← Eesti

2-24-127899/6

Obsah (5)§ 407§ 369§ 162§ 173§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-127899 Tsiviilasi TF Bank AB

) § 444 lg-de 2 ja 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendused osaliselt. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, 3 kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

  1. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult § 315 lg 1 alusel 07.10.
  2. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, mistõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.
  3. Hageja nõue põhineb 11.06.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingul nr
  4. Hageja on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta, mistõttu nõuab hageja põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist. Nõude ümberarvestamise korral ei saa lepingut lugeda 23.10.2020 kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja krediidiandja lepingule tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena 10.11.2027, seega ei ole poolte leping hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seetõttu ei ole võimalik hageja põhinõuet rahuldada.
  5. Hagiavalduses on hageja toonud esile, et hagi esitamise seisuga 25.09.2024 on sissenõutavaks muutunud põhiosa summas 178,11 eurot. Tagaseljaotsuse tegemise ajaks 30.10.2024 on sissenõutavaks muutunud ka 11.10.2024 osamakse summas 37,20 eurot. Tähtpäevaks 11.11.2027 tuleb kostjal krediidilepingu alusel tasuda hagejale põhinõude katteks osamaksetena täiendavalt 1376,39 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva kohustuse 1376,39 eurot osamaksetena vastavalt nende sissenõutavaks muutumise kuupäevale. Hageja on taotlenud, et kohustus täidetaks osamaksetena tähtajaks 11.11.
  6. 7.

§ 369

sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus.

  1. Hagi rahuldamata jätmise korral esineb oht, et hageja kaotab õiguse nõuda lepingu alusel tulevikus sissenõutavaks muutuvaid kohustusi. Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse 13.06.
  2. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud juba 1 aasta ja 4 kuud. Kostja ei ole kohtumenetluses esitanud hageja nõudele vastuväiteid ega viidanud ka selle kohtueelsele tegemisele. Seega ei esine aluseid, mille tõttu saaks leida, et pooled ei pidanud lepingut sõlmitud kujul kehtivaks ning kostja käitumine maksete tegemisel viitab sellele, et ta ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita. Seetõttu leiab kohus, et antud juhul on täidetud

§ 369

eeldused tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste väljamõistmiseks.

  1. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi alternatiivse nõude osas ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud põhivõla 215,31 eurot ja viivise ning 1376,39 eurot tuleb kostjal tasuda 37 osamaksega (esimesed 36 osamakset summas 37,20 eurot ja viimane osamakse 37,19 eurot) alates 11.11.2024 kuni 11.11.
  2. Kohus rahuldab ka hageja taotluse viivise väljamõistmiseks tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt kohustustelt. Menetluskulud 10.

§ 162lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

11. Juhindudes

§ 173

lg-test 1 ja 4 ning § 174 lg-st 1 määrab kohus otsuses 4 kindlaks menetluskulude jaotuse ning kostjalt hageja kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. 12. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 315 eurot riigilõivu eest, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu hagi koostamise eest 134,20 eurot koos käibemaksuga. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud

§ 172

lg 9 ja § 4842 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Kohus peab hageja õigusabikulu mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 469,20 eurot (315 + 20 + 134,20), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 13. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.