← Eesti

2-22-14464/29

Obsah (5)§ 101§ 102§ 99§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14464 Tsiviilasi A. K. hagi R. K. vastu

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 27. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (I kd, tlk 5 – rahvastikuregistri väljavõte);  hageja elab koos emaga. 28. Hageja palub: mõista kostjalt välja elatis 742,16 eurot kuus ning indekseerida elatist iga järgmise aasta 1. aprillil 10% võrra; mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi alates 28.09.2021 kuni 27.09.2022 summas 2876,80 eurot. 29. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja majanduslik seisund ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, tasudes elatist, tasudes hageja ja tema ema eluasemekulusid ning võimaldades hageja emal kasutada kostjale kuuluvat sõiduautot (tasaarvestus); (iii) hageja ei ole kostja bioloogiline laps; (
  3. iv)kostja ei olnud nõus hageja välisriiki elama asumisega; (
  4. v)hageja kulud on ülemäärased ja tõendamata, kusjuures hageja peres elab tegelikult 8 inimest, mitte 3. 5

(9)
  1. Kostja on küll märkinud, et ta ei ole hageja bioloogiline isa, kuid kostja ei ole esitanud tõendit, mis väidet kinnitaks. Seega lähtub kohus hageja poolt tõendatud asjaolust, mille kohaselt on kostja hageja isa. Tähtsust elatisenõude lahendamisel ei oma asjaolu, kas hageja on asunud välisriiki elama vanemate kokkuleppel või mitte. Eelviidatu ei puuduta hageja ülalpidamisnõuet, mistõttu jätab kohus selle tähelepanuta.
  2. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 1484,32 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostja on osaliselt vaidlustanud hageja kulude suuruse ja tõendatuse. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Hagis toodud suurus Eluasemekulud 372,83 (korteri üürikulud, kommunaalarved, elekter, internet, TV, kindlustuse kulud (lapse osa) Kohtu hinnang Kohtu kommentaar 372,83 Tõendid I kd, tlk 26-28. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. Kostja on üksnes viidanud, et korteris elab tegelikult kokku 8 inimest, viidates „Rootsi veebilehele“. Väide on tõendamata, mistõttu kohus sellega ei arvesta. 6

(9)Koolitatava kulud / kantselei 46,17 31,12 Sidekulud (telefon) Sõidukulud 22,92 22,92 45,84 71,71 Kulud toidule, hügieentarvetele, tervishoiule (ravimid, vitamiinid jne) 687,60 275,67 Kulud riietele ja jalanõudele 114,60 46,40 Huviringid, trennid Kulud kultuurieluks, meelelahutuseks, tasuraha, mänguasjad 98,09 40,98 32,09 + 64,18 40 Kokku: 1484,32 883,63 Tõend I kd, tlk 30 – pikapäevarühm 31,12 eurot. Ei ole eluliselt usutav, et selline kuluartikkel nagu kantseleikulu nimetatud ulatuses igakuiselt tekib. Kulu on ka tõendamata, mistõttu kohus sellega ei arvesta. Tõend I kd, tlk
  1. Kulu on vajalik ja põhjendatud. Kooli sõidupileti kulu on põhjendatud. Ülejäänud osas ei ole võimalik kulu jagada 3 inimese peale, kuivõrd on ilmne, et sõidud ei ole samas ulatuses tehtud hageja huvidest ja vajadustest lähtudes. Tõendid I kd, tlk 31-
  2. Kohus lähtub tõendites esile toodud summast 9570,59 SEK, mis on 827 eurot. Jagatuna kolme inimese peale on hageja kulu suuruseks 275,67 eurot kuus. Väide, et osa pereliikmeid oli vastaval kuul kodust eemal, on tõendamata. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja vajalik. Siiski on hageja vääralt märkinud kulu suuruseks 114,60 eurot kuus olukorras, kus oma tabelis on tõenditele tuginedes märgitud kulu suuruseks 46,40 eurot kuus. Kohus lähtub tõendatud kulust. Samuti ei saa põhjendatuks pidada 09.12.2022 seisukohas esitatud kulu suurust 224,40 eurot kuus, kuivõrd on ilmne, et sellises suuruses igakuine riietumiskulu olla ei saa. I kd, tlk 31 – ujumine 40,98 eurot. Ülejäänud osas kulu tõendamata. Tõendid I kd, tlk
  3. Taskuraha on märgitud suuruses põhjendatud. Muus osas nähtub tõenditelt, et teatrit puudutav arve hõlmas 5 inimest. Teater ja muuseum olid erinevatel kuudel, mistõttu liitis kohus kulu ühe inimese kohta ning jagas kaheks (kuude arv). Kulu suurus põhjendatud summas 8 eurot kuus. Kulud kokku 40 eurot kuus (taskuraha 32 + meelelahutus 8). Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 883,63 eurot kuus (

§ 99), millest kummagi vanema osa on 441,82 eurot (883,63 / 2).

  1. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kostja keskmine töötasu on tema sõnul ca 3000 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostja arveldusarvel oli vabu vahendeid
  2. a alguses ca 3400 eurot (I kd, tlk 177) ja teisel arvel ca 2600 eurot (I kd, tlk 180) ning arveldusarvelt nähtuvalt puuduvad kostjal regulaarsed suured väljaminekud. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on 7

(9)töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
  1. Hageja esitas hagiavalduse 28.09.2022 ja soovib elatise väljamõistmist alates 28.09.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 441,82 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 28.09.2022 kuni täisealiseks saamiseni. Hageja poolt välja toodud viisil elatise indekseerimine ei ole põhjendatud. Hageja ei ole esile toonud, millest lähtuvalt tuleb tema toodud määras elatist indekseerida. Kohus leiab, et elatis tuleb välja mõista fikseeritud suuruses. Viide maakohtu tagaseljaotsusele ei ole nõude põhjendamisel asjakohane.
  2. Hageja on palunud mõista kostjalt välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 28.09.2021 kuni 27.09.2022 eest summas 2876,80 eurot. Hageja on nõude arvestamisel lähtunud perioodil kehtinud elatise miinimummääradest. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu, kuna kostja on perioodil hagejale ülalpidamist andnud.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kostja märgib, et on kõnealusel perioodil elatist tasunud. Kohus kostjaga ei nõustu. Ülekanded lapse kontole (I kd, tlk 60, 181-182) ja lapse ning ema elukoha eest tasumine ei ole käsitatavad elatisena, kuivõrd ei nähtu, et vanemate vahel oleks olnud kokkulepe, mille kohaselt loetakse ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil kui lapse ema arvelduskontole raha ülekandmisega (

§ 100lg 2 ja 3).

Liiati nähtub, et kostja on lapse kontot kasutanud isiklikul otstarbel, kuivõrd sinna on laekunud ka maksed kolmandalt isikutelt, mida võib seostada kostja tööalase tegevusega. Võõrkeelsed tõendid (I kd, tlk 61-79, 183-191) jätab kohus tähelepanuta (TsMS § 33 lg 1). Asjaolu, et lapse ema on kasutanud kostja sõidukit, ei ole võimalik lugeda lapse ülalpidamiskohustuse 8

(9)täitmiseks. Liiati ei ole võimalik lapse ülalpidamisnõuet tasaarvestada (VÕS § 200 lg 1 p 1). Tagasiulatuva nõude periood on pikk, s.o 1 aasta. Hageja on hagi esitamisega viivitanud ning ega ole seda esitanud selle mõistliku aja jooksul pärast kostja poolse kohustuse rikkumise ilmnemist. Hageja nõuab siiski elatist seadusjärgses määras, mistõttu ei saa nõue olla ka üllatav – kostja pidi vastavas suuruses kohustuse olemasolu eeldama. Kohus on ülal märkinud, et kostja majanduslik seisund on piisavalt hea, et tasuda edasiulatuvat elatist. Kostja ei ole nõude arvestusele vastuväiteid esitanud. Arvestades eeltoodut (sealjuures nõude pikka perioodi ning nõude objektiivselt suurt suurust), leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis 50% ulatuses, s.o summas 1 438,40 eurot (2876,80 / 2).
  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele.
  2. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.
  3. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  5. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.12.2024 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.05.2023 kohtuotsus. 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.