← Eesti

2-24-14158/3

Obsah (8)§ 371§ 3401§ 363§ 5§ 459§ 164§ 174§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-24-14158 Kohtuasi T.N-i hagi C.L-i ja

) § 326 lg 1 alusel kätte postkasti panekuga

  1. oktoobril
  2. Hagis esinevate puuduste kõrvaldamise tähtpäev saabus
  3. novembril
  4. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud ja kohtule vastust ei esitanud. KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 3401 lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik esitada kohtule uus nõuetekohane hagiavaldus. 4.

§ 371

lg 1 p 9 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid.

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

§ 3401

lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Hagiavaldus peab vastama menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele (

§-d 334-340, 363-370).

§ 363

lg 1 p-d 1 ja 2 näevad ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi

§ 5lg 1 järgi ka menetletakse.

Kohtule esitatud hagiavaldus on vene keeles, mistõttu nõudis kohus hagiavalduse tõlget eesti keelde. Kohus selgitas hagejale, et kui hageja tähtpäevaks tõlget ei esita, võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata. Samuti tuli hagejal hagi esemes selgelt välja tuua oma nõue. Kohtul ei ole võimalik hagiavaldusest aru saada, mida hageja kohtult taotleb. Samuti tuli hagejal välja tuua, millistele asjaoludele hageja elatise vähendamisel tugineb. Kohus selgitas hagejale, et elatist ei ole võimalik vähendada tagasiulatuvalt. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagis esinevaid puudusi ei kõrvaldanud. Ühtlasi selgitas kohus hagejale õiguslikku regulatsiooni.

§ 459

sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Üldjuhul ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanem peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib 2

(3)olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 217 2 lg 1 kohaselt kui enne
  1. aasta
  2. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates
  3. aasta
  4. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Lõike 2 järgi kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hageja kohtu määratud tähtpäevaks hagi tõlget eesti keelde ei esitanud, kohtule selget nõuet ei esitanud ja nõude aluseks olevaid asjaolusid välja ei toonud. Hagis sisalduvad puudused takistavad kohtul hagi menetlemist. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata

§ 3401lg 2, § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 2 alusel.

5.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab

§ 164lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks

§ 174lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. 6.

§ 372

lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus selgitab hagejale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt ära õigust uuesti kohtule hagi esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.