Obsah (4)

§ 97§ 99§ 102§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Üllar Roostoja, Margit Jäätma Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 20. detsember 2024 Tsiviilasja number 2-22-19

) § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik

§ 97p 2 tähenduses.

Hageja elab kostjast eraldi ning kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida, mistõttu on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatise nõude.

1. detsembril 2022 esitatud hagiavalduses nõudis hageja elatist 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
2. jaanuaril 2023 muutis hageja oma nõuet ja palus igakuist elatist 100 eurot.
3. septembril 2023 suurendas hageja oma elatise nõuet 200 euroni kuus.

§ 99

lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud kulutuste suuruseks 764 eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu), eluasemekulud 100 eurot (korter), toidukulud keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva), riiete ja jalanõude kulud keskmiselt 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi keskmiselt 25 eurot, kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot, sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn + 8 eurot Tallinn-Narva) ×
3. aprilli
4. a kohtuistungil seletas hageja, et elab ja õpib Tallinnas, kuid käib Narvas kas igal nädalavahetusel või paar korda kuus. Samuti sai hageja enda seletuste kohaselt kostjalt pärandi, mis koosneb korteriomandist ja suurtest võlgadest, mille kustutamisele on suunatud hageja ja hageja ema jõud. Korteris ei saa elada ega seda üürile anda, kuna see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti. Kostja ei vaielnud vastu hageja kulutuste suurusele ja liikidele. Maakohus leidis, et ühiselamu eluasemekulud 200 eurot kuus on ülepaisutatud. Ajavahemiku
5. juuli 2023 –
6. märts 2024 kohta esitatud hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt tasus ta ühiselamu eest ajavahemikul
7. juuli 2023 –
8. veebruar 2024 kokku 1347 eurot 16 senti, mis teeb keskmiselt 168 eurot 40 senti kuus. Põhjendatud ühiselamu kulutuse suurus on keskmiselt 168,40 eurot kuus. Täisealiseks saanud lapse puhul võib eeldada, et tal on võimalik hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Pärandvara
9. novembri
10. a inventuuri kohaselt moodustab pärandvara aktiva (vara ja õiguste väärtus) kokku 21 300 eurot, mh aadressil XXXXXX asub korteriomand väärtusega 21 000 eurot. Pärandvara passiva (kohustused) moodustavad kokku 8087 eurot 59 senti. Maakohus leidis, et pärandina saadud XXXXX, X korteriomandi hooldamisega seotud kulutused on põhjendamata. Olukorras, kus hageja väitel ei ole tal 4 võimalik õppimise ajal ennast ülal pidada, ei ole korteriomandi eest tasumine põhjendatud. Kui korteriomand, kus pole hageja sõnul võimalik elada ega üürile anda, sest see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti, oleks ära müüdud, saanuks hageja selle müügist saadud rahast kindlustada enda ülalpidamise. Hageja kanti kinnistusraamatusse XXXXX, X asuva korteriomandi omanikuna
11. septembril
12. Korteriomandi müügist saadud rahast saaks hageja kustutada pärandina saadud võlad 8087 euro 59 sendi ulatuses ja talle jääks 13 212 eurot 41 senti ülalpidamiseks üle. Kuna hageja saab 21-aastaseks XXXX, siis ajavahemikul
13. september 2023 –
14. september 2025 saaks ta kindlustada endale ülalpidamist 528 eurot 50 senti kuus (13 212 eurot 41 senti : 25 kuud). Korteriomandi müügi järel ei oleks hagejal kohustust kanda selle hooldamisega seotud kulutusi. Võlgade kustutamise järel vabaneks hageja kohtutäituri tasu maksmise kohustusest. Hageja saab iga kuu ka vajaduspõhist toetust 150 eurot kuus. Seega leidis maakohus, et hageja on võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja pangakonto väljavõtetest nähtub, et ta pidevalt investeerib raha selgitusega „skoro stanu millionerom“ ehk peatselt saan miljonäriks või „invest“ ja saab ka investeerimisest tulu. Näiteks
15. detsembril 2023 sai hageja 550 eurot,
16. veebruaril 2024 – 200 eurot. Enda ülalpidamiseks oleva raha puudumise korral ei ole kohtu hinnangul võimalik ega mõistlik raha investeerimine. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri
17. märtsi
18. a seisuga esitatud andmete kohaselt on hagejal ettevõtluskonto alates
19. oktoobrist
20. Kinnistusraamatu andmetel on hageja omandis juba eespool viidatud XXXXX asuv 39,60 m2 suurune korteriomand. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks sõidukid. Samuti puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti
21. märtsi
22. a teatise ja maksuandmete tõendi kohaselt tehti ajavahemikul
23. juuli 2022 –
24. veebruar 2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 0,70 eurot. Maksu- ja Tolliameti
25. märtsi
26. a maksuandmete tõendi kohaselt laekus hageja ettevõtluskontole ajavahemikul
27. a oktoobrist kuni
28. a detsembrini (k.a) kokku 1767 eurot 80 senti, pärast mahaarvamisi oli summaks 1414 eurot 22 senti, mis teeb keskmiselt 108 eurot 80 senti kuus. Ettevõtluskonto omamine tähendab ettevõtlustulu, hageja tegeles pidevalt ettevõtlusega, osutas teenuseid. Hageja nimel on avatud pensionikonto, hageja pole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Hageja ei ole registreeritud töötuna. Sotsiaalkindlustusameti
29. märtsi
30. a vastuse kohaselt maksti hagejale välja alates
31. juulist 2022 kuni käesoleva ajani elatisabi kokku 497 eurot 52 senti (toetus on välja makstud O.K. ); ajavahemikul
32. juuli 2022 kuni
33. detsember 2022 igakuine lapsetoetus 60 eurot ja ajavahemikul
34. jaanuar 2023 kuni
35. september 2023 80 eurot; novembris 2022 hinnatõusu leevendamise toetus 50 eurot. Eeltoodust lähtudes leidis maakohus, et hagi ei ole põhjendatud, sest hagejal on vara, mille müügi arvel on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima. Samuti saab hageja sissetulekuid hankida tema pangakontode väljavõtete ja ettevõtluskonto andmete alusel. Maakohus analüüsis ka hagejate vanemate varalist seisundit ja võimekust anda hagejale ülalpidamist. Kostja väitel ei võimalda ta olukord täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kui kohus määrab elatise hageja kasuks, siis muutub halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja abikaasal on sissetulek ning pere elab sellest rahast ja peab üleval lapsi. Elukohaks on eramu, olemas on aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest. Kostjal pole muid sissetulekuid. 5 Maakohus märkis, et Transpordiameti liiklusregistri andmetel on kostja teisele isikule kuuluva
36. ehitusaasta sõiduauto Volkswagen Passat Variant vastutav kasutaja. Kostja selgitas, et sõiduauto kuulub tema teisele täisealisele lapsele A.A., kes on ostnud selle enda kokkuhoitud rahaga. Kostja on sõiduauto vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia (alaealist) poega XXX kooli. Kostja koos perega elab 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid seal ei käi. Koolibussi samuti pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuuluks kinnisvara. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid. Eesti Töötukassa
37. märtsi
38. a teatise kohaselt ei ole kostja registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti
39. märtsi
40. a vastuse kohaselt ei ole kostjale määratud ega makstud pensioni ja/või toetusi. AS-i Pensionikeskus
41. märtsi
42. a vastuse kohaselt on kostja nimel avatud pensionikonto. Kostja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Maksu- ja Tolliameti peetava töötajate registri seisuga
43. märtsi
44. a andmete kohaselt on kostjal ettevõtluskonto alates
45. novembrist
46. Maksu- ja Tolliameti
47. märtsi
48. a teatise kohaselt tehti ajavahemikul
49. juuli 2022 –
50. veebruar 2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 0 eurot. Andmed ettevõtluskontole laekumiste kohta puuduvad.

§ 102

lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjal on alaealine laps (4. märtsil 2015 sündinud).

§ 98

näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Maakohtu hinnangul pole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist. Maakohus hindas kogutud tõendite alusel ka hageja ema varalist seisundit, leides, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem kui kostjal. Eeltoodu alusel ning arvestades, et hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada; kostjal on veel alaealine laps; kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist;

§ 98

järgi eelistatakse alaealist last teistele lastele, leidis maakohus, et hagi ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates hagi esitamise päevast kuni hageja keskvõi kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja palub kohustada kostjat kandma elatise O.L pangakontole. Alternatiivselt palub hageja rahuldada hagi põhjendatud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi kanda. 6 Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme – maakohus on asjaolusid ja tõendeid valesti analüüsinud ning pidanud kostja tõendamata väiteid kaalukamaks kui hageja dokumentaalsete tõenditega kinnitatud väiteid. Tõendamiskoormus on jagatud valesti, maakohus on teinud lahendi TsMS § 230 lg-ga 1 vastuolus ning rikkunud TsMS § 438 lg-t
2. Hageja pidi tõendama, et ta on

§ 97

mõttes ülalpidamist saama õigustatud isik, raha teenimise võimalused on hagejal piiratud (täiskoormusega õppimisel pole see võimalik), hagejal on vältimatud kulud ühe kuu lõikes, mida ei ole võimalik katta sissetuleku arvelt. Hageja on eelnevat menetluses esitatud tõenditega tõendanud. Vale ja põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et hageja peab võõrandama oma ainukese eluaseme endale ülalpidamise tagamiseks õppimise ajal. Kostja pidi tõendama, et ta vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist arvestades seda, et kostja ülalpidamisel on alaealine laps, kellel on eelisõigus ülalpidamise saamiseks. Kostja ei ole tõendanud oma faktilisi väiteid oma majandusliku olukorra kohta. Maakohus on küll teinud päringud kostja varalise seisundi tuvastamiseks, kuid hageja arvates ei tõenda kostjal ametliku sissetuleku puudumine seda, et kostja majanduslik olukord on halb. Kostja on töövõimeline noor isik, kostja ei ole Töötukassas töötuna arvel. Tuvastatud asjaoludest saab teha järelduse, et kostjal puudub piisav sissetulek, kuna kostja ei tee katseid sissetuleku saamiseks või kostjal on siiski olemas mitteametlik sissetulek, mille määr on tuvastamata. Kui kostja ei tee katseid piisava sissetuleku saamiseks lastele ülalpidamise andmise tagamiseks, ei ole see mõjuv põhjus elatise vähendamiseks või üldse elatise tasumise kohustusest vabastamiseks isegi täisealise õppiva hageja puhul. Riigikohus on korduvalt öelnud, et kohus peab hindama kohustatud isiku võimalusi sissetuleku teenimiseks, aga mitte faktilist sissetulekut. Kostja sissetuleku saamise võimalused ei ole piiratud. Juhul, kui kostjal on siiski olemas sissetulek, mille suurust kostja ei ole menetluses tõendanud, siis hageja arvates tuleb lähtuda sellest, et sissetulek on piisav kostja enda, alaealise lapse ja hageja ülalpidamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maakohus jõudnud valele järeldusele, et kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust, kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist. Kostja viidatud ülekanded on emalt ja sugulastelt tehti mh seoses pärandvarasse kuuluvate kohustustega, kui võlausaldajad nõudsid kohustuste kohest täitmist. Kostja pole kunagi hagejale elatist tasunud, seega on ta elatisvõlglane (võlgnevus üle 15 000 euro). Narvas elades ja õppides poleks hageja kulud sugugi väiksemad. Korteri turuväärtuse on kohtutäitur üle paisutanud. Kasutamiseks kõlbmatu korteri tegelikuks väärtuseks on 12 000 – 13 000 eurot. Korter on hageja ja tema perekonna ainuke kinnisvara.

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Hageja kontole laekuvad küllaltki suured rahasummad kingituste näol. Järelikult suudab ta enda eest ise hoolitseda. Hageja sai päranduseks korteri, kuna kostja ja kostja alaealine poeg loobusid pärandist. Korteri müügi puhul saab hageja pärandist saadud rahaga tagada võimaluse edasi õppimiseks ning ka elukoha Tallinnas. Kui hageja ei saa jätkata õpinguid Tallinnas, kuna pere ei suuda teda toetada, siis Narvas on tal võimalus oma õpinguid jätkata tasuta samal erialal Tartu Ülikooli kolledžis ja ta saab kõrghariduse oma kodulinnas. Kontoväljavõttest nähtub, et hageja saab töötada peale õpinguid õhtul, samuti on tal lisasissetulekud mitme tuhande euro ulatuses. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest. 7 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada punktiga 5 järgmises sõnastuses: „Tühistada Viru Maakohtu
3. jaanuari
4. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.“ Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lg-st 22 tulenevalt esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, et hageja on küll õppiv isik, kuid kinnisasja müümine võimaldab tal end ka õppimise ajal ülal pidada. Samuti nõustub ringkonnakohus sellega, et kostja ei ole võimeline hagejat ülal pidama, kahjustamata enese ja tema alaealise lapse tavalist ülalpidamist. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse eeltoodud põhjendustega, siis ei korda ringkonnakohus neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt.
6. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.
7. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, nagu oleks maakohus jaganud valesti tõendamiskoormuse, teinud lahendi TsMS § 230 lg-ga 1 vastuolus, rikkunud TsMS § 438 lg-t 1 või hinnanud tõendeid ja asjaolusid vääralt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid põhjalikult hinnanud, analüüsinud nii hageja kui ka kostja (lisaks ka hageja ema) majanduslikku olukorda ning pole seejuures rikkunud menetlusnorme. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega tõendite hindamisel, ei tähenda, et maakohus oleks rikkunud seetõttu menetlusnorme. 8.
8. Maakohus on praegusel juhul leidnud, et hageja on õppiv isik, kes on õigustatud esitama elatisehagi kostja vastu (vt täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse ülalpidamiskohustuse kohta ka RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10). Samuti on maakohus hinnanud põhjalikult esitatud ja kogutud tõendeid, mis puudutavad hageja varalist seisundit. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et pärandvarana saadud korteriomand on vara, mille müümisel saab hageja kanda ka oma ülalpidamiskulusid. Lisaks nähtub kinnisturaamatust, et praeguseks ei olegi enam nimetatud kinnisasja omanik hageja – kinnistusraamatust nähtub, et
9. augusti
10. a kinnistamisavalduse alusel on korteriomandi omanikuna
11. augustil 2024 sisse kantud S.S. . Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest, et hageja pärandvarana saadud korteris aadressil XXXX, oleks elanud. Hageja aadressina on märgitud ka apellatsioonkaebuses XXX X, XXX. Hageja on ise menetluses, mh apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tegemist on kasutamiseks kõlbmatu korteriga. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, nagu oleks maakohus leidnud, et hageja peab võõrandama oma ainukese eluaseme endale ülalpidamise tagamiseks õppimise ajal. Asja materjalidest ei tulene, et tegemist oleks olnud hageja eluasemega. Ka asjaolu, et korteriomand on ainuke kinnisasi, mis hagejale või ta perekonnale kuulus, ei anna ringkonnakohtule alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale. Kui isikul on enese ülalpidamiskulude kandmisega probleeme, ei ole põhjendatud omada kinnisasja, millega tekivad kulutused ning mis hageja väitel on lisaks kasutamiseks kõlbmatu ning mida ei ole antud ka üürile. Seda, missugused võlakohustused pärandvaraga kaasnesid, on maakohus samuti arvestanud. Menetluses on maakohus arvestanud ka korteriomandi väärtusega. Apellatsioonkaebuses esitatud väiteid korteriomandi väärtuse kohta ei toeta muud asjas esitatud tõendid (vt dtl 73). Väited selle kohta, miks on hagejale ülekandeid tehtud, ei anna samuti alust asuda maakohtust erinevale seisukohale – maakohus pole hagi rahuldamata jätnud vaid seetõttu, et hageja suudaks üksnes teistelt saadud rahaga ennast ülal pidada. 8.
12. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui leida, et hageja ei ole võimeline end oma vara (sh korteriomandi müügitulemi) arvel täiel määral ülal pidama, ei tooks see praegustel asjaoludel kaasa hagi rahuldamist. 8 Maakohus on lisaks eeltoodule sisuliselt hinnanud ka seda, kas kostja majanduslik seisund võimaldaks tal siiski hagejat ülal pidada. Hageja viitab, et kostja pole tõendanud faktilisi väiteid oma majandusliku olukorra kohta. Samas nähtub asjas, et kostja on esitanud
13. märtsil 2024 kontoväljavõtted, maksudeklaratsioonid, maakohus on kostja majandusliku seisundi kindlakstegemiseks teinud mitmeid päringuid erinevatesse registritesse, saanud seisukoha mh Maksu- ja Tolliametilt ning hinnanud saadud tõendeid põhjalikult. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostjale ei kuulu sõidukeid, kinnisvara, esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja töötaks ja saaks sellest tulenevalt igakuist sissetulekut. Hageja on viidanud, et see, et kostjal ametlik sissetulek puudub, ei tähenda, et kostja majanduslik olukord oleks halb. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei nähtu ka tõendeid, millest saaks järeldada, et kostjal oleks mitteametlikke sissetulekuallikaid. Sellist järeldust ei saa teha ka hageja viitest, et kostja ei ole Töötukassas arvel. 8.
14. Hageja on viidanud, et kostja on töövõimeline noor isik ning tuvastatud asjaoludest saab teha järelduse, et kostjal puudub piisav sissetulek, kuna kostja ei tee katseid sissetuleku saamiseks või kostjal on mitteametlik sissetulek, mille määr on tuvastamata. Hageja leiab, et kui kostja ei tee katseid piisava sissetuleku saamiseks lastele ülalpidamise andmise tagamiseks, ei ole see mõjuv põhjus elatise vähendamiseks või üldse elatise tasumise kohustusest vabastamiseks isegi täisealise õppiva hageja puhul. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Kuivõrd hageja nõuab elatise väljamõistmist täisealisena, tuleb praegusel juhul arvestada

§ 102lg-s 1 sätestatut.

Etteheide, et kostja ei tee piisavalt selleks, et tagada sissetulek lastele ülalpidamise andmiseks, oleks arvestatav siis, kui hageja oleks alaealine, kelle puhul kohalduks

§ 102

lg 2, kus vanem ei vabaneks ülalpidamiskohustusest, kui on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras ja elatise vähendamiseks annaks alust mõjuva põhjuse olemasolu.

§ 102lg 2 praegusel juhul ei kohaldu (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11).

Kohustatud isiku võimalusi sissetuleku teenimiseks, aga mitte üksnes faktilist sissetulekut peaks kohus hindama siis, kui tegemist oleks elatise nõudega alaealisele lapsele. Nagu eespool märgitud, siis asja materjalidest ei tulene, et kostjal oleks varjatud sissetulekuid. Seda ei saa kohus ilma vastavate tõenditeta eeldada. Seega ei saa teha ka hageja soovitud järeldust, et kostja sissetulek on piisav. Ka asjaolu, et kostja pole hagejale väidetavalt varem elatist tasunud, mistõttu on ta elatise võlgnik, ei annaks praegustel asjaoludel alust hagi rahuldada. 8.5. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et kuivõrd asja materjalidest tulenevalt ei ole kostja võimeline

§ 102

lg-t 1 arvesse võttes hagejale ülalpidamist andma, arvestades tema varalist seisundit, kahjustamata enese ja oma alaealise lapse tavalist ülalpidamist, on maakohus jätnud hagi elatise väljamõistmiseks põhjendatult rahuldamata.

1. Kuigi ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis ei pea ringkonnakohus põhjendatuks lähtuda menetluskulude jaotuse puhul TsMS § 171 lg-st 1, vaid lähtub TsMS § 162 lg-st 4, mis võimaldab jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Praegusel juhul arvestab ringkonnakohus menetluskulude jaotusel sellega, et hageja on kostja laps, kes nõudis elatist seetõttu, et õpib. Seega on põhjendatud kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ning menetluskulud tuleb sarnaselt maakohtule ka ringkonnakohtus jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, kuna menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, puudub vajadus määrata kindlaks ka menetluskulusid. Lisaks ei nähtu asja materjalidest, et pooltel oleks apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid.
2. Kuigi maakohus on jätnud hagi põhjendatult rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda, ei nähtu maakohtu otsuse resolutsioonist otsustust seoses hagi tagamise abinõuga, 9 mida maakohus kohaldas
3. jaanuari
4. a hagi tagamise määrusega. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, täiendab ringkonnakohus TsMS § 442 lg-st 5, § 386 lg-st 4 tulenevalt maakohtu otsuse resolutsiooni punktiga 5 ning tühistab maakohtu
5. jaanuari
6. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. (allkirjastatud digitaalselt) 10