KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. august 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-1467 Kriminaalasja nimetus Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne A.

) § 424 lg 1 järgi ja teda karistati 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg, 22.–24.

juuli 2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti A.D kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A.D ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib talle käitumiskontrolli ajas pandud

§ 75

lg 1 p -des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75

lg 2 p -des 2 ja 8 sätestatud kohustusi s.o hoidub 1 alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Lisaks pandi A.D-le

§ 75

lg 4 alusel kohustus registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbida hindamine. Katseaja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates

1. septembrist
2. Erakorraline ettekanne
4. juulil 2019 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule A.D kohta erakorralise ettekande. Sellest ettekandest ilmneb järgnev info.
5. Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolud, et A.D ei allunud
6. ja
7. juunil 2019 alkoholi tarvitamise keelu kontrollile.
8. juunil 2019 lülitas ta telefoni välja, kui kriminaalhooldusametnik talle alkoholi tarvitamise kontrolli tegemise sooviga helistas.
9. juunil 2019 eiras ta kriminaalhooldaja käsku kohtuda kriminaalhooldusametnikuga Võrus Mini Rimi kaupluse ees. Sellise käsu andis kriminaalhooldaja kaupluses, kui märkas juhuslikult A.D , kes taarus, kelle pupillid olid suurenenud ja kes näis väga rahutu. Seepärast tekkis kriminaalhooldajal kahtlus, et A.D on purjus. Niisiis käskis ta A.D-l tulla poe ukse juurde ja läks ise autost indikaatorvahendit tooma. Selle vahendiga poe juurde naasmise ajaks oli A.D kadunud.
10. A.D kriminaalhooldus algas
11. septembril
12. A.D käis programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vastuvõtul
13. oktoobril 2018 ja edaspidi pöördub ta vastuvõtule selle programmi raames vajaduse korral.
14. detsembril 2018 ei ilmunud A.D kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. 12.,
15. ja
16. detsembril 2018 ei läinud süüdimõistetu liiklusohutusprogrammi grupitundidesse. Sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik A.D-le kirjaliku hoiatuse. A.D broneeriti uuesti Liiklusohutuse programmi gruppi, kuid ta ei läinud
17. veebruaril 2019 ja
18. märtsil 2019 grupitundidesse. Lisaks ei ilmunud A.D
19. märtsil 2019 registreerimisele. Sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse järjekordse rikkumise eest tegi kriminaalhooldusametnik A.D-le teise kirjaliku hoiatuse. A.D ei esitanud vaatamata korduvatele nõudmistele andmeid oma elatusvahendite kohta, väites, et ta ei tööta ametlikult ning aitab Tallinnas sõpra.
20. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku pikendada A.D-le Tartu Maakohtu
21. septembri 2018 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, st
22. märtsini
23. A.D pole täitnud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis ega ole al lunud alkoholi tarvita mise keelu järgimise kontrollile. Kuigi A.D elustiil ja hoiakud on kriminaalhoolduse vältel muutunud mõneti stabiilsemaks, vajab ta siiski täiendavat toetust ja järelevalvet. Poolte seisukohad kohtuistungil
24. Kriminaalhooldusametnik muutis kohtuistungil vangla taotlust ja leidis, et A.D vangistus on vaja pöörata täitmisele, kuivõrd süüdimõistetu rikkumised on tõsised.
25. A.D tunnistas rikkumisi ja ütles, et saadetagu ta vanglasse. Kohtu seisukoht 2 8.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Et mõnda neist meetmeist rakendada, tuleb seega kõigepealt tuvastada, kas A.D on jätnud kontrollnõuded järgimata või kohustused täitmata.

1. Kohus tuvastab A.D ütluste ja kriminaalhooldusametniku väidete põhjal, et A.D ei vastanud
2. juunil 2019 kriminaalhooldusametniku kõnedele ega ilmunud
3. juunil 2019 kokku lepitud kohtumisele Võru linnas asuva Mini Rimi kaupluse juurde ega olnud hiljem telefoni teel kättesaadav. A.D seda tunnistab. A.D tunnistab ka seda, et ta ei oodanud
4. juunil 2019 Võrus Mini Rimi kaupluse juures kriminaalhooldusametnikku, kuigi nad leppisid varem kaupluse kassade juures kokku, et kohtuvad kaupluse juures, et kriminaalhooldusametnik saaks kontrollida alkoholi tarvitamise keelu järgimist. Kohtu hinnangul kujutab A.D käitumine endast alkoholi tarvitamise kontrolli kohustusele rikkumist

§ 75

lg 1 p 3 mõttes koostoimes

§ 75lg 2 p-ga 2 ja kriminaalhooldusseaduse § 261 lg-ga 6.

On tõsi, et

§ 75

lg 1 p 3 paneb süüdimõistetule kohustuse alluda kriminaalhooldaja kontrollile üksnes oma elukohas. Samas tuleb silmas pidada, et A.D-le on seatud lisakohustus: alkoholi tarvitamise keeld. Pole võimalik öelda, et selle keelu järgimist tohib kriminaalhooldaja kontrollida üksnes süüdlase elukohas. See läheks vastuollu kriminaalhoolduse tavapraktikaga, mille kohaselt kontrollitakse joovet tihtipeale kriminaalhooldaja töökohas. Aluse pidada rikkumiseks alkoholi tarvitamise keelust kinni pidamise kontrollist keeldumist rikkumiseks annab kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6, mis sätestab otsesõnu, et kontrollist keeldumine kujutab endast

§ 75lg 1 p 3 rikkumist.

Seega rikkus A.D

1. ja
2. juunil 2019 talle

§ 75

lg 1 p 3 alusel katseajaks määratud kontrollnõuet alluda kriminaalhooldaja kontrollile.

1. Järgnevalt tuleb otsustada, kuidas sellisele rikkumisele reageerida. Kõige rangem abinõu ehk vangistuse täitmisele pööramine peaks kaasnema siis, kui isiku rikkumised on olnud tõsist laadi ja neid oodata ka edaspidi ehk on põhjust peljata, et kriminaalhooldusega pole kuigivõrd võimalik hoida süüdlasest lähtuvat uute kuritegude riski kontrolli all ehk see risk on suur. Kui aga rikkumised kuigivõrd tõsist laadi pole ja on alust arvata, et neid edaspidi aset ei leia ehk uute kuritegude ohtu seetõttu suur pole, peaks pigem piirduma täiendavat kohustuste panemise või katseaja pikendamisega. Siiski on vaja silmas pidada ka järgmist. Täiendavaid kohustusi saab panna üksnes siis, kui on olemas mõni mõistlikuna näiv kohustus ehk selline kohustus, mis vähendab isikust tulenevat u ute kuritegude ohtu – või uute käitumiskontrolli rikkumiste ohtu (ja seeläbi jällegi uute kuritegude ohtu). Katseaja pikendamine iseenesest uute kuritegude ohtu ei vähenda ehk katseaja pikendamise mõte võiks olla eeskätt anda veel üks võimalus inimesele, kelle rikkumisest hoolimata ei näi temast tulenev uute kuritegude oht talumatult suur.
2. Kohus ei suuda näha ühtegi mõistlikuna näivat täiendavat kohustust, mida A.D-le seada. Esiteks on süüdlasele on pandud mitmeid kohustusi. Teiseks pole alust arvata, et A.D mingeid täiendavaid kohustusi täidaks: sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse on süüdlane jätnud juba kahel korral läbimata. Ka katseaja pikendamine kõne alla ei tule. Seda seetõttu, et A.D senised rikkumised on tõsist laadi ja ei saa loota, et edaspidi rikkumisi ei kaasne. Kõigepealt tuleb pidada silmas seda, et A.D on mitte väga pika katseaja kestel rikkunud talle kehtestatud kitsendusi mitmel moel ja korduvalt. Eriti väärib esile tõstmist
3. juunil 2019 juhtunu: välise vaatluse põhjal purjus olnud A.D sisuliselt põgenes kriminaalhooldaja eest ära. Selline käitumine on jultunud. Just senised arvukad ja tõsised rikkumised ei võimalda loota, et edaspidi kulgeb kriminaalhooldus korrektselt. 3
4. Eelöeldust lähtuvalt tuleb Tartu Maakohtu 5 . septembri 2019 otsusega mõistetud karistus täitmisele pöörata ja A.D tuleb saata vanglasse karistust kandma 3 kuuks ja 27 päevaks . /allkirjastatud digitaalselt/ 4