinud 10.03.2023 kohtumäärusega maksekäsu, millega on kostjalt hageja II kasuks välja mõistnud elatise summas 200 eurot kuus alates 28.11.2022 kuni hageja II täisealiseks saamiseni (dtl 23-24). Kohus selgitab, et hagejatel on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 ning TsMS § 497 alusel. TsMS § 459 lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Elatise suuruse muutmisel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi 5 lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 11).
4. Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul on hagejad iseenesest õigustatud nõudma elatise suurendamist. Hagejate poolt väljatoodud asjaoludest nähtub, et hagejate igakuised kulud on võrreldes 2021 ja 2022 aastaga suurenenud. Kohtu hinnangul on nimetatu ka eluliselt usutav, kuna tarbijahinnad on tõusnud ajavahemikul 2022 aastast Statistikaameti andmetel 23,7 %. Seega on kallinenud eraisikute toidukorv, eluasemekulud ning muud eluks vajalikud tarbekaubad. Samuti on seaduses sätestatud miinimumelatise suurus aastate jooksul muutunud ning ka hetkel kehtiv miinimum kostjalt väljamõistetud elatisest suurem. Samuti ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et hagejate igakuised kulud vastavad käesoleval ajal vähemalt kahekordsele seaduses sätestatud baassummale. Kohus selgitab, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus kahelda, et hagejate igakuised kulud ei vastaks käesoleval ajal vähemalt seaduses sätestatud kahekordsele baassummale. 5.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise vähendamiseks tuleb tuvastada, et selleks on mõjuv põhjus, muu hulgas kas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ühtegi

§ 102märgitud asjaolu ei ole kostja menetluses välja toonud.

Seega puudub kohtu hinnangul alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102alusel.

6.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Puudub vaidlus, et mõlemad hagejad saavad käesoleval ajal lapsetoetust 80 eurot (hageja II sai kuni 31.08.2024 lapsetoetust 100 eurot) ning kuni 31.08.2024 sai pere ka lasterikka pere toetust. Seega tuleb elatise suuruse arvestamisel nimetatud asjaoludega arvestada. 6 Eeltoodust tulenevalt moodustas hageja I elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 kokku 525,46 eurot (3/30 x 250,22 + 2 x 250,22) ning hageja II elatisenõue perioodil alates hagi esitamisest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 kokku 428,80 eurot (3/30 x 204,19 + 2 x 204,19). Alates 01.09.2024 tuleb arvestada mõlema lapse puhul lastetoetusega 80 eurot ning jätta arvestamata lasterikka pere toetus. 7.

§ 101

lg 7 sätestab, et, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kuna hagejate vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, siis tuleb hageja II elatist vähendada 15 % võrra kuni hageja I täisealiseks saamiseni. 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb välja mõista hageja I kasuks elatis perioodi eest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 summas 525,46 eurot ning alates 01.09.2024 kuni hageja I täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja II kasuks elatis perioodi eest 28.06.2024 kuni 31.08.2024 summas 428,80 eurot, alates 01.09.2024 kuni xxxx (s.o kuni hageja I täisealiseks saamiseni) 244,56 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutopalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot ja vähendatud

§-st 101 lg 7 alusel täiendavalt 15 % võrra) ning alates 23.07.2026 hageja II täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) 287,72 eurot kuus (baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot). Väljamõistetud elatis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda
2. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Seega tuleb elatise summad tasuda hageja seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu hiljemalt

1. kuupäevaks. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel hagejatele maksnud elatist, siis tasutud summad tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
2. Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. 7 Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 8