1-19-561/40

1-19-561 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-561 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Kristina Tomtšakovskaja Kaitsja Mirjam Frey (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu K.F (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 30.12.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada K.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 30.07.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada K.F katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada K.F-i suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 3) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest;
7. K.F-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. K.F vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista K.F-ilt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 81€ (kaheksakümmend üks eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse K.F-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Pärnu esindusele, K.F-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 28.11.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava K.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Maakohtu 01.04.
11. a kohtuotsusega tunnistati K.F süüdi KarS § 423 ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 1 järgi Karistuse kandmise algus oli 30.07.
12. a ja lõpp on 30.07.
13. a. K.F-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksa korda ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Viimased neli kuritegu, sh praegune, on mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimisõigust omamata. Varavastaseid kuritegusid iseloomustab soov saada hõlptulu, alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Liiklusalaste kuritegude soodusteguriks on riskiv käitumine ja tagajärgedele mitte mõtlemine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Isikule ei ole individuaalset täitmiskava koostatud, kuna tema karistusaeg ei ületa ühte aastat. Alates 09.10.2019 on isik rakendatud majandustöödele ja töökohustuse täitmisega probleeme esinenud ei ole. 28.10.2019 on alustatud isiku suhtes avavangla osakonda ümberpaigutamise menetlust. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava kasuisale. Kasuisa on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud aadressile ja elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on kinnipeetaval võimalus asuda tööle ettevõttesse Meris OÜ. Tööandja sõnul asuvad objektid valdavalt Pärnus ja töötasuks oleks 900-1000 eurot kuus. Vabanemise korral on isikut nõus toetama nii tema kasuisa, kui ka ema. K-Raha andmetel on 13.11.2019 seisuga tasumata rahalisi nõudeid 1602,17 eurot ja vabanemisfondis on 66,90 eurot. K.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnaprokurör Katrin Mikenberg esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha K.F-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja selgitab, et alused isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Elukoht on kontrollitud. Peale elektroonilist järelevalvet soovib asuda elama pere juurde. Ühtegi rikkumist vangistuse jooksul olnud ei ole, ta on olnud tööl ning hetkel viibib avavanglas. Soovib vabaduses tööle asuda ja töökoht on olemas. Kaitsja leiab, et isikul on võimalus vabaneda enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et K.F-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.F-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 5 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab K.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas K.F-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgituga, et isikul on head suhtlemisoskused, ta on avatud ja arutlev. Samuti on ta püstitanud endale realistlikud eesmärgid tulevikuks. Ametiisikutesse suhtub viisakalt ning probleeme ei ole esinenud. Motivatsioon seadusekuulekaks eluks on olemas. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ning isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on K.F-il olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka K.F, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/