KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 11. november 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu Tsiviilasja number 2-2

) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud

§ 637

lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 27.12.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.F (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 20.04.2023 ning täiendatud hagi 19.06.
2. 1.
3. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2868,79 eurot, millest põhiosa on 1992,01 eurot, intress on 275,74 eurot, sissenõudmiskulud on 38,32 eurot ja viivis perioodi 24.02.2022–20.04.2023 eest on 562,72 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 0,0671% päevas põhivõlgnevuselt alates 21.04.2023 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni (dtl 83). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (krediidiandja) ja kostja 04.12.2020 krediidikontolepingu, mille järgi sai kostja korduvkasutatavat krediidilimiiti 2000 eurot. Kostja sai kauba ostude finantseerimiseks kokku laenu 2281,16 eurot järgmiselt: 16.12.2020 828,22 eurot; 06.05.2021 205,44 eurot; 22.05.2021 429,29 eurot; 03.06.2021 438,49 eurot; 29.09.2021 75,84 eurot; 21.10.2021 241,99 eurot; 02.12.2021 61,89 eurot. Intressimäär on 41,12% aastas, 0,1142% päevas. Tagasimakseperiood on 35 kuud, kohustusega tasuda alates 10.01.2021 iga kuu
4. kuupäevaks laenu põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid. Üldtingimuste p 3.
5. esimese lause kohaselt arvestatakse intressi kasutusse võetud krediidilimiidi summalt. Krediidilimiidi kasutusse võtmise päevast kuni krediidilimiidi täieliku tagastamiseni. Kostjal ei kaasnenud laenulepinguga muid kõrvalkulusid peale intressi tasumise. Laenulepingu krediidi kulukuse määr aastas on 41,12%. Lepingus kokkulepitud viivisemäär on 24,15% aastas, 0,0671% päevas. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid summas 670,66 eurot. Krediidiandja saatis kostjale 08.02.2022 lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles paluti võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud. Krediidiandja ütles lepingu üles 23.02.
6. 2

§ 3111lg 5 järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 6. septembril 2023. Kostja hagile ei vastanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 3

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

§ 486

lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 27.12.

1. Hagi esitamise ajal 27.12.2022 oli hagihinnaks 3202,95 eurot, arvestades hageja 19.06.2023 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 1739,34 eurot (põhinõue 1610,50 eurot ja seadusjärgne viivis ühe aasta eest hagi esitamise seisuga, s.o seisuga 27.12.2022, viivis määraga 8% aastas).
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust lihtmenetluses. 5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (

§ 407lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).

Kohus lahendab asja sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

1. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on esitanud kohtule tõendina TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel 04.12.2020 sõlmitud krediidikontolepingu krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 29–40). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Kostja kohustus krediidi tagastama osamaksetega ning tasuma intressi. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 35 osamakset, kuumakse suurusega 100 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10-ks kuupäevaks (dtl 31, 34). Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks. Hageja avaldatu kohaselt lõppes leping tähtaja saabumisega 10.11.
2. Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid summas 670,66 eurot. Hageja on tõendanud, et kostja kasutas krediiti kauba ostmiseks summas 2281,16 eurot (dtl 43–47). Kostjal on tasumata krediidi põhiosa 1610,50 eurot, mille välja mõistmist hageja taotleb. Kohus rahuldab hageja nõude põhiosa 1610,50 euro väljamõistmiseks kostjalt. 4

§ 367

esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (dtl 149, 150). Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 1610,50 eurolt. Hageja palub viivise välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 11.11.2023. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1610,50 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 11.11.2023 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus nõuetest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu, mitte kostja poolt nõuete tasumise tõttu (dtl 148). Seetõttu jäävad loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.12.

1. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 27.12.
2. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 3202,95 eurot, arvestades hageja 19.06.2023 täiendatud hagis esitatud nõudeid, mis kohus menetlusse võttis. Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 1739,34 eurot. 9.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja esitas hagiavalduse, mille hagihind enne nõuetest loobumist oli 3202,95 eurot. Kohus jättis loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1739,34 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus 5

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 10.1. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 19.06.2023 (dtl 83). Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 420 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 106,22 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 313,78 eurot. Hagihinnaks on 1739,34 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv 315 eurot on põhjendatud kohtukulu (

§ 138

lg 2).

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõike 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Arvestades, et pärast hagist loobumist on hagihinnaks 1739,34 eurot, siis kuulus hagiavalduse esitamisel tasumisele täiendav riigilõiv 208,78 eurot, lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 106,22 euro suurusele riigilõivule. Seega pärast hagist loobumist on hageja tasunud riigilõivu 105 euro võrra enam, millest poole, s.o 52,50 euro tagastamist saab hageja taotleda

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Arvestades, et loobutud nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda, siis ülejäänud loobutud osa puudututav riigilõiv jääb ½, s.o 52,50 euro osas hageja kanda. Kohus lahendab hageja riigilõivu tagastamise taotluse eraldi kohtumäärusega. 10.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 83). Hageja viitab

§ 172

lg-le 9, mis sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja

§-s 488 1 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus märgib, et

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata.

§ 175

lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Äriregistrist nähtuvalt on hageja esindaja ka hageja andmekaitsespteisalist. Kohtul tekkis kahtlus, kas hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi on hageja töötaja, kes esindab hagejat töökohustusena. Seetõttu määras kohus hagejale tähtaja välja toomaks, millises lepingulises suhtes osutab Alar Liivamägi hagejale teenust ja esitama kohtule selle kohta tõendi (

§ 176lg 6 ja 8 ning § 477 lg 7 alusel) (dtl 156).

Hageja kohtule vastust ega tõendeid ei esitanud. Hageja ei ole kõrvaldanud kahtlust selle kohta, et hageja lepinguline esindaja võib olla hageja töötaja. Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka

§ 4842alusel.

Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks 6

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175alusel.

Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja. 10.3. Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 170,10 eurot (315*54%). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 11. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 12.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 7