1-19-561/29

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-561 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kriminaalasi Y.U süüdistuses KarS § 423 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. aprilli
3. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Y.U (isikukood XXX) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, apellatsioon 1 järgi, üldmenetluses RESOLUTSIOON
4. Jätta süüdistatava Y.U kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo apellatsioon Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a otsuse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Y.U-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
8. Välja mõista Y.U-lt Eesti Vabariigi kasuks 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot, määratud kaitsjale vandeadvokaat Karl Saavole makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saavad esitada määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1 järgi
10. Tartu Maakohus tunnistas
11. aprilli
12. a otsusega Y.U süüdi KarS § 423 mootorsõiduki süstemaatilises juhtimises ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ning mõistis talle karistuseks ühe aasta vangistust. 1
13. Maakohus tuvastas, et Y.U , olles varasemalt korduvalt karistatud KarS § 423 järgi, juhtis
14. juulil 2018 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas tahtlikult uuesti mootorsõidukit Ford Galaxy ja
15. novembril 2018 Pärnu linnas mootorsõidukit Ford Galaxy, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja rikkudes süstemaatiliselt liiklusseaduse § 94 lg 1 nõuet. 1 Sellega pani Y.U toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu põhjendas karistuse mõistmist järgnevalt. 2.
16. Y.U süü toimepandud teos on suur. Ta on realiseerinud kaks süüteoepisoodi, olles varem korduvalt kohtu poolt samaliigilise teo eest karistatud, sealhulgas kandnud reaalset vangistust. Y.U-d on Pärnu Maakohtu
17. veebruaril
18. a otsusega karistatud tingimisi kuuekuulise vangistusega, kuid ta pani katseajal toime uue samalaadse süüteo. Seejärel karistati teda Pärnu Maakohtu poolt
19. mail 2016 7-kuulise vangistusega. Mõistetud karistused liideti ja asendati üldkasuliku tööga. Enne karistuse ärakandmist pani ta toime uue samaliigilise süüteo, mille eest teda karistati Harju Maakohtu
20. septembri
21. a otsusega reaalse vangistusega. Kõigil varasematel kordadel on tegemist olnud ühe süüteoepisoodiga. Käesoleval juhul tuleb kohtul mõista Y.U-le karistus neljandat korda samaliigilise süüteo toimepanemise eest, seekord kahe süüteoepisoodi eest. Seetõttu hindab kohus süüd suureks. 2.
22. Lisaks paljudele korduvustele ja kahele episoodile on tegemist olukorraga, kus juhtimisõiguseta Y.U rikkus ka liiklusseaduse muid sätteid: ta juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületab oluliselt lubatud määra, 116 kilomeetrit tunnis teel, kus suurim lubatud kiirus on 90 kilomeetrit tunnis. Y.U juhitavas autos oli viis kaasreisijat – see tähendab kõrget ohuriski kõigile sõitjatele. Kohus ei pea õigustatuks Y.U etteheiteid teemal, et tal polegi võimalik Eestis juhtimisõigust omandada. Mootorsõiduki juhtimine juhtimisõigust omamata ei ole objektiivselt juhtunud loodusõnnetus, mida isikul endal ei ole võimalik vältida. Sellise süüteo toimepanemine on välditav oma elu ja tööd vastavalt korraldades. Asjas uuritud tõenditest selgub, et Y.U on oma töö korraldanud nii, et tema käsutuses on tööandjale kuuluv sõiduk ning ta vastutab selle sõiduki kasutamise eest ja otsustab, kas ja kellele lubada sõidukit sõitmiseks. Y.U ütles toimepandu kohta: „Võtsin vastutuse.“ Sellises olukorras tulebki tal kanda vastutust toime pandud rikkumiste eest. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Puutuvalt Y.U poolt avaldatud kahetsusse märgib kohus järgnevat. Kohtuistungil teise episoodi kohta kohtu küsimusele vastates avaldas Y.U: „Kahjuks istusin korra rooli veel jah.“ (tl 99). Hiljem jäi ta siiski eitama teise episoodi toimepanemist. See viitab, et läbitunnetatud hukkamõistvat hinnangut Y.U oma käitumisele ei ole andnud. 2.
23. Y.U-l on kaks alaealist last. Ta on registrisse kantud ühe lapse isana. Võrreldes Y.U ütlusi oma sissetuleku kohta (1200 eurot kuus – tl 97 pöördel) Maksu- ja Tolliametis kajastatud andmetega (1751 eurot aastas, st 146 eurot kuus – tl 64), selgub, et suurem osa tema sissetulekust ametlikes andmetes ei kajastu. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt iseloomustatakse Y.U-d positiivselt (tl 57). Iseloomustuses on märgitud, et Y.U ei pruugi ära tunda riskiolukorda. Kohtu hinnangul on Y.U seaduserikkumised toime pannud teadlikult ja tahtlikult. Juhtimisõiguse puudumine ja varasem karistatus oli talle teada. 2.
24. Varasem kehtiv väärteokaristus on mõistetud teist liiki süüteo eest. Varasematest karistustest nähtub, et viimase võimaluse andmine ja üldkasuliku töö kohaldamine enne reaalse vangistuse mõistmist ei ole olnud tulemuslik. Varasemad korduvad karistused samaliigilise teo eest ei võimalda ka rahalise karistuse mõistmist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus nii seda, et süüteod on toime pandud kavatsetult, kui ka seda, et tegemist ei ole hetkeemotsiooni ajel toime pandud juhusüüteoga, vaid eluviisisüüteoga. Kõiki neid asjaolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista rahalist karistust või asendada karistust üldkasuliku tööga. Y.U-le tuleb valida karistuseks vangistus, mis tuleb reaalselt ära kanda. Vangistuse kestuse üle otsustades võtab kohus 2 arvesse juba varasemalt kohtute poolt antud hinnanguid karistuse kestuse kohta, süütegude korduvust ja seekordset kaht karistatavat episoodi. Karistused peavad olema võrreldavad ka varasemalt temale mõistetud karistusega, mistõttu mõistab kohus karistuseks ühe aasta vangistust. APELLATSIOON
25. Y.U kaitsja palub apellatsioonis tühistada kohtuotsuse mõistetud karistuse osas ning mõista süüdistatavale kergema karistuse. 3.
26. Kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus ei ole vastavuses kuriteo raskuse ja süüdistatava isikuga. Y.U karistamine sanktsiooni ülemmääras ei ole põhjendatud. Y.U ütlustest nähtub, et tal on kaks alaealist last, kellest ühe (kolmeaastase tütre) suhtes on ta ainsaks ülalpidajaks, kuna lapse ema tema eest ei hoolitse. Y.U on ühe lapse isana ka rahvastikuregistrisse kantud. Y.U omab kindlat töökohta töödejuhatajana OÜ-s M, sellest tulenevalt ka kindlat sissetulekut ning võimalust kindlustada lapse materiaalsed vajadused. Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna poolt on Y.U kohta antud positiivne iseloomustus. Kriminaalhoolduse perioodil
27. märtsist kuni
28. oktoobrini 2017 täitis ta kontrollnõudeid hästi. Samuti täitis ta hästi käitumiskontrolli ajaks pandud kuut lisakohustust. Ühe lisakohustusena täitis ta kohustuse mitte tarbida alkoholi. Lisakohustusena läbis ta sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Programmi läbiviija kokkuvõtte kohaselt töötas ja mõtles Y.U aktiivselt kaasa. Y.U on asjaliku ja praktilise eluhoiakuga ning ta peab oluliseks lähedasi ja perekonda. Samuti väärtustab ta tööd ja töötamist. Ta on motiveeritud elama õiguskuulekalt, kuid ei pruugi ära tunda riskiolukorda. 3.
29. Erinevalt kohtust on kaitsja seisukohal, et Y.U avaldas kohtus siirast kahetsust toimepandud õiguserikkumiste kohta. Tema kohtus antud ütlustest jäi korduvalt mulje, et süüdistatav võis mõista esitatud küsimuse sisu ebatäpselt ning vastas seetõttu teemast mööda. Ülekuulamisega kaasnev ärevus mõjutas süüdistatava vastuste sõnastust, võimaldades ütlusi erinevalt tõlgendada. Kohtu seisukohad Y.U süü suuruse hindamisel on kaitsja arvates üldjoontes põhjendatud. Varasemalt on Y.U-le samaliigilise süüteo eest mõistetud karistusena 6 kuud ja 7 kuud vangistust, mis liideti ja asendati üldkasuliku tööga. Karistused pöörati täitmisele seoses uue süüteo toimepanemisega. Kui käesolevas kriminaalasjas pidada põhjendatuks karistust reaalse vangistusena, tuleks vangistuse kestuse otsustamisel võtta arvesse Y.U perekondlikku seisundit, eeskätt väikese lapse olemasolu. Y.U kui ühiskonna liikme isiksuse näitajad ei ole negatiivsed ega kujuta kellelegi ohtu. Kaitsja arvates tuleks vangistust kohaldada sanktsiooni keskmises määras. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
30. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata.
31. KrMS § 326 lg 3 näeb ette, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on
32. juuni
33. a määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta.
34. Maakohus leidis kogutud tõendeid kogumis hinnates, et Y.U pani toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise ilma juhtimisõiguseta ning mõistis talle selle eest karistuseks ühe aasta vangistust. Apellatsioonis ei ole Y.U süüdimõistmist vaidlustatud. 3 Kaitsja hinnangul tuleks süüdistatavale mõista kergem karistus. Kaitsja leiab, et Y.U-d tuleks karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras, mitte ülemmääras, kuna Y.U avaldas kohtus siirast kahetsust ning arvestada tuleks ka tema isikut ja perekondlikku seisundit – eeskätt väikse lapse olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna apellatsioonis esitatud väited alust karistuse muutmiseks. 6.
35. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on Y.U-d põhjendatult karistanud üheaastase vangistusega. Maakohus on otsuses välja toonud asjaolud, millele tuginedes tuleb Y.U süü lugeda suureks ning karistus mõista sanktsiooni ülemmääras. Y.U-d on varasemalt korduvalt samalaadse kuriteo toimepanemise eest karistatud ning ta tunnistati seekord süüdi kahel korral mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta. Seejuures ületas ta ka ühe episoodi puhul kiirust, seades ohtu viis kaasreisijat. 6.
36. Maakohus on õigesti tuvastanud karistust kergendavate asjaolude puudumise ning selgitanud, miks ei väljenda Y.U kohtuistungil antud selgitused siirast kahetsust toimepandu suhtes. Riigikohtu
37. mai
38. a otsusest nr 3-1-1-18-14 tulenevalt ei piisa karistuse kergendamiseks paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Y.U ei ole
39. novembril 2018 toime pandud süütegu tunnistanud ega seda kahetsenud.
40. juulil
41. a episoodi osas nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et Y.U ei ole andnud toimepandule läbitunnetatud hukkamõistvat hinnangut. Kuigi viimases sõnas ütles Y.U, et kahetseb oma tegu ja seda ei õigusta miski, siis avaldatud kahetsuse üldsõnalisus ning eelnevalt kohtuistungil toimepandu kohta antud ütlused ei võimalda pidada kahetsust siiraks. Y.U poolt
42. juulil 2018 toime pandud lubadeta mootorsõiduki juhtimise kohta antud ütlused (tl 96 pöördel) viitavad sellele, et süüdistav tunneb mingil määral uhkust selle üle, et ta „võttis vastutuse“ ja istus rooli olukorras, kus autoga sõitma pidanud isik oli haigestunud, kuid tööalaselt oli vajadus minna objekti üleandmisele. Kiiruse ületamise kohta avaldas ta, et ei pannud kiirust tähele. Alles kaitsja küsimuse peale, kas ta tegu kahetseb, vastas Y.U lühidalt: „Loomulikult.“ Y.U poolt väljaöeldust ei saa aru, mida ja miks ta täpsemalt kahetseb, kui ta pidas objektile ilma juhilubadeta sõitmist tööalase kohustuse täitmiseks ja seejuures kiiruse ületamist ise ei märganudki. Seega on Y.U nõustunud kahetsust avaldama vastusena kaitsja suunavale küsimusele, tehes seda napisõnaliselt, ilma toimepandu asjaoludele ning selle tähendusele ja ebaõigusele hukkamõistvat hinnangut andmata. 6.
43. Erinevalt apellatsioonis väidetust on maakohus karistuse mõistmisel arvestanud võimalusega mõjutada Y.U-d edaspidi samalaadsete kuritegude toimepanemisest hoiduma ning võtnud arvesse nii Y.U perekondlikku seisundit kui ka muid süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt samaliigilise kuriteo eest karistatud. Varasemalt mõistetud karistused ei ole Y.U-d mõjutanud. Apellatsioonis välja toodud asjaolud süüdistatava isiku kohta kolleegiumi vastupidides ei veena. Maakohus on Y.U varasemat käitumist ning tema isikut ja perekondlikke asjaolusid põhjalikult käsitlenud ning ringkonnakohus ei näe preventiivseid kaalutlusi, mis annaks alust Y.U-le kergema karistuse mõistmiseks. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on arvestanud kõiki karistuse mõistmise seisukohast olulisi asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on esimese astme kohtu siseveendumuse kujunemine konkreetse karistuse liigi ja määra valikul põhjendatud ja jälgitav ning pole alust väita, et maakohtu poolt mõistetud karistust tuleks kergendada. Seetõttu puudub apellatsioonil ilmselgelt edulootus ning tegemist on perspektiivitu edasikaebusega, mis tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. 4
44. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni koostamiseks kaks tundi. Kokku soovib vandeadvokaat tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
45. juuli
46. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10 ning § 6 lg-st 3 leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata, tuleb menetluskulu 120 eurot KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 185 lg 2 alusel välja mõista Y.U-lt. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus