Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. 1
) § 1 mõttes ja see ei ole ajutise iseloomuga. Käesolevaks ajaks võlgnikul tegevus puudub, ruumide üürileping on lõpetatud, töötajatega sõlmitud lepingud on lõpetatud. Maksejõuetuse põhjuseks oli klientide maksevõime langus (õigemini ostujõu langus ja sealhulgas külastatavuse vähenemine). Vähenenud müügitulu arvelt ei suutnud võlgnik katta tegevuskulusid. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Praegu on võlgnikul kohustusi vähemalt 16 071,50 euro ulatuses. 2 Teadaoleva vara väärtuseks on 3185,41 eurot (pangakonto jääk 09.12.2024 seisuga). Nõudeõigused ja tagasinõutav vara teadaolevalt puudub. Tervendamine ei ole võimalik, kuna puudub ettevõte kui selline. Koos aruandega esitas ajutine haldur taotluse tasu määramiseks. KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. 5.
lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks.
lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused (16 071,50 eurot) vara väärtust (3185,41 eurot). Kõnealune suutmatus ei ole ajutine, kuna puudub ettevõte kui selline. Kohus, nõustudes ajutise halduriga, peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu
lg 5 tähenduses (ostujõu langus ja sealhulgas külastatavuse vähenemin), kuivõrd tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga. 6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Robert Sprengki, kes vastab
§-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.
8. Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
). Kuna võlgnikul kinnisvara puudub, ei ole vajadust edastada määrust kinnistusosakonnale. 9. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot. 1.1.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse
1.2. Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril
§-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks kokku 6 tundi (tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et märgitud ajakulu 6 tundi on vajalik ja põhjendatud. Samuti on 3 põhjendatud ja ajutise halduri kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu määr 120 eurot (lisandub käibemaks). Seetõttu määrab kohus ajutise halduri tasuks 720 eurot. 1.3. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (
Kuivõrd kohus rahuldab võlgniku pankrotiavalduse, tasutakse ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused pankrotimenetluse kuludena (
1.4.
lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole (Advokaadibüroo LMP OÜ (registrikood 12045166)), mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on Advokaadibüroo LMP OÜ käibemaksukohustuslane (nr EE101554251). Seega lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20% (KMS § 15 lg 1), s.o 158,40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Eveli Vavrenjuk kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.