← Eesti

1-17-10711/287

1 Kriminaalasi nr 1-17-10711 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-10711 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Siim Turta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu SIIM TURTA, isikukood 39401210215, xxxx, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.06.2017 ja lõpp 05.10.2020 RESOLUTSIOON Vabastada SIIM TURTA temale Harju Maakohtu 12.02.2019 otsusega nr 1-17-10711 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata Siim Turtale katseaeg kuni 05.10.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohustada Siim Turtat katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 Kohustada Siim Turtat katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 2,2 1,4,7,8 sätestatud järgmisi kohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; - osalema sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Määrata Siim Turta kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada Siim Turta karistuse kohtumääruse jõustumist. kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Siim Turta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 12.02.2019 otsusega nr 1-17-10711 mõisteti Siim Turta süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 8 kuud. Siim Turta mõisteti süüdi KarS § 306 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Siim Turta mõisteti süüdi KarS § 203 lg 1- § 22 lg 3 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti vangistus 3 aastat 4 kuud. KarS § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus, s.o Harju Maakohtu 20.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-181254 mõistetud karistus 2 aastat vangistust, kaetuks nimetatud otsusega mõistetud karistusega kui raskemaga, s.o 3 aastat 4 kuud vangistust ja liitkaristuseks hiljem tuvastatud kogumi eest mõisteti 3 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise algust arvestatakse Harju Maakohtu 20.03.2018 kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise algusest, s.o 05.06.
  2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Isik on korduvalt kasutanud vägivalda teiste isikute suhtes. Varasemalt on teda karistatud röövimise (millega kaasnes raske tervisekahjustuse tekitamine), avaliku korra raskete rikkumiste ja suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Käesolev karistus on määratud kehalise väärkohtlemise, kuriteo varjamise ning asja rikkumisele ja hävitamisele kaasaaitamise eest. Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine ja grupi mõju. Tulenevalt asjaolust, et kinnipeetava suhtes jõustus kohtuotsus 07.10.2019 ning karistuse lõpuni on alla 1 aasta, siis individuaalset täitmiskava talle vangistuses ei koostata. Vangistuse jooksul on kinnipeetav aktiivselt osalenud tööhõives nii majandustöödel kui ka malenuppude valmistajana.
  3. aasta III kvartalis täitis ta alkoholi teemalisi töölehti ning analüüsis neid inspektor-kontaktisikuga. Isik on aru saanud alkoholi kahjulikkusest nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ning oskab edaspidi hoiduda sellest. Alates 19.03.2019 toimuvad isikul regulaarsed kohtumised psühholoogiga. Läbitud teemadeks on häirivad korduvad mõtted, ärevus ning stress. Vangistuse jooksul on isikul toimunud ka regulaarsed kohtumised kaplaniga. 3 Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 8 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema ja kasuisaga aadressil xxxx. Vabanemisel asub ta elama samale aadressile. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist heas seisukorras oleva elamuga. Kinnipeetav lõpetas xxxx. Õpingud jäid pooleli, sest isik sattus vanglasse. Vangistuses on isik omandanud puidupingioperaatori eriala. Haridusse suhtub kinnipeetav positiivselt, soovides peale vabanemist omandada nii keskhariduse kui ka kõrghariduse. Isik on töötanud alaealisena aiandis. Õppimisele lisaks töötas isik mitteametlikult, kuna peres oli materiaalselt raske olukord ja ta ei tahtnud ema kulul elada. Aastatel 2010-2011 on kinnipeetav töötanud mitteametlikult lõhkemattide valmistamise firmas umbes 6 kuud. Ametlikult on isik töötanud umbes 1 kuu ka katuse paigaldajana. Raha on isik teeninud ka mitteametlikult lammutustöödel ja rehvitöökojas. Enda teenistusest aitas perel üüri maksta. Kohtuotsuse kohaselt töökoht puudus enne käesolevat vangistust. Toimepandud kuriteod on sooritatud alkoholi ja tutvusringkonna mõjul, kuid viitavad ka majandusliku kasu saamise eesmärgile. Maksmata nõudeid on isikul hetkel 9679 eurot, mille tasumisest on ta huvitatud. Vabanemisfondi on kogunenud 976 eurot. Peale vabanemist saab isik asuda tööle Xxxx OÜsse. Materiaalselt on valmis kinnipeetavat toetama ka ema. Kinnipeetava lähedasteks on ema ja vanaema. Pereliikmete omavahelised suhted on head ja toetavad. Ema on käinud nii lühi- kui ka pikaajalistel kokkusaamistel vanglas. Isik on kõik kuriteod toime pannud grupis, millest nähtub mõjutatavus kaaslaste poolt.
  4. aastast on isikul katkenud sidemed sõprade/tuttavatega, millest võib näha isiku soovi muutuda. Kinnipeetav on alaealisena alkoholijoobes toime pannud vägivaldseid kuritegusid. Alkoholi tarvitas isik koos sõpradega. Vangistuses on isikule määratud alkoholisõltuvuse diagnoos. Isik ei tunnista sõltuvust, kuid samas peab alkoholi tarvitamist kuritegude sooritamise põhjuseks. Omal soovil paiknes kinnipeetav noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus võttis aktiivselt tegevustest osa, olles teistele eeskujuks. Isik leiab, et tulevikus suudab ta kontrollida alkoholi tarvitamist. Väidetavalt on kinnipeetav proovinud legaalselt kanepit välismaal olles. Meditsiiniosakonna ankeedist nähtub, et isik on tarvitanud kanepit aastatel 2008-2011 igapäevaselt, hiljem harva. Esimest korda proovis isik kokaiini
  5. aastal, hiljem on ta ka amfetamiini tarvitanud. Isik ei pea ennast sõltlaseks ning väidab, et ei poolda narkootikumide tarvitamist. Isik võib olla emotsionaalselt ebastabiilne. Varasemalt on esinenud suitsiidi mõtteid, kuna enesetunne oli halb (motoorne rahutus, lihaspinge, värinad, paanika). Kinnipeetav vajab järjepidevat psühholoogilist sekkumist, tal võib esineda suhtlemisraskusi, mõttekadu. Alkoholijoobes võib isiku käitumine olla ettearvamatu. Varasema vangistuse ajal

(2014)on isik läbinud sotsiaalprogrammid Equip ja Viha juhtimine. Seatud eesmärgid – vabanedes asuda tööle ning alustada hariduse omandamisega, on realistlikud ning saavutatavad. Toimepandud kuriteod viitavad teatavatele kuritegelikele hoiakutele. Kahel korral ei ole isik allunud ametnike korraldustele asuda tööle (asjad menetluses). Kriminaalhooldusesse suhtub kinnipeetav enda sõnade kohaselt positiivselt, saades aru selle vajalikkusest. Kriminaalhooldusel on isik olnud kahel korral, esimesel korral jäid isikule määratud ÜKT tunnid sooritamata seoses uue kriminaalasjaga, teisel korral läbis isik kriminaalhoolduse positiivselt. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 26%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 49%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset 4 ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava Siim Turta tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab Siim Turta tingimisi enne tähtaega vabastada ning allutada käitumiskontrollile, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni, s.o 05.10.
  1. Katseajaks on otstarbekas määrata isikule KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,7,8 sätestatud kohustused. Siim Turta kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheb elama xxxx ja asub tööle Xxxx OÜ-sse. Ta ei ole seal varasemalt töötanud. Ta on valmis alati ükskõik millist tööd tegema, et olla sõltumatu. Ta soovib täpsustada seda, et ta ei ole allunud vangla ametnike korraldustele asuda tööle. Ta ei ole nende asjade eest karistada saanud ja need menetlused on lõppenud, sest tal on vanglas tekkinud teatud terviseprobleemid, mistõttu ta ei ole alati läinud tööle. Ta soovib täpsustada ka talle määratud 2 distsiplinaarkaristust. Need 2 noomitust on tehtud ühel ja samal päeval ja need on tehtud ühel ja samal ajal ja tingituna sellest, et peale tööl käimist ta jäi 3-5 minutit hiljaks tagasi tulles pesemast, kus ei olnud võimalik vett reguleerida. Ta jäi hiljaks ja talle tehti selle eest ettekanne. Kuskil peale seda pool tundi toodi talle, ta ei olnud ise küsinud ega soovinud, seletuskiri. Kui ta õhtul üritas seda tagasi anda, et ta ei ole seda küsinud ja et tal ei ole seda vaja, siis valvur, kellega ta suhtles, väljus ta kambrist ja tal oli käsi ette sirutatud selle lehega, et soovib seda tagastada ja kui ta käsi oli ukse vahel, siis teine valvur võtmega lõi ta kätt, kus tal oli see seletuskiri ja jättis ta käe samal ajal suure raudukse vahele. Peale seda see paber kukkus koridori, uks pandi kinni. Ta helistas kohe läbi terminali, ütles, et ta soovib medõde, et see asi fikseeritakse, et kuidas on see võimalik, et talle tullakse kallale, et selleks ei olnud mitte mingit põhjust. Ta tahab sellega öelda seda, et peale seda kui ta ütles, et ta soovib sellest rääkida, tehti talle need ettekanded, tehti tagantjärgi. Tööst keeldumise eest tal ei ole mingit karistust ja terve selle mitme aasta peale on need 2 ettekannet. 12.02.2019 Harju Maakohtu otsus kaevati edasi ja Riigikohtu keeldumise tõttu jõustus see hiljem. Tööl ja koolis käimine ei ole tema jaoks kunagi probleem olnud. Gümnaasium jäi tal pooleli varasemalt ja ta ei ole seda ka hiljem ära lõpetanud, kuid tahaks selle ära lõpetada. Vanglas on ta teist korda. Esimene kord ta vabanes 2/3 pealt enne tähtaega ja tal rikkumisi ei olnud. Enne esimese vangistuse ärakandmist oli ta tarvitanud vaid kanepit ning seda mitte 3 aastat järjest. Ta teeb ametnikega koostööd ning on igati koostööaldis. Selle põhjuseks, miks see iseloomustus vangla poolt on nii negatiivne, on see, et Viru Vangla kõrged ametnikud peksid teda ja peksid tema kambrikaaslast, mis on ka kohtuotsusega ära tõestatud. Need inimesed, kes vallandati töölt, on nende inimeste, kellega ta vanglas kokku on puutunud ja kes siin on ja kes on ka selle iseloomustuse koostanud, nende kolleegid ja väidetavalt ka head tuttavad. Abiprokurör Tiina Viru on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Siim Turta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Siim Turta ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Siim Turta võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetav kannab liitkaristust mh esimese astme kuriteo eest ning on käesolevaks ajaks talle mõistetud 3 aasta 4 kuu pikkusest vangistusest ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku, seega on täidetud tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on Siim Turtal 3 kehtivat kriminaalkaristust ning tegemist on tema teise reaalse vangistusega. Kinnipeetaval on küll 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid tegemist ei ole väga tõsiste rikkumistega. Mõlemad distsiplinaarkaristused on isikule määratud 26.11.2019 käskkirjaga 26.10.2019 toimepandud rikkumiste eest, mis seisnesid vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele mitteallumises: isikule anti korraldus olla oma kambris 17.00, kuid ta sisenes kambrisse 17.06 ning isikule anti korraldus oma käsi ukse vahelt ära võtta, kuid ta ei allunud sellele koheselt, mõlema rikkumise eest karistati kinnipeetavat noomitusega. Samas muus osas võib tema käitumist vangistuses pidada heaks. Ta osaleb aktiivselt tööhõives nii majandustöödel kui ka malenuppude valmistajana huvitegevuse raames. Ta on
  2. aastal täitnud inspektor-kontaktisikuga alkoholiteemalisi töölehti ning neid analüüsinud, alates 19.03.2019 toimuvad regulaarsed kohtumised psühholoogiga ning vangistuse jooksul on toimunud regulaarsed kohtumised kaplaniga. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval diagnoositud alkoholisõltuvus, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Samas nähtub iseloomustusest, et inspektorkontaktisikuga alkoholiteemaliste töölehtede täitmise tulemusena on kinnipeetav aru saanud alkoholi kahjulikkusest nii vaimsele kui füüsilisele tervisele ning oskab edaspidi hoiduda sellest. Samuti nähtub iseloomustusest, et kinnipeetav paiknes omal soovil noorte sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus võttis aktiivselt tegevustest osa, olles teistele eeskujuks. Eeltoodust võib järeldada, et isik on motiveeritud edaspidi hoiduma alkoholi tarvitamisest. Isiku poolt kuritegude toimepanemise soodusteguriks on varasemalt olnud ka grupi mõju, kuna kuriteod on toime pandud grupis, millest järeldub isiku mõjutatavus kaaslaste poolt. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et
  3. aastast on katkenud kinnipeetava sidemed sõprade/tuttavatega, millest võib järeldada tema soovi muutuda. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head ja toetavad vabanemist. Tal on olemas elukoht ning ta saab asuda tööle Xxxx OÜ-sse. Töökoha olemasolu aitab kaasa tema majanduslikule toimetulekule ning nõuete tasumisele. Suhted lähedastega on head ja toetavad ning kinnipeetava ema on valmis poega vabanemisel ka materiaalselt toetama. Peale vabanemist soovib kinnipeetav omandada ka keskhariduse ja kõrghariduse. Isiku poolt seatud eesmärgid – asuda tööle ning alustada hariduse omandamisega – on realistlikud ja saavutatavad. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kohus leiab, et Siim Turtale tuleks anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja, mis on enam kui 2 aastat 7 kuud, jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus Siim Turta vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Kohus määrab Siim Turtale katseaja ja käitumiskontrolli kuni 05.10.2020 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2,21,4,7,8 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. 6 Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75; KrMS § 426, 432, 384,
  4. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.