← Eesti

2-22-126151/10

Obsah (16)§ 113§ 401§ 396§ 8§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 164§ 4034§ 403§ 397§ 1132§ 1§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Anu Talu Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2023, Pärnu Tsiviilasja number 2-22-126151 Tsiviilasi Aktiva Finance

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3326,17 eurot) alates kohtulahendi tsiviilasjas 2-22-126151 jõustumisest kuni põhinõude tasumiseni.

  1. Menetluskulud jätta 73,45% ulatuses S. K. kanda ja 26,55% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
  2. Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 660 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490 euro, 150 eurot hageja Tsiviilasi nr 2-22-126151 lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 651,29 eurot mõista S. K.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
  3. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. K. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 19.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult S. K. (kostja) 3846,11 euro saamiseks. Kohus tegi 26.07.2022 kostjale makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte 2

(8)Tsiviilasi nr 2-22-126151 toimetada. 23.08.2022 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 19.09.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse 3326,17 euro, intressi 169,42 euro, sissenõudmiskulude 80,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 315,77 euro ja täiendava viivise väljamõistmiseks alates 20.09.2022 kuni põhinõude summas 3326,17 eurot täitmiseni

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 490,00 eurot ning õigusabikulud 480,00 eurot. Esitatud asjaolude kohaselt Swedbank AS (laenuandja) ja kostja sõlmisid 26.06.2020 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr 20-051825-RK ja 01.08.2020 sõlmisid lepingu nr 20-051825-RK lisa, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti 2999,98 eurot. Kostja ei ole krediiti tagastanud. Swedbank AS ütles lepingu üles 10.09.2021. Lepingus oli kokku lepitud intressimääraks 21% aastas. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata intress summas 152,25 eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 50,00 eurot: 1 tasulise kirja saatmine 25 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 2999,98 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 11.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.09.2022 seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas summas 245,92 eurot. Laenuandja ja kostja sõlmisid 16.08.2020 laenulepingu nr 20-056875-VL ja 09.01.2021 sõlmisid pooled lepingu nr 20-056875-VL lisa. Kostja kohustus laenu tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 09.01.2021 lisa sõlmimise ajaks oli kostjal tagastamata põhiosa summas 338,84 eurot. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 12,65 eurot. Swedbank AS ütles lepingu üles 10.09.2021. Lepingus oli kokku lepitud intressimääraks 20,90% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 16.06.2021 kuni 16.08.2021 summas 17,17 eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Hageja sissenõudekulud on 30,00 eurot: 1 tasulise kirja saatmine 15 eurot; 2 tasulise kirja saatmine 5 eurot; 3 tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla summalt 326,19 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 11.09.2021 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.09.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 20,90% aastas summas 69,85 eurot. Swedbank AS loovutas 16.11.2021 kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 2. Kohtu nõudel hageja 04.08.2022 täpsustas, et laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes

113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu põhitingimuste punktist 10.

  1. Hageja sissenõudekulude summa on 50,00 eurot mis koosneb: tasulise kirja saatmine 25 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot; tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud).
  2. Kohtu nõudel hageja 01.08.2023 selgitas, et lepingu nr 20-051825-RK krediidi kulukuse määr on 23,65% ning lepingu nr 20-056875-VL krediidi kulukuse määraks on 23,41% ning milliseid andmeid on krediidiandja krediidi kulukuse määra arvestamisel kasutanud. Lepingu 3

(8)Tsiviilasi nr 2-22-126151 nr 20-056875-VL lisaks oleva euroteabelehe kohaselt on viivise aasta- ja päevamääraks vastavalt 8,00% ja 0,022%. Laenusumma ja/või intressi mitteõigeaegsel tasumisel on pangal õigus nõuda laenusaajalt võlgnevuse menetlemise tasu panga hinnakirjas märgitud suuruses. Laenulepingu ülesütlemisega kaasnevad võla sissenõudmiskulud (sh kohtumenetluse- ja täitemenetluse kulud) ning viivise tasumine aastamääraga 20,900%. Laenuandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Laenuandjal on olemas tegevusluba ning allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Tüüptingimused olid mitmekordselt kontrollitud nii Tarbijakatseameti kui ka Finantsinspektsiooni poolt. Laenu andmine toimub siseeeskirjade alusel. Laenuandja on hinnanud kõiki Finantsinspektsiooni vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise juhendi punkte sh hinnanud, kas klient on võimeline tagastama laenu oma sissetulekute arvelt (võttes arvesse kliendi sissetulekute suurust). Kui taotluse täitmisel esitas kostja laenuandjale ebaõigeid andmeid, ei saa laenuandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema Swedbanki konto, väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste põhjal võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt keskmiselt 2172 eurot. Kostjalt oli Swedbank AS-is kaks väikelaenu lepingust tulenevat kohustust kuumaksetega kokku summas 128 eurot ning Holm Bank AS laenuleping. Pangale teadaolevalt kliendil muud laenukohustused väljaspool Swedbank AS-i puudusid, Creditinfos lõpetamata maksehäired laenu väljastamise ajal ei esinenud. Swedbank AS kinnitas, et on teostanud laenusaaja krediidivõimelisuse kontrolli ning eeltoodud andmete põhjal oli klient lepingute sõlmimisel maksevõimeline. Krediidihindamisel kontrollis endine võlausaldaja Maksehäireregistris kehtivaid maksehäireid – laenu väljastamise ajal neid ei olnud. Lepingust nr 20-051825-RK tulenev sissenõudmiskulude nõue tuleneb

1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Lepingust nr 20-056875VL tulenev sissenõudmiskulude nõue tuleneb

1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ning lepingu punktist 8.

  2. Pärnu Maakohus võttis 02.08.2023 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus TsMS § 322 lg 1 kätte 25.11.2023 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 11.12.2023 kell 24:00 (TsÜS § 136 lg 8). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
  4. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
  5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud võlausaldajaga 26.06.2020 sõlmitud krediidilepingust nr 20-051825-rk ja 16.08.2020 sõlmitud laenulepingust nr 20056875-vl tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingud üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust 4

(8)Tsiviilasi nr 2-22-126151 võlaõigusseaduse (

) § 396 mõistes ja krediidilepingust

§ 401

mõistes.

§ 396

lg 1 järgi laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksma sama rahasumma.

§ 401

lg 1 järgi krediidilepingust tulenevaks krediidiandja põhikohustuseks on anda krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja põhikohustus on krediidi kasutamise eest maksta tasu ja lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta.

§ 401

lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Swedbank AS andis krediidilepingu nr 20-051825-rk alusel kostjale krediiti 3000,00 eurot ning kostja kohustus tagastama krediidi koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on võtnud kasutusele krediiti 2999,98 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust. Swedbank AS andis laenulepingu nr 20-056875-vl alusel kostjale laenu 350,00 eurot ning kostja kohustus tagastama laenu koos intressiga maksegraafiku alusel. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 12,65 eurot ning ei ole täitnud Swedbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevat rahalist kohustust.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt

§ 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).

§ 164lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 3326,17 euro väljamõistmiseks kostjalt. 9.

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

§ 403

4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma

§ 4034lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Krediidiandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

§ 4034

lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Kuivõrd võlausaldaja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. 10. Krediidiandja on kohtu hinnangul piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust tema Swedbanki konto alusel krediidi väljastamisele eelnenud 6 kuu väljavõtte laekumiste põhjal, võttes arvesse laenuvõtja igakuiseid püsikulusid laenu teenindamise piirmäära arvutamisel. Lepingute väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul laekus laenusaaja kontole sissetulek tööandajalt keskmiselt 2172 eurot. Kostjalt oli Swedbank AS-is kaks väikelaenu 5

(8)Tsiviilasi nr 2-22-126151 lepingust tulenevat kohustust kuumaksetega kokku summas 128 eurot ning Holm Bank AS laenuleping. Samuti tegi krediidiandja päringud maksehäireregistrisse. 11.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Swedbank AS ja kostja on laenu- ja krediidilepingu sõlmimisel intressimäärades kokku leppinud. Kostja intressivõlgnevused kuni lepingute ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel laenulepingu alusel 17,17 euro ja krediidilepingu alusel 152,25 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi 169,42 euro väljamõistmiseks kostjalt. 12.

§ 1132

lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

§ 1132

lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Hagiavalduse kohaselt vastavalt

§ 1132

lg 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada krediidilepingust nr 20-051825-RK mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Hagiavalduse kohaselt vastavalt

§ 1132

lg 2 ning lepingu punktist 8.2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada laenulepingust nr 20-056875-VL mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kohus 16.06.2023 selgitas hagejale, et

§ 113

2 lg 2 ei anna iseenesest hagejal alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise kahju hüvitamise regulatsiooni (

§-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 580, 581). Seega sissenõudmiskulude hüvitamise nõudmine

§ 1132alusel saab toimuda üksnes eelneva kokkuleppe alusel.

Hageja ei ole esitanud ka selliseid asjaolusid, mille alusel saaks kohus hageja sissenõudmiskulude hüvitise nõude rahuldada kahju hüvitamise sätete alusel. Hageja väited kostjale edastatud meeldetuletused, helistamised, andmete töötlemine, võlanõude avaldamisega on üldsõnalised ilma konkreetsete summadeta ning pigem hageja tavapärast majandustegevust kirjeldavad toimingud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja krediidilepingu nr 20-051825-RK alusel esitatud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude summas 50 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu nr 20-056875-VL alusel nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 30 eurot. Hageja põhjendab sissenõudmiskulusid järgmiselt: kostjale edastati 25.11.2021 tasuline kiri maksumusega 15 eurot, 26.01.2022 tasuline kiri maksumusega 5 eurot, 10.03.2022 tasuline kiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Seega on põhjendatud laenulepingu nr 20-056875-vl alusel sissenõudmiskulud summas (15€ + 5€ + 5€) 25,00 eurot. 13.

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole 6

(8)Tsiviilasi nr 2-22-126151 hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 101

lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.

§ 415

lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõuded esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viiviseid kindla summana ja alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab krediidilepingu nr 20051825-RK alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 2999,98 eurot lepingu alusel

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ajavahemiku eest 11.09.2021 kuni 19.09.2022 summas 245,92 eurot. Hageja nõuab laenulepingu nr 20-056875-VL alusel kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 326,14 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 20,90% aastas ajavahemiku eest 11.09.2021 kuni 19.09.2022 summas 69,85 eurot. Alates 20.09.2022 hageja nõuab viivist kogu põhivõlgnevuselt 3326,17 eurot

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus rahuldab hageja viivisenõuded.

  1. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 11.03.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 1117,87 eurot (1962,51€ x 41,17% / 365kp x 505kp perioodi eest 11.03.2022-28.07.2023).
  2. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
  3. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud esindajale tasu 460 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Samuti palub hageja hüvitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu TsMS § 4842 alusel. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav 7

(8)Tsiviilasi nr 2-22-126151 menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3 tundi ja 50 minutit summas 460,00 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 150 eurot (1,5h x 100€) ilma käibemaksuta. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks. 17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 98,68% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 651,29 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud. 18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.