S § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 100 eurot. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele Swedbank EE932200221023778606, SEB pank EE891010220034796011, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV pank EE777700771003813400, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxx . Kui süüdlane ei järgi rahatrahvi ositi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtu kantseleis hiljemalt 26.05.2023. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur tegi 27.12.2022 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2303,22,000635, mille kohaselt X.J juhtis 21.11.2022 kell 04:07 Tallinnas, Valge tn 4 juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Otsuse kohaselt pani X.J sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi. Väärteo toimepanek on tõendatud tunnistaja ütlustega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega ning koopiatega dokumentidest. Kohtuväline menetleja määras liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Otsuse põhjendustes on märgitud, et X.J esitas kontrollijale 21.11.2022 Usbekistani juhiloa dokumendile sarnase lamineeritud laser/tooner trükise, mis ei vasta 2 4-23-109 Usbekistani pädevate asutuste poolt välja antud juhiloa tehnilisele kirjeldusele ega ole käsitletav juhiloana seaduse tähenduses. 11.01.2023 esitas menetlusaluse isiku kaitsja eelnimetatud otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse, milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri otsus tühistada, kuna X.J ei ole rikkumist toime pannud. Kaebaja hinnangul eeldab kõnealune väärteokoosseis, et isikul ei ole üldse juhtimisõigust. Kaitsja möönab, et X.J-il kaasas olnud juhiloa skanneeringu väljaprint ei ole korrektne juhtimisõigust tõendav dokument. Kuid X.J-il oli juhtimisõigus siiski olemas, ta oli kaotanud oma juhiloa originaali. 22.03.2023 kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde. Alternatiivselt taotles kaitsja karistuse vähendamist või menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Kohtuistungil andis ütluseid tunnistaja R K. Menetlusalune isik ei soovinud ütluseid anda, kuid vastas selgiavatele küsimustele. Lisaks uuris kohus väärteotoimikus olevaid dokumente – väärteoprotokolli, juhtimiselt kõrvaldamise otsust, usbekikeelsed dokumente, koopiat väidetavast juhtimisõigusest, menetlusaluse isiku passi koopiat, dokumendi uurimise akti, väljatrükki Transpordiameti liiklusregistrist, isikuandmete päringut rahvastikuregistrist, väärteootsust, kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrust, liiklusregistri väljatrükki ning karistusregistri väljatrükki. Täiendavalt esitas kaitsja istungil kirjavahetuse kaitsealusega. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vaidlustatud otsuses ning väärteoprotokollis heidetakse menetlusalusele isikule ette 21.11.2022 kell 04:07 Tallinnas, Valge tn 4 juures mootorsõiduki juhtimist omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Vastavalt liiklusseaduse § 90 lg 1 p-le 1 ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
lg 1 kohaselt peab juhil olema mootorsõiduki juhtimisel mh kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument.
lg 2 sätestab, et kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik. Liiklusseaduse § 201 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et menetlusalune isik juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit. Seda kinnitab tunnistaja R K ning 21.11.2022 koostatud sõidukijuhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt juhtis X.J 21.11.2022 sõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxx. Mootorsõiduki juhtimist ei vaidlusta ka kaitsja. Vaidlust ei ole ka selles, et menetlusalusel isikul ei olnud mootorsõidukit juhtides kaasas juhtimisõiguse olemasolu tõendavat dokumenti. Ka seda kinnitab tunnistaja ning X.J-i poolt temale esitatud dokumendi koopia ja selle dokumendi uurimise akt nr xxx. Viimase kohaselt oli politseiametnikule esitatud Usbekistani juhiloa dokumendile sarnase lamineeritud laser/tooner trükis võltsing. Kaebuses on samuti mööndud, et X.J-il sel hetkel juhtimisõigust 3 4-23-109 tõendavat dokumenti kaasas ei olnud. Transpordiameti liiklusregistri andmetel menetlusalusel isikul kehtivaid juhilubasid ei olnud. Kuna menetlusalusel isikul puudus Eestis väljastatud juhiluba, siis ei kehti tema suhtes
Ainsaks vaidlusaluseks küsimuseks on asjaolu, kas
on rakendatav ka juhul, kui isikul on tegelikkuses juhtimisõigus olemas, kuid tal ei ole juhtimisõigust tõendavat dokumenti kaasas. Või on sel juhul tegemist muu liiklusseaduse nõuete rikkumisega
Kohtu hinnangul tuleneb
lg 1 p-st 1 ning § 88 lg 1 p-dest 1 ja 2, et mootorsõidukit juhtima asudes peab juht olema võimeline tõendama, et tal on olemas vastav mootorsõiduki juhtimisõigus. Kui juhil selleks vajalikku dokumenti kaasas ei ole, tuleb tema tegevus kvalifitseerida
Juhtimisõiguse olemasolu tõendamiskohustus on juhil (vt ka Riigikohtu lahend nr 4-20-758) vastava hetke seisuga. Antud juhul on üheselt tuvastatud, et X.J ei esitanud politseiametnikule dokumenti, mis tõendaks, et tal oli 21.11.2022 seisuga olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Hilisema menetluse raames on kaitsja esitanud dokumente, millest nähtuvalt anti X.J-ile B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus 19.12.2014, samas puuduvad aga tõendid, mis kinnitaksid, et 21.11.2022 oli 19.12.2014 väljastatud juhtimisõigus kehtiv. Kohtuistungil esitatud juhiloast nähtuvalt väljastati talle kehtiv juhiluba 11.02.2023. Kuivõrd menetlusalune isik on läbivalt kasutanud õigust mitte anda ütluseid, ei ole võimalik ka tuvastada, millistel põhjustel ei olnud tal võimalik 21.11.2022 esitada kehtivat juhiluba. Asjaolu, et isik esitas politseiametnikule juhtimisõiguse tõendamiseks trükise, mis ei vastanud Usbekistani pädevate asutuste poolt välja antud juhiloa tehnilisele kirjeldusele, viitab pigem sellele, et isikul puudus sel hetkel kehtiv juhtimisõigus ning selle puudumist püüti varjata. Eelnevat kokku võttes on tõendatud, et X.J juhtis 21.11.2022 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning tema tegevuses esinevad
Kuigi X.J ise ei andnud ütluseid ega selgitanud, mis asjaoludel tal juhtimisõigust tõendav dokument puudus, järeldub teo objektiivsest pildist, et tegemist oli tahtliku tegevusega. Kuivõrd esitatud trükis erines selgelt Usbekistani väljastatava juhiloa tehnilisest kirjeldusest ning oli sealjuures ka formaadilt erinev, siis on ilmne, et ta sai aru, et tegemist ei ole ametliku dokumendiga, mis kinnitaks juhtimisõiguse olemasolu. Kuivõrd ka hilisema menetluse raames ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et tal oli 21.11.2022 seisuga olemas kehtiv juhtimisõigus, siis pidi X.J olema juba mootorsõidukit juhtima asudes teadlik, et ta ei ole suuteline tõendama vastava juhtimisõiguse olemasolu, kuid asus sellest hoolimata sõitma. Neil asjaoludel asub kohus seisukohale, et tegemist oli vähemalt otsese tahtlusega sooritatud teoga. Kohus ei pea põhjendatuks väiteid võimalike menetlusõiguste rikkumiste osas seoses puuduliku tõlkega. Kaitsja väitel ei oska menetlusalune isik piisaval tasemel vene keelt, et mõista kohtuvälise menetluse raames tema suhtes teostatud toiminguid. Kohtumenetluses oli kaasatud nii vene kui ka usbeki keele tõlk ning istungil toimunu pinnalt on kohus veendunud, et X.J oskab piisavalt vene keelt selleks, et vajadusel öelda, et ta vajab toimingutest arusaamiseks täiendavalt usbeki keele tõlki. Ühestki dokumendist ega ka tunnistaja ütlustest ei nähtu, et ta oleks sellist vajadust väljendanud. 4 4-23-109 Karistus Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Liiklusseaduse § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
lg-ga 1 on väärteokaristuse kohaldajale antud lai kaalutlusruum isiku süüle vastava ning üld- ja eripreventsiooni arvesse võtva karistuse leidmiseks. Kohtuväline menetleja määras X.J-ile kergemaliigilise karistuse sanktsiooni keskmises määras. Kohtu hinnangul on vastav otsustus põhjendatud. Kuna menetlusalusel isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused ning puudub info, et tegemist oleks korduva rikkumisega, on otstarbekas määrata karistuseks kergemaliigiline karistus ehk rahatrahv. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemise hindamisel on kohtuväline menetleja asjakohaselt märkinud, et antud juhul need puuduvad. Menetlusalune isik ei ole mingilgi viisil aidanud kaasa süüteo tuvastamisele või rikkumist kahetsenud. Pigem vastupidi. Oma tegevusega püüdis ta rikkumist (st juhtimisõiguse puudumist) aktiivselt varjata. Just viimane fakt on ka põhjuseks, miks kohus ei pea võimalikuks VTMS § 30 korras menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel või karistusmäära vähendamist alla sanktsiooni keskmise määra. Küll aga peab kohus rahatrahvi suurust arvestades põhjendatuks anda isikule võimalus maksta trahvi ositi nelja kuu jooksul. Eelöeldut kokku võttes on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik. Mõistetud karistus on proportsionaalne ning selle muutmiseks puudub alus. Kuivõrd kohus jätab vaidlustatud otsuse muutmata, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.