1-18-3808/26

1 Kriminaalasi nr 1-18-3808 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-3808 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi Viru Vangla materjalid B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu B.G , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 30.07.2018 ja lõpp 26.01.2020 Kaitsja v.-adv. Marina Valge määratud korras RESOLUTSIOON Jätta B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga (asukoht Vanemuise 21a, 51004 Tartu) kasuks 243,60 (kakssada nelikümmend kolm eurot ja 60 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 40,60 eurot) eurot v.-adv. Marina Valge poolt määratud korras süüdimõistetu B.G kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.G -lt menetluskuluna kaitsjatasu 243,60 (kakssada nelikümmend kolm eurot ja 60 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest. Kaitsjatasu summas 243,60 eurot tuleb B.G-l tasuda 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700027935 ning selgitus: „B.G , 1-18-3808, kaitsjatasu“. Kui rahaline nõue pole täies 2 ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.04.2019 Viru Maakohtule materjal id kinnipeetava B.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.G kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 04.05.2018 kohtuotsusega nr 1-18-3808 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 02.10.-04.10.2016, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust. B.G kannab nimetatud karistust alates 30.07.
3. B.G-d on kriminaalkorras karistatud 14 korda, millest 4 karistust on kehtivad. Reaalset vangistust kannab ta kaheksandat korda . Kuritegude dünaamika on peaaegu muutumatu – süstemaatilised varavastased kuriteod, nii vargused kui ka kelmused. Varasemalt on isik toime pannud ka ühel korral kehalise väärkohtlemise kaaskinnipeetava suhtes ja kaks korda on teda karistatud narkootikumide käitlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguri teks on sõltuvusainete tarvitamine ja kindla sissetuleku puudumine. Kinnipeetav on määratud majandustöödele koristajaks alates 11.12.
4. Probleeme vanglas töötamisega kinnipeetaval ei ole. Kinnipeetava i ndividuaalse täitmiskava kohaselt oleks pidanud olema käesolevaks ajaks läbitud ka sõltlastele suunatud sotsiaalprogramm Eluviisitreening, kuid kuna kinnipeetav on endiselt metadooni asendusravil ja doosi ei ole alandatud, siis ei sobi ta psühholoogi hinnangul programmis osalema. Käitumine vanglas on üldiselt nõuetekohane, intsidente esinenud ei ole. Kinnipeetava l puuduvad distsiplinaarkaristus ed vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 9 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Kinnipeetava sõnul elas ta enne vangistust üksinda üürikorteris aadressil xxxx. Vabanedes soovib ta elama asuda elektroonilise valve alla Xxxx OÜ ühiselamusse xxxx, mille esindaja on kinnitanud vaba toa olemasolu ja andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Nimetatud ühiselamus leiavad endale koha eluga ummikusse läinud inimesed, rangemat kodukorda vajavad isikud on paigutatud eraldi majaossa. Rahvastikuregistri andmetel on isikul keskeriharidus. Kinnipeetava sõnul lõpetas ta
5. klassi , misjärel asus õppima kutsekoolis, kus omandas lukksepa eriala , kuid põhiharidust sealt ei saanud. Isik läbis ka santehniku kursused Eesti Töötukassa kaudu. Riigikeelt valdab isik A2 tasemel. Kinnipeetav ei soovi vanglas osaleda riigikeele kursustel. Varasemalt on isik töötanud AS Xxxx metallitööstuses, mootoriehituses, Xxxx, ehitusel. On töötanud ka mitteametlikult ehitusel, samuti on olnud arvel Eesti Töötukassas. Kinnipeetava enda sõnul on tal võlgasid üle 50 000 euro, mida jõukohaselt kavatseb ka maksta. Toimepandud kuriteod 3 näitavad puudulikku toimetulekuoskust ning suutmatust oma tulusid ja kulusid kontrolli all hoida. Vanglas soovib isik töötada. Peale vabanemist kinnipeetaval kindel töökoht puudub. Kinnipeetava lähedasteks on ema N B, vend S B (kriminaalse taustaga, varasemalt oli kuriteokaaslane), lapsed I ja D. Laste ema ja endist elukaaslast J M on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetav a väitel suhtles ta vabaduses lastega aktiivselt ning üritas osaleda nende kasvatamises. Osad kuriteod on toime pandud grupis. Kinnipeetav tunnistab , et tutvusringkond on üks põhjus, mis viis ta narkootikumide tarvitamiseni, seega oli teiste poolt mõjutatav. Isiku elustiil on siiamaani olnud riskiv, hoolimatu ning teisi ärakasutav . Väidab, et alkoholi tarbimisega probleeme ei esinenud. Isik alustas narkootikumide tarvitamist 16-aastasena. Tarvitas heroiini, fentanüüli, kanepit, amfetamiini. Elus olid ka perioodid, mil ei tarvitanud, kuid siis tekkis tagasilangus. Viimane tarvitamine oli
6. aastal. Enne vangistust oli metadooni asendusravil. Isiku e esmärgiks on alandada metadooni kogust ja tulevikus loobuda asendusravist. Viru Vangla meditsiiniosakonna andmetel on B.G-l diagnoositud narko sõltuvus. Isikut on korduvalt karistatud narkootikumide omandamise eest. NPALS alusel on teda karistatud kolm korda. Diagnoositud on kroonilised haigused, mistõttu isik väsib kiiresti ning igasugust tööd teha ei saa. Esineb impulsiivset ja mõtlematut käitumist. Oma elus muutuste tegemiseks ei ole isik midagi ette võtnud, on läinud kergema vastupanu teed . Lähimaks eesmärgiks elus on leida töö, osaleda laste kasvatamisel. Väljendab soovi töötada, kuid kriminaalne minevik raskendab seda. Kinnipeetav õigustab kuritegusid sellega, et tal pole muud valikut kui rikkuda seadust, sest tööd ei leia, aga elada on j u vaja. Väidab, et ei varastanud vaestelt, vaid võttis sealt , kus oli näha, et ei võta inimeselt viimast ära. Oma sõnul ta ei taha enam varastada, aga kui vanglast välja saab, algab kõik otsast peale, kui ta tööd ei leia. Kinnipeetav on väga rahul sellega, et vähemalt elukoht on talle garanteeritud. Varasem korduv kriminaal- ja väärteokorras karistatus 20 aasta vältel seab kahtluse alla isiku võimekuse edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Varemalt on isik rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid (rikkus kohtu poolt määratud kohustust alluda elektroonilisele valvele, eemaldas jalavõru ja lahkus elukohast). Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 83% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Võttes arvesse kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla B.G ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Kui kohus leiab, et B. G tuleb vabastada ennetähtaegselt koos elektroonilise j ärelevalvega, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o 26.01.
7. Samuti tuleks kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 21 ,4,7,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 3 kuud. B.G kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on nõus vabanema ka elektroonilise valvega. Elama läheb ta ühiselamusse kuni leiab endale elukoha. Enne vangistust elas ta xxxx üürikorteris. Pärast vanglast vabanemist elas mõnda aega xxxx.
8. aastal ta vabanes, siis pool aastat tarvitas ta narkootikume ja sooritas kuritegusid ning ülejäänud poolteist aastat ta ei tarvitanud narkootikume ega sooritanud kuritegusid, vaid leidis töö ja käis tööl. Metadooni asendusravi jätkub ka praegu. Vanglas ei ole arsti, kes saaks talle määrata teised ravimid, mida on vaja siis, kui doosi vähendatakse või metadooni asendusravi lõpetatakse, et ei oleks valusid ega võõrutusnäht usid. Vanglas on ta töötanud. Kui on tööd, siis nad kutsuvad ta tööle. Garanteeritud töökohta tal praegu ei o le, aga Töötukassa saab teda aidata. Esialgu on ta seal 4 arvel, saab töötu abiraha ja sotsiaaltoetust ning edaspidi on kõik juba saavutatav. Tal on lukksepa ja santehniku eriala, aga töö leid is ta Töötukassas arvel olles betoonitöödel. Vangistuses olles suh tleb ta ainult oma laste ja emaga. Vennaga on ta riius. Laste emaga suhtleb ta ainult lapsi puudutavates asjades. Laste ema elab teise inimesega koos ning tema nende ellu ei sekku, kuid võimaluse piires aitab lapsi. Üks laps on xxxxx ja teine saab xxxx .
9. aastast oli ta töövõimetuspensionär, aga aastatel 2016-2017 seda enam ei pikendatud. Elektroonilise valve all olles eemaldas ta jalavõru, sest siis ta tarvitas narkootikume. Nüüd on ta endas kindel, et sellist asja enam ei kordu. Kahest aastast, mis ta oli vabaduses, 1,5 aastat ta ei tarvitanud na rkootikume üldse, olles metadooni asendusravil. Tulevikus tahab ta sellest ravist loobuda, aga see ei käi päevapealt, sest tuleb doosi vähendada ja minna üle muudele ravimitele. Ta oli üllatunud, ku i talle nõuti reaalset vanglakaristust samal ajal, kui ta oli oma elu juba muutnud , käis tööl ja loobus narkootikumidest. Ta oli šokeeritud, et teda otsustati vanglasse saata, kust ta peale vabanemist on jälle ilma töö ja elukohata. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 3 3 teatanud, et ei soovi võtta osa B.G tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, B.G ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Marina Valge leidis, et kinnipeetavat on tõepoolest kriminaalkorras korduvalt karistatud ja seda ka katseajaga, ta on olnud elektroonilise valve all ja sellest võiks nagu järeldada, et B.G-d ei ole võimalik enam usaldada ja ta peaks oma karistuse lõpuni kandma. Samas arvas kaitsja, et B.G-d võiks siiski usaldada, sest ta tõenäoliselt vajab tuge, kui vabaneb vanglast. Kui inimene on olnud korduvalt karistatud ja tal ei ole ka seda toetavat võrgustikku ootamas seal, kuhu ta elama asub, siis on kindlasti inimesel väga raske leida endale töö, korralik elukoht ja elada õiguskuulekalt . Kaitsja arvates kriminaalhooldus ja kriminaalhooldusametnik piltlikult öeldes oma abistava käega saakski olla selleks isikuks, kes aitab kinnipeetaval tagasi normaalse elu juurde pöörduda. Kuulates B.G enda ütlusi ja ka tegelikult tema iseloomustusest nähtub, et temal on suundumus või tahe pöörduda normaalse elu juurde. Selle veendumuse annab kasvõi see asjaolu, et B.G kinnitas, et ta suhtleb oma lastega, lapsed ei ole enam väga pisikesed, saavad aru, kus nende isa asub ja vaevalt, et B.G soovib edaspidi suhelda oma lastega ainult läbi vangla müüri. Loomulikult peab tal olema tahe kõiki neid kriminaalhoolduse nõudeid täita ja kõige olulisem on kindlasti see, et ta lõpetaks igasuguse narkootilise aine tarvitamise, sest tõenäoliselt siis saab ta oma elu korda seada. Kaitsja palus kohtul taotlus rahuldada ja vabastada B.G vanglast elektroonilise järel evalve alla, pannes talle kohustused, mis on märgitud tema iseloomustuses ja allutada ta elektroonilise valve alla kolmeks kuuks. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuul anud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu B.G ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda ka mitte elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on 4 kehtiv at kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Seega ei ole varasemad karistused isikule vajalikku 5 eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Valdavalt on isik toime pannud vargusi. Kuritegude toimepanemise soodusteguriteks on narkootiliste ainete tarvitamine ja kindla sissetuleku puudumine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav töötab vangla majandustöödel koristajana ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel alaline elukoht Xxxx OÜ-s aadressil xxxx, kuhu talle antakse tuba. Kinnipeetav o n varem töötanud nii ametlikult kui ka mitteametlikult, olnud arvel Eesti Töötukassas. Tasumata on tal enda sõnul nõudeid üle 50 000 euro. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kuivõrd B.G on toime pannud varavastaseid kuritegusid kindla sissetuleku puudumise tõttu, on vabanemisjärgselt garanteeritud töökoha puudumine koos kindla igakuise sissetuleku ga kõrgeks uue kuriteo toimepanemise riskiks. Kinnipeetav on ise tunnistanud, et just tutvusringkonna mõjul hakkas ta narkootikume tarvitamata, mis viitab sellele, et kinnipeetav on teiste poolt mõjutatav. Vangla meditsiiniosakond on kinnipeetaval diagnoosinud narkosõltuvuse. Enda sõnul on ta varem 1,5 aastat olnud ilma tarvitamata, kuid siis on tekkinud tagasilangus ja ta on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Käesoleval ajal saab kinnipeetav metadooni asendusravi, kuid ta soovib tulevikus saadavat doosi vähendada ning lõpuks loobuda ka asendusravist. Kinnipeetav on tunnistanud, et ta ei taha enam kunagi varastada, kuid ta on arvamusel, et kui ta töökohta ei leia, siis ei jää tal muud üle. Seega puudub kohtul veendumus, et isiku poolt seni ärakantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning et isik tingimisi enne tähtaega vabanenuna uusi, eelkõige varavastaseid kuritegusid toime ei pane. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Arvestades eeltoodut puudub kohtul kindlus, et tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnev katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uue kuriteo toimepanemist isiku poolt. Kinnipeetav on ka varem kriminaalhooldusel olles rikkunu d sellega kaasnevaid nõudeid (rikkus kohtu poolt määratud kohustust alluda elektroonilisele valvele, mis seisnes selles, et ta eemaldas elektroonilise jalavõru ja lahkus elukohast). Vangla ja prokuratuur ei toeta samuti kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et B.G v angistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Marina Valge, kelle taotluse kohas elt kulus õigusabi osutamiseks 243,60 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kaitsjatasu summas 243,60 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
10. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik 6 Tartu Ringkonnakohtu 21.06.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
11. Jätta B. G kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus läbi vaatamata.
12. Määrata OÜ -le Advokaadibüroo Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks B. G-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot.
13. Mõista B. G-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot.
14. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Riigikohtu 27.08.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg -s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta B. G kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus menetlusse võtmata. 29.05.2019 kohtumäärus 1 -18-3808 jõustus
15. augustil 2019 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent