1-17-10711 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-10711 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, lii

§ 339lg 2 tähenduses.

Kohtuotsus rajaneb valdavas osas kaassüüdistatava Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlustel. Kaitsja hinnangul ei ole Siim Turta ütlused tõendina lubatavad, sest süüdistataval ja kaitsjal puudus kohtuistungil võimalus talle küsimusi esitada. Siim Turta ütlused ei ole antud kaitsja juuresolekul, ehkki kaitsja kaasamine oleks olnud kriminaalmenetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Eelkõige seetõttu, et Siim Turta ja kaassüüdistatavate huvid olid omavahel vastuolus ja neil oli kaitsja. Kaitsja osavõtt oleks taganud antud juhul ka selle, et välistatud oleksid kahtlused võimalikust menetleja survest anda öisel ajal ütlusi. Siim Turta ütlused ei ole usaldusväärsed, mistõttu tema ütluste tõendina kasutamine oli ebaseaduslik. Kaitsja hinnangul ei ole Siim Turta ütlused usaldusväärsed, sest need ei ole eluliselt usutavad, ta oli alkoholi- ja narkojoobes, tema ütlused on vastuolulised, ta oli ütluste andmise ajaks olnud viis ööpäeva magamata, ülekuulamine kestis 8 tundi ja see toimus öösel. Siim Turta ütluste kohaselt kasutati tapmiseks sakiliste servadega nuga, kuid ekspert seda väidet 3

§ 61lõikega 1.

Kohus luges põhjendamatult Erik Kruusimä e ja Sten Kruusimä e ütlused ebausaldusväärseks. Kohus ei ole oma seisukohta küllaldaselt motiveerinud. Kohtu põhjendused on deklaratiivsed. Sten Kruusimä e ütlused tegelikult toetavad Erik Kruusimä e ütlusi. Nad on mõlemad kinnitanud, et tegelikult tappis XX Siim Turta, mitte Erik Kruusimägi. Kaitsja hinnangul püüab Siim Turta kohtuistungil ütluste andmisest keeldumisega vältida kaitsjate küsimusi, et end XX tapmisest distantseerida. Siim Turta kinnitas ka ise, et lõi XX pea pihta katki kolm golfikeppi. Tema ütluste usaldusväärsust mõjutab ka asjaolu, et teda on varem korduvalt vägivallakuritegude eest karistatud. Erik Kruusimä e süüdi tunnistamine XX ja YY mõrvas põhineb suures osas oletustel. Kohtuotsuse põhjendused on vastuolulised. Inimesi ei saa süüdi mõista selle alusel, et nad vist sooritasid kuriteo. J.A kohtuistungil antud ütlused Erik Kruusimäe vahendusel saadud teabe kohta ei ole

§ 66lg 21 kohaselt tõendiks.

3.2 Sten Kruusimä e kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest maakohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2 tähenduses.

Seoses sellega taotleb kaitsja Eesti Vabariigilt Sten Kruusimäe kasuks välja mõista alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju. Sten Kruusimä ei kaitsja apellatsiooni seisukohad kattuvad valdavas osas Erik Kruusimä e kaitsja apellatsiooni seisukohtadega. Ka Sten Kruusimäe kaitsja leiab, et Siim Turta ütlused ei ole tõendina lubatavad. Lisaks sellele ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Siim Turta ütlused on absurdsed ja vastuolus üldtuntud loodusseadustega. Ekspertiis ei leidnud tapetutel ühtegi kuulihaava. Samuti ei leitud ühtegi laskmisjälge ega tulirelva. Enamus asju mäletab Siim Turta erakordselt detailselt, pussitamise osas jääb aga kidakeelseks. J.A ei saa kuidagi täiendada Siim Turta ütlusi, sest ta magas ega näinud kuidas XX ja YY mõrvati. J.A Pavljutšeno ütluste kohaselt leiti pärast YY mõrvamist tema teksapükste taskust liigendnuga, mida ei olnud kasutatud. Kaitsja leiab, et Sten Kruusimägi viibis hädakaitseseisundis ning lõi YY sellesama noaga enesekaitseks. YY ei tapetud ootamatult, vaid sellele eelnes rusikavõitlus, mille käigus oleks ta jõudnud noa välja võtta ja ennast kaitsta. Kohtueelse uurimise käigus mingit nuga ei leitud, mistõttu ei ole teada, millist nuga tapmiseks kasutati. Ekspertiisiaktis ei ole märgitud sõnagi konflikti kulgemisest Sten Kruusimäe ja YY vahel ega sellest, kes millise noahaava tekitas. Kaitsja tsiteerib Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäe kohtuistungil antud ütlusi ning leiab, et need on usaldusväärsed. Nende ütluste kohaselt ründas YY Erik Kruusimäge noaga. Sten Kruusimäel õnnestus nuga YY käest kätte saada. YY kägistas Sten Kruusimäge kahe käega ning Sten Kruusimägi lõi YY paar korda noaga haardest vabanemiseks. Seega viibis Sten Kruusimägi hädakaitseseisundis, mistõttu tema tegevus ei ole õigusvastane. 4. Tallinna Ringkonnakohus määras 5. aprillil 2019 vaadata kriminaalasi apellatsiooni korras läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti

331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega

1. aprillini
3. Määratud tähtajal esitas oma seisukoha prokurör, kes taotleb jätta maakohtu otsus muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata. Kokkuvõtvalt on prokurör seisukohal, et maakohus ei ole faktiliste asjaolude hindamisel teinud selliseid vigu, millega oleks kaasnenud ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. Enamus 4

§ 61nõuetele kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega.

Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja veenev ning ei nähtu, et uuritud tõendite pinnalt oleks olnud võimalik Erik või Sten Kruusimä e suhtes teha õigeksmõistev kohtuotsus. Seega ei ole võimalik tuvastada ka

§ 339lg -s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.

Kohtuotsuses antud juriidiline hinnang toimepandule ning esitatud tõenditele vastab õiguskirjanduses väljendatud ning kohtupraktikas kinnitust leidnud arusaamadele. Siim Turta ütlused on tõendina lubatavad, sest tal oli põhiseadusest tulenev õigus kohtuistungil ütlusi mitte anda. Maakohus kasutas põhjendatult tema ütlusi tõendina vaid osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega. Siim Turta ütlused on usaldusväärsed, sest need ei ole omavahel vastuolus ja on kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega. Erik Kruusimä e ja Sten Kruusimä e kohtuistungil antud ütlused tunnistas maakohus põhjendatult ebausaldusväärseks, sest need on omavahel vastuolus. Vastuolud on ka nende endi ütlustes. Kohtuistungil ristküsitlemise käigus vastasid süüdistatavad prokuröri küsimustele peamiselt seda, et nad midagi ei mäleta. Seevastu kaitsjate küsimustele vastates olid nende vastused pikemad, kuid üldsõnalised. Süüdistatavate väitel olid nad nähtust šokis, kuid vaatamata sellele asusid nad kohe kuriteo jälgi likvideerima ja end varjama. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et Sten Kruusimägi hädakaitseseisundis ei viibinud. Seetõttu ei saanud ta ületada ka hädakaitse piire. Mõlemad ohvrid tapeti piinaval viisil, sest noavigastused tekitati etapiviisiliselt. Ekspertide hinnangul võisid mõlemad ohvrid elada pärast esimeste torke-lõikevigastuste tekitamist paarkümmend minutit. Seega pidid mõlemad ohvrid kannatama selle aja vältel suurt valu.

1. Kaitsjate apellatsioonide suhtes esitas määratud tähtajal oma seisukoha ka kannatanu JJ. Kannatanu on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kaitsjate apellatsioonid tuleb jätta rahuldamata. Kannatanu on seisukohal, et süüdistatavatele tuleks mõista hoopis raskem karistus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, kaitsjate apellatsioonidega ja prokuröri ning kannatanu vastuväidetega apellatsioonidele, leiab, et apellatsioonide väited maakohtu kohtuotsuse tühistamiseks põhjust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Samuti ei ole maakohus eksinud süüdistatava käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel, tsiviilhagi lahendamisel ega menetluskulude otsustuse tegemisel. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatavad on nende kuritegude toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on Erik Kruusimä e ja Sten Kruusimä e süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Oluline on märkida ka seda, et maakohus on tunnistanud põhjendatult osa tõendeid mittelubatavaks või teatud asjaolu tõendamiseks ebapiisavaks ning on tõlgendanud kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused

§ 7lg 3 alusel süüdistatavate kasuks.

Kaitsjate apellatsioonides korratakse valdavas osas samu väiteid, mida süüdistatavad ja kaitsjad esitasid juba maakohtu istungil peetud kohtuvaidluses, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata 5

§ 342lg 3 p -s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata.

Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
3. aprilli
4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
5. detsembri
6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Apellatsioonidega seonduvalt märgib kohtukolleegium üksnes järgmist. 7.1 Kaitsjad kordavad oma apellatsioonides juba maakohtus kohtuvaidlustes esitatud seisukohta, et kaassüüdistatava Siim Turta ütlused ei ole tõendina lubatavad, sest on saadud ebaseaduslikult. Lisaks sellele ei ole tema ütlused usaldusväärsed. Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 14 -15 on maakohus põhjendanud, miks ta kaitsjate seisukohaga Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütluste lubatavuse suhtes ei nõustu. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus on Siim Turta
7. juulil 2017 omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse põhjendatult tõendina kõrvale jätnud. Asja materjalidest nähtub, et Siim Turta on allkirjastanud oma puhtsüdamliku ülestunnistuse kell 22.30 (10 kd tl 1-2). Riigikohtu kriminaalkolleegium on
8. märtsi
9. a otsuses nr 3-1-1-127-06 selgitanud, et kriminaalmenetluse seadustik mõistet "puhtsüdamlik ülestunnistus" ei kasuta, kuid kohtupraktikas tähistatakse sellega isiku (kahtlustatava, süüdistatava) menetlejale tehtavat vabatahtlikku avaldust, milles ta võtab süüteo omaks. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendamisel kasutatav, peab see olema mõne menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. veebruari
11. a otsus asjas nr 3-1-1-105-06 p 11). KrMK § 48 lg-st 2 kui

§ 63

lg-st 1 tulenevalt vormistatakse kahtlustatava või süüdistatava poolt menetlejale antav suuline informatsioon vastavalt kahtlustatava või süüdistatava ülekuulamise protokollina. Asjaolu, et tegemist on ülestunnistusega, iseloomustab üksnes ütluste sisu ega anna alust nende vormistamiseks mingi muul viisil. Asjaolu, et initsiatiiv ütluste andmiseks tuli isikult endalt, on võimalik fikseerida ülekuulamise protokollis. Eelnevast tuleneb, et kui isik avaldab soovi tegu puhtsüdamlikult üles tunnistada, tähendab see tema valmisolekut anda ütlusi ja ta tuleb üle kuulata. Ka juhul, kui kahtlustatav pöördub menetleja poole kirjalikult, tuleb seda käsitada sooviavaldusena anda ütlusi ning isik tuleb kirjalikult esitatud väidete osas üle kuulata. Praeguse asja materjalidest nähtub, et menetleja on Siim Turta omakäeliselt kirjutatud puhtsüdamliku ülestunnistuse vastu võtnud ja jätkanud seejärel selle informatsiooni tõendiks vormistamisega, s.o tema ülekuulamisega. Kohtukolleegium leiab, et menetleja on käitunud menetlusnorme ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senist praktikat järgides. 6

§ 45

lg -st 2 ei olnud Siim Turta ülekuulamistest, ütluste seostamise l sündmuskohal ega äratundmisteks esitamisel kaitsja osavõtt kohustuslik. Kuna Siim Turtat ei kahtlustatud ega talle ei esitatud süüdistust mõrvas ega mõrva katses, siis ei olnud tema huvid kaassüüdistatavate huvidega vastuolus. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused ei ole tõendina lubatavad, sest olid saadud menetlusnorme rikkudes. Samuti ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et Siim Turta ütlused ei ole usaldusväärsed. Asja materjalidest nähtub, et Siim Turta on kohtueelse menetluse käigus korduvate ülekuulamiste ja äratundmiseks esitamiste käigus andnud jätkuvalt samasisulisi ütlusi. Samuti on ta kinnitanud neid ütlusi sündmuskohtadel viibides, mille käik on protokollitud ja salvestatud. Oluline on märkida, et Siim Turta annab ütlusi ka nende asjaolude kohta, mis teda ennast süüstavad. Osa asjaolusid oli menetlejale teada juba enne seda, kui Siim Turta hakkas menetlustoimingutes osalema. Siim Turta ütlused on kooskõlas tuvastatud asjaoludega. Tema ütlused on kooskõlas kaassüüdistatava J.A ütlustega. Siim Turta ütlusi ei muuda ebausaldusväärseks ka asjaolu, et ta oli joobes. Joobeseisund ei tähenda automaatselt seda, et isiku ütlused on ebausaldusväärsed. Siim Turta tunnistas end maakohtus 12. aprilli 2018 kohtuistungil talle esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetses enda sõnade kohaselt väga (1 kd tl 78). Oma kaitsja advokaat Raivo Bergsoni küsimusele vastas Siim Turta, et ta ei soovi ütlusi anda ja palub arvestada tema eelnevaid ütlusi, mis ta andis eeluurimisel ja mis on tõesed.

§

§ 294

p 1 näeb muuhulgas ette, et kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, kui süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast. Seetõttu avaldas maakohus prokuröri taotlusel

§ 294p 1 alusel Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused (1 kd tl 79). 7

§ 291või § 294 alusel, otsustatakse tõendi lubatavuse küsimus.

Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda

§ 15

lg -s 3 sätestatust, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulahend tugineb

§ 15

lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb. Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. veebruari
2. a otsus asjas nr 3-1-1-89-12 p 20). Konkreetses kriminaalasjas võib muude tõendite kaal sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. Praeguses asjas arvestas maakohus Siim Turta ütlusi selles osas, mida kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Maakohus on lisaks Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginenud kannatanute JJ ja MM ütlus tele, sündmuskoha ja laipade vaatlusprotokollidele koos fototabelitega, ekspertiisiaktidele ja asjatundja arvamusele, aga samuti kaassüüdistatava J.A kohtuistungil antud ütlustele. Seega ei rajane apelleeritud kohtuotsus mitte ainul t Siim Turta ütlustel, vaid kohtueelsel uurimisel kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditel nende kogumis. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate etteheitega, et maakohus

§ 15

lg -s 3 sätestatut rikkudes tuginenud vaid Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlustele, ke da ei olnud süüdistatavatel ega kaitsjatel võimalik kohtuistungil küsitleda. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et Siim Turta kohtueelsel uurimisel antud ütlused olid tõendina lubatavad ja nende sisu usaldusväärne. 7.2 Erik Kruusimäe kaitsja leiab, et J.A kohtuistungil antud ütlused Erik Kruusimä e vahendusel saadud teabe kohta ei ole

§ 66lg 21 kohaselt tõendiks.

Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel.

§ 66

lõike 2 1 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud: 1) vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata käesoleva seadustiku § 291 lõikes 1 nimetatud põhjusel; 2) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde; 3) tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega; 4) tunnistaja ütluste sisuks on ühiselt toimepandud kuriteo asjaolud. Seega oli arutatava kriminaalasja menetlemise ajal maakohtus ja on ka praegu lubatud kasutada tõendina n -ö vahendliku tunnistaja ütlusi, kui on täidetud vähemalt üks

§ 66lõikes 21 loetletud tingimustest. 8

§ 66lg 21 punktides 2, 3 ja 4 alusel.

Riigikohtu senine praktika on olnud jätkuvalt seisukohal, et süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastad a seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 01.04.

1. a otsuse nr 3-1-1-16-04 p 9 ja 12.04.
2. a otsuse nr 3-1-1-21-10 p 14). Kohtukolleegium ei pea usutavaks, et Erik Kruusimägi võtab vahetult pärast kuriteosündmust omaks kuriteo, mille tegelikult pani toime Siim Turta. J.A ütlus te usaldusväärsuses puudub alus kahelda, kuivõrd nende tõepärasust kinnitavad kõik teised kriminaalasjas kogutud tõendid. 7.3 Kaitsjad heidavad maakohtule ette, et ta tunnistas Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäe ütlused põhjendamatult ebausaldusväärseks. Vastuseks sellele viitab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsuses nr 3-1-1-3- 07 märgitule, et kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Hiljem on riigikohus kõll oma seisukohta täpsustanud ja leidnud, et tõendina tuleb kõrvale jätta vaid see osa ütlustes kajastatud teabest, mis on vastuolus tema varasemate ütlustega või teiste tõenditega. Kuna süüdistatavad Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi andsid kohtuistungil ütlusi, mis olid vastuolus nende poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega ning nad olid vastuolus ka omavahel ega olnud kooskõlas teiste tõenditega, siis ongi maakohus nende ütlused põhjendatult kui ebausaldusväärsed kõrvale jätnud. 7.4 Apellatsioonides leitakse, et kuna kohtueelse uurimise käigus ühtegi nuga ei leitud, siis ei saagi teada, millise noaga ohvrid tegelikult tapeti ning igasugused sellest tulenevad kahtlused tuleb tunnistada süüdistatavate kasuks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus viitas oma otsuses põhjendatult Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. mai
6. a otsuses nr 3-1-1-60-96 väljendatud põhimõttele, et juhtudel, mil süüdistatavad on tahtlikult muutnud sündmuskoha olustikku, hävitanud kuriteo jälgi ja muutnud seeläbi võimatuks enda ütluste kontrollimise ja hindamise, puudub kohtul põhimõtteliselt võimalus lugeda tõsikindlalt tuvastatuks selliseid kohtualuseid õigustavaid asjaolusid, mis tuginevad vaid nende ütlustele. Seetõttu ei laiene antud juhul kohtule süütuse presumptsioonist tulenevat kohustust tõlgendada tõusetuvad kahtlused kohtualuste kasuks. Praeguse asja materjalidest nähtub, et pärast YY ja XX tapmist hakkasid süüdistatavad kuriteo jälgi likvideerima. Laibad ja kõik sellega seotud asitõendid viidi sündmuskohalt ära. Laibad maeti maha, osa asitõendeid visati kaevu või põletati. Kuriteojälgede varjamiseks süüdati hoone 9

§ 331

lg-te 2 ja 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Ringkonnakohus laiendab kriminaalasja arutamise piire kõigile süüdistatavatele, sõltumata nende kohta apellatsiooni esitamisest, kui ilmneb kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud. Praeguses asjas ei ole esitatud apellatsioone, milles oleks taotletud Erik Kruusimäele ja Sten Kruusimäele rangema karistuse mõistmist. Apellatsioonid on esitanud üksnes nende kaitsjad, milles on taotletud mõlema süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. 8. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsjate apellatsioonid rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatavate kanda. Erik Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Andres Simson esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 900 eurot, sealhulgas käibemaks 150 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu 10

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu

§ 185lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.

Sten Kruusimäe kaitsja vandeadvokaat Ilmar Straus esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 360 eurot, sealhulgas käibemaks 60 eurot . Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsuse analüüsis ja apellatsiooni koostamises 6 täistunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja põhjendatud . Kuna kohtukolleegium teeb

§ 337

lg 1 p 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu

§ 185lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 12. veebruari kohtuotsuse Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäe suhtes muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11