Obsah (9)

§ 23§ 15§ 6§ 18§ 14§ 2§ 17§ 68§ 24

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karolin Soo Määruse tegemise aeg ja koht 25.12.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-3465 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti ta

) § 15 lõike 1 alusel 48 tunniks kinni ja toimetati Kinnipidamiskeskusesse (KPK) ning alustati menetlustoimingutega.

1. 24.12.2024 viis Politsei ja Piirivalveamet (PPA) läbi menetluse ebaseaduslikult riigis viibiva välismaalase suhtes ning lähtudes välismaalaste seaduse (VMS) § 293 lõikest 2 isikut küsitleti ning lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 anti isikule võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Küsitlus on läbiviidud küsimus/vastus vormis. Isikut küsitleti tema Schengenis ja Eestis viibimise asjaolude kohta, andes isikule võimalusi esitada PPA-le täiendavat informatsiooni, taotlusi ja vastuväiteid. Isik selgitas, et tuli Eestisse töötamise eesmärgil, kuigi ametlikult ei olnud ükski firma isiku osas taotlenud lühiajalist tööluba (LTR). Telefoni teel oli isik vestelnud mingi ettevõtte esindajaga, kellega oli kokkulepe, et hakkab ventilatsioonisüsteeme ehitama. Eestisse saabudes isik enam selle ettevõttega kontakti ei saanud, kuna väidetavalt oli nimetatud ettevõte kustutatud, ning ettevõtte nime ei tea. Seega alates saabumisest Eestisse 07.06.2024 kuni kinnipidamiseni 23.12.2024 isik töötas Eestis ebaseaduslikult. Isik selgitas oma ebaseadusliku viibimise kohta, et oli teadlik 90 päeva viibimise õigusest kuid ei lahkunud Eestist ja Schengenist õigeaegselt, kuna ei suutnud oma lahkumist korraldada, nt raha võlgu küsida, pöörduda politsei või IOM poole. Isik selgitas, et vajalike rahaliste vahendite saamiseks ta peab jätkama ebaseaduslikku töötamist Eestis.
2. Esitatud materjalide kohaselt lahkus isik päritoluriigist 05.06.
3. Eestisse saabus isik 07.06.
5. PPA koostas isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052284975, mis on koheselt sundtäidetav ning samuti kohaldas isikule 1 aastase sissesõidu keelu Schengeni alale. PPA selgitas isikule, et taotleb Tallinna Halduskohtult luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni isiku väljasaatmiseni.
6. Isik on tuvastatud Moldova Vabariigi passi nr xxxxxxx alusel.
7. 24.12.2024 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse Moldova Vabariigi kodaniku Xi (puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks

§ 23

lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lõikes 1 nimetatud põhimõte ja

§ 23lõike 1 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus.

TAOTLUS JA PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT ISTUNGIL

1. PPA põhjendas oma 24.12.2024 taotlust, sh 25.12.2024 kohtuistungil, järgmiselt: 7.
2. Hinnanud tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid leiab PPA, et isiku paigutamine KPK-sse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku puhul põgenemisoht on põhjendatud

§ 6

⁸ punkti 6 kohaselt, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. 24.12.2024 küsitlusel isik ütles, et tal pole võimalik iseseisvalt lahkuda ning tema soov oleks töötamist Eestis jätkata. Samuti asjaolu, et isik oli teadlik, et viibib Eestis ebaseaduslikult alates 03.09.2024 ja ei olnud võtnud ette samme, et enda viibimist seadustada või lahkuda enda kodakondsusjärgsesse riiki. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik jätkaks seaduse rikkumist ebaseadusliku töötamise näol ning ei lahkuks enda kodakondsusjärgsesse riiki Moldovasse. 7.2.

§ 23

lõike 1¹ alusel isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on haldusmenetluse korras kohaldatav abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibivate isikute suhtes, keda pole olnud võimalik

§ 18lõike 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata.

Isik 2 on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik Schengeni alal viibimine, soov töötada Eestis). 7.3. Lähtuvalt eeltoodust peab PPA vajalikuks väljasaatmise täideviimiseks isiku paigutamist kinnipidamiskeskusesse ning leiab, et isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 loetletud järelevalvemeetmeid. Isik võib hakata väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt isiku väljasaatmist riigist. Isiku kinnipidamine ja KPKsse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (

§ 23lg 4).

7.4. Samuti leiab PPA, et KPK-s kinnipidamise asendamine leebemate

§-s 10 sätestatud järelevalvemeetmetega ei vii piisava tõenäosusega soovitud tulemuseni. Leebemate järelevalvemeetme kohaldamine baseerub usaldusel ning käesoleval juhul ei ole isik oma varasema käitumisega tekitanud PPA-s sellisel määral usaldust, et PPA peaks võimalikuks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist. Isik on viibinud teadlikult Schengeni alal ebaseaduslikult kokku 112 päeva ning isiku hinnangul ei ole selline teguviis seaduserikkumine. 7.5. PPA on seisukohal, et antud juhul ei ole alternatiivi isiku kinnipidamisele. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna ta võib hoida väljasaatmisest kõrvale, sest tema huvi jääda Schengeni alale on suurem, kui kodumaale naasta. Vastavalt

§ 14

lõikele 1 ja § 15 lõikele 1 saadetakse välismaalased Eesti Vabariigist välja Moldovasse. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. PPA on arvamusel, et kinnipidamine on vajalik ja proportsionaalne abinõu, et PPA-l oleks võimalik tagada isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud majutus, toitlustus, vajadusel arstiabi ja on võimalus viibida värske õhu käes. 8. Puudutatud isik nõustus 25.12.2024 kohtuistungil PPA taotlusega. KOHTU PÕHJENDUSED 9. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus kuulub rahuldamisele

§ 23lõike 1 punkti 1 ja lõike11 alusel.

10. Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada, kui see on vajalik tema väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et välismaalane põgeneb (

§ 23

lg 1 p 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (

§ 23

lg 1 p 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (

§ 23lg 1 p 3).

Kinnipidamine on võimalik, kui

-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (

§ 23lg 11).

Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks

§ 23lõikes 1 nimetatud alustest on täidetud.

Näiteks on tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, sõnaselgelt väljendatud kavatsus mitte täita tagasisaatmisega seotud meetmeid aga ka varasemat käitumist (st põgenemine) (vt Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel, punkt 1.6). 11. Välismaalasel peab Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (

§ 2lg 1).

Välismaalasel peab Eestisse 3 saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki (

§ 17). 12.

Praegusel juhul on PPA tuvastanud, et puudutatud isikul puudub Eesti viibimiseks seaduslik alus ning ka isik ise oli sellest teadlik (küsitluse protokolli lk 3). PPA taotlusest nähtuvalt on puudutatud isik viibinud teadlikult Schengeni alal ebaseaduslikult alates 03.09.

2. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.
3. Kohus nõustub PPA-ga, et taotluses toodud asjaolusid arvestades, et puudutatud isiku puhul esineb

§ 68punktis 6 toodud põgenemisoht.

Viidatud sätte kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul nähtub isiku 24.12.2024 küsitluse protokollist (lk 3), et puudutatud isiku enda sõnade kohaselt ei soovi ta oma lahkumist korraldada; kui tal oleks soov lahkuda, oleks ta seda juba teinud; ta saab lahkuda ainult sellisel moel, kui ta jätkab ebaseaduslikku töötamist, kuid ka siis ei ole kindel, kas ta saab raha kokku. Seega saab puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Seega on

§ 68punkti 6 eeldus täidetud.

1. Kohus arvestab lisaks ka puudutatud isikuga seotud isiklikke asjaolusid ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 31.02.2017 nr 3-3-1-93-16, p 13, RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 12). Puudutatud isik peeti kinni PPA väljakutse käigus, kuna isik oli joobes ja agressiivne, kusjuures alaealise lapse juuresolekul. Puudutatud isik viibis teadlikult ebaseaduslikult riigis (alates 03.09.2024, mil täitus 90 päeva Schengenisse saabumisest 05.06.2024) ning peab võimalikuks lahkumist juhul, kui ta saaks jätkata ebaseaduslikku viibimist, et töötada ja koguda raha (24.12.2024 küsitluse protokoll lk 3). Kuigi isiku selgitustest nähtub soov Eestis töötamist jätkata, ei nähtu asjaoludest, et isik oleks varasemalt astunud samme oma Eestis viibimise seadustamiseks. Seega ei ole kohtu jaoks äratuntav isiku tahe olla õiguskuulekas ja haakuvalt väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.
2. Eelnevad asjaolud kogumis annavad aluse järeldada, et KPK-st vabanedes ei oleks isik PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Ka mitme meetme samaaegne kohaldamine (nt dokumentide hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse registreerimise kohustuse panemine jms) ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad välismaalase suhtes teatavat usaldust, mis antud juhul õigustatud ei oleks. Isik on ise kinnitanud, et ta Eestist lahkuda ei soovi ja peab lahenduseks ebaseadusliku töötamise jätkamist.
3. Kohus nõustub, et eelpool kirjeldatud isiku käitumist arvestades saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik lahkub väljasaatmise vältimiseks Eestist või ta asuks end väljasaatmise tõkestamiseks siin varjama. Selle kahtluse aluseks on eeskätt puudutatud isiku varasem tegevus – isik oli teadlik, et viibis Eesti seadusliku aluseta, kuid jätkas seda tehes edasi juhutöid (küsitluse protokolli lk 3). Puudutatud isiku selgituste kohaselt on elukoha üür makstud detsembri lõpuni. 25.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt aga plaanis isik seal edasi elada ja sai teha edasi juhutöid, et saaks ka korteri eest tasuda. Seega peab isik jätkuvalt võimalikuks ebaseaduslikult töötamise jätkamist. Isiku selgituste kohaselt on ta varem töötanud 2023 aastal Tšehhis ja Leedus. Kuigi isik selgitas 25.12.2024 istungil, et tal seal enam tuttavaid ei ole, on isikul siiski nende riikidega hiljutine tööalane seos, mis annab aluse kahtluseks, et isikul on võimalus leida tööd ka mujal kui Eestis, mis võib täiendavalt ajendada 4 isikut väljasaatmist vältima. Eelnevat arvesse võttes ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et puudutatud isik jääks Eestisse ootama nii, et ta on ühtlasi PPA-le kättesaadav, et PPA isiku mõne nädala möödudes välja saadaks.
4. Asjaolud kogumis kinnitavad, et puudutatud isiku väljasaatmise tagamiseks on vältimatu tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.
5. Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (

§ 24lg 1¹).

Puudutatud isiku välja saatmine Moldovasse on PPA esindaja 25.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad rohkem aega kui 48 tundi. Väljasaatmise asjaajamine võtab üldjuhul umbes kaks kuni kolm nädalat, rahvusvahelises asjaajamises tuleb arvestada pühadeperioodiga. PPA selgitas, et isiku välja saatmine eeldab transiitriikide läbimist.

1. Eelnevat arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (25.02.2025).
2. Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh. juhul kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
3. Kohus otsustab asendada avaldatavas lahendis (sh faili nimes) läbivalt puudutatud isiku nime ja passi numbri määruse punktis 5 tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 5