4-23-994 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2023.a, Rapla kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-994 (940023000119) Kohtunik End

eaduse (

) § 49 järgi. Menetlusosalised Menetlusalune isik: D.Y isikukood: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; elukoht: xxxxxxxxx tn x, xxxxxxxx alevik, xxxxxxx vald, xxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtuväline menetleja: Keskkonnaamet, esindaja Väino Vaidla; e-post: info@keskkonnaamet.ee. RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS §-dest 120 lg 1 ja 132 p 1 kohus otsustas:

1. Jätta D.Y kaebus rahuldamata.
2. Jätta Keskkonnaameti
3. märtsi 2023.a otsus väärteoasjas nr 940023000119 muutmata.
4. Rahatrahv tuleb tasuda
5. märtsi 2023.a otsuses toodud arveldusarvele, märkides vastava viitenumbri. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole nelja kuu jooksul rahatrahvi tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsuse ärakiri saata D.Y-le ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 1

§-de 7 lg 1, 28 lg 1 ja 35 lg 1 p 1, 2 ning § 28 lg 1 nõudeid ning pani toime

§ 49, § 50, § 53 ja § 57 järgi kvalifitseeritavad väärteod. 1.1. D.Y-le määrati Kar

S § 63 lg 1 alusel

§ 49järgi karistuseks rahatrahv 80 trahviühikut, s.o 320 eurot.

1.

1. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusaluse isiku süü rikkumiste toimepanemises on tõendatud sündmuskoha vaatluse protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli ja menetlusaluse isiku D.Y enda ütlustega. D.Y pani kirjeldatud teo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis, kuna ei teadnud, et silmuspüünised on jahipidamiseks keelatud vahend ning arvas, et oma kinnistu kaitseks ei pea omama jahitunnistust ja jahiluba ega tasuma jahipidamisõiguse tasu. Isik oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral kontrollima, millistel tingimustel ja millega tohib väikeulukile jahti pidada või teavitama probleemist kohalikku omavalitsust. 1.
2. Kohtuväline menetleja arvestas süüd vähendava asjaoluna seda, et tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis, mis on süü kergeim vorm, menetlusalusel isikul puuduvad varasemad kehtivad karistused

eaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumiste eest ning teoga ei tekitatud keskkonnale kahju. 1.

1. Kohtuväline menetleja leidis, et teo iseloomu ja süü suurusega vastavuses on D.Y-le määrata karistus, mis jääb sanktsioonimäära 1/3 piiridesse, millega on täidetud karistuse eripreventiivne eesmärk, mõjutades menetlusalust isikut edaspidi käituma nõutava hoolsuse ning täpsusega, järgides kehtestatud õigusnorme. Arvestades, et menetlusalune isik on pensionär ja rahatrahvi korraga tasumine on liialt koormav, kuulub määratud rahatrahv tasumisele ositi nelja kuu jooksul ning tasuda tuleb iga kuu
2. kuupäevaks 80 eurot. Menetlusaluse isiku kaebus
3. 27.03.2023.a esitas D.Y eelnimetatud otsusele kaebuse. Kaebuse kohaselt oleks Keskkonnaameti otsus kohane, kui kaebaja oleks rikkunud

eaduses sätestatud jahipidamise piiranguid. Jahitunnistus oleks tarvilik omada juhul, kui jahti peetakse

eaduse kohaselt määratud jahialal. Siiski sätestab

eaduse § 23 lg 3 p 1, et jahipidamiseks ei peeta tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. Sellest tulenevalt langeb ära ka tehtud otsuse õiguslik alus, milleks oli tiheasustusalale tunginud rebase püüdmine. xxxxxxxx valla üldplaneeringu kohaselt asub xxxxxxx tn x, xxxxxxxx alevikus, xxxxxxxxxxx vallas tiheasustusalal. Kaebaja ei soovi kaitsjat ja nõustub asja kirjaliku menetlemisega. 2

-e tähenduses. 3.1.

§ 3

lõike 1 kohaselt on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Sama sätte lõike 2 punkt 1 kohaselt ei kuulu jahimaa hulka planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus jahipidamine ei ole võimalik. Asjaolu, et mingi ala on planeeringuga tunnistatud tiheasustusalaks, ei tähenda automaatselt, et seda ei võiks jahipidamiseks kasutada. Nimelt

§ 3

lg 2 p 1 sätestab nn eritingimusena, et jahimaa hulka ei kuulu selline tiheasustusala ja puhke- ja virgestusala, kus jahipidamine ei ole võimalik. 3.2. Keskkonnaamet lähtub „jahimaa“ mõiste tõlgendamisel Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) ja Jahilubade Infosüsteemi (

) kaardirakendustes (kattuvad) määratud jahimaade piiridest. Jahimaa piirid on kehtestatud Keskkonnaameti peadirektori otsusega ning kui asulad/alevikud pole EELISe/

e kaardimaterjali järgi jahimaast välja arvatud, siis tegemist on jahimaaga. 3.3. xxxxxxx alevik asub suurte metsa- ja põllumassiivide vahel ( lisa 1) ja on arvatud MTÜ Hubertuse

eltsi Põrsu jahipiirkonna jahimaa hulka. Ilmestamaks, millised asulad on jahimaa hulgast välja jäetud, on käesolevale seisukohale lisatud jahimaade kaardid, milledel on näha, et Saue ja Keila on jahimaa hulgast välistatud ja see on ka kaardil näha ( lisa 2), samas kui xxxxxxx on jahimaa sisse arvestatud ( lisa 3). 3.4. Jahipidamine on

§ 23lg 1 kohaselt uluki jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

Lubatud jahipidamisvahendid ja jahipidamisviisid on loetletud § 24 lõigetes 1 ja 2. Näiteks on lubatud jahipidamisvahenditeks jahivibu (p 4), püünis (p 5), peibutis (p 6) ja jahikoer (p 7) ja lubatud jahipidamisviisidena on nimetatud hiilimisjaht (p 1), varitsusjaht (p2), peibutusjaht (p 3), otsijaht (p 5), uluki püüdmine (p 7). Kombineerides nimetatud jahipidamisvahendeid ja jahipidamisviise omavahel, on ohutu jahipidamine ka tiheasustusaladel võimalik ja

eadus on kohaldatav ka tiheasustusalal, mis ei ole jahimaast välja arvatud. 3.5. Isegi kui oletada, et xxxxxxx alevikus

eadus ei kohaldu (millega Keskkonnaamet ei nõustu), on D.Y toime pannud väärteo loomakaitseseadu se (LoKS) § 662 tähenduses. LoKS § 4 lg 1 sätestab looma suhtes lubamatu teo, milleks loetakse muuhulgas looma hukkumist, vigastamist või talle valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi põhjustav tegu. Asitõendi vaatusega on tõendatud, et katkise silmuse küljes tuvastati looma karvu, nahka ja veresarnast määrdumist. Seega saab asitõendi vaatluse pinnal teha järelduse, et loom on sattunud silmuspüünisesse, on sellest pääsenud ning D.Y on silmuspüünist kasutades põhjustanud vähemalt ühele loomale vigastusi ja valu, ilmselt põhjustas silmusesse sattumine loomale ka vaimseid kannatusi. 3.6. Kokkuvõttes on Keskkonnaamet seisukohal, et väärteomenetlus on läbi viidud kooskõlas väärteomenetluse ja kriminaalmenetluse seadustikes sätestatud nõuetega, oluliste menetlusvigadeta ning määratud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatud põhimõtetega ning Riigikohtu praktikaga. Arvestades eeltoodut ei ole D.Y kaebus põhjendatud ja Keskkonnaameti 14.03.2023 väärteoasjas 940023000119 tehtud otsuse tühistamiseks puudub 3

est Keila, Saue, Saku ja xxxxxxxxx kaardid. Kohtu seisukoht

1. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata VTMS §-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada VTMS § 110 alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud. poolt on
2. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, leiab, et väärteo toimepanemine D.Y tõendamist leidnud ning temale määratud karistus on kooskõlas süü suurusega, mõjutab teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ja tagab õiguskorra kaitsmise huvid.
3. Objekti kontrollimise protokolli Nr. 1119654 kohaselt kontrolliti 04.02.2023.a kaebust, mille kohaselt on xxxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx alevikus xxxxxx x kinnistul maja ümber paigutatud loomade silmuspüünised. 06.02.2023.a koostatud sündmuskoha vaatluse protokolli ja fototabeli kohaselt oli Kungla 2 kinnistul kolm silmust, millest üks oli valmistatud trossist ja kaks traadist ning olid kinnitatud nööride/traatidega okste ja hekitaimede külge. Maas, okstel ja trossil oli vere jälgi, samuti looma karvu ja naha tükke. Kolm traati koos kinnitustega pakendati ja suleti plommiga. /tl 13-19/
4. 22.02.2023.a teostatud asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeli kohaselt on vaadeldud kolme silmuspüünist, millest üks on katkine ja valmistatud trossist ning 2 on terved ja valmistatud paralleelselt olevast kahest traadist. /tl 20-29/
5. D.Y poolt 06.02.2023.a antud ütluste kohaselt ta pani silmuspüünised oma kinnistu kaitseks rebaste ja kährikute eest. Silmuspüünised olid umbes nädal aega ja üks rebane jäi kinni, kuid sai ise silmusest lahti, sai vigastusi ja oli verine. Ei olnud teadlik, et silmuspüünised on keelatud ja oma kinnistu kaitseks seda kasutada ei tohi.
6. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on tõendatud, et ajavahemikul 28.01.2023.a kuni 04.02.2023.a xxxxxxx maakonnas xxxxxxx vallas xxxxxx alevikus xxxxxx x kinnistul pidas D.Y jahitunnistust omamata keelatud vahendiga jahti väikeulukitele, s.o rikkus

§-des 49 ja 57 sätestatut. Kohtu hinnangul ei saa D.Y-le ette heita jahiloa puudumist ja jahipidamisõiguse eest tasumata jätmist (

§ 50

ja § 53), kuna jahiluba väljastatakse ainult jahitunnistust omavale isikule ning inimesel tekib õigus jahti pidada siis, kui tal on olemas kehtivad jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipidamisoigus. D.Y-l aga puudus jahiloa ja jahipidamisõiguse eelduseks olev jahitunnistus. 10. D.Y on oma käitumisega täitnud

§-s 49 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. Puudub vaidlus selles, et D.Y ajavahemikul 28.01.2023.a kuni 04.02.2023.a Kungla tn 2 kinnistul paigaldatud silmuspüünistega pidas keelatud jahti väikeulukitele, omamata jahitunnistust. Antud asjaolu kinnitavad väärteotoimikus olevad sündmuskoha- ja asitõendi vaatlusprotokollid ning menetlusaluse isiku enda ütlused. Menetlusalusel isiku kinnistult leiti ja võeti kaasa kolm silmuspüünist.

§ 7

lg 1 kohaselt jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu.

35 lg 1 p 1, 2 kohaselt jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on jahitunnistus ja jahiluba. D.Y ei ole enda 4

§-s 57 sätestatud süüteo objektiivse koosseisu. D.Y pidas xxxxxxxxxx tn x kinnistul jahti silmuspüünistega, millised ei ole

§ 28lg 1 kohaselt jahipidamiseks lubatud.

11. D.Y on oma kaebuses ekslikult leidnud, et jahipidamiseks ei peeta tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist.

§ 3

lõike 1 kohaselt on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Sama sätte lõike 2 punkt 1 kohaselt ei kuulu jahimaa hulka planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik. Seega ei välista seadus tiheasustusalal võimalust jahti pidada. Kohus nõustub Keskkonnaameti poolse „jahimaa“ mõiste tõlgendamisega, milleks on Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) ja Jahilubade Infosüsteemi (

) kaardirakendustes määratud jahimaade piirid, mis on kehtestatud Keskkonnaameti peadirektori otsusega ning kui asulad/alevikud pole EELISe/

e kaardimaterjali järgi jahimaast välja arvatud, siis tegemist on jahimaaga. xxxxxxxxx alevik asub suurte metsa- ja põllumassiivide vahel kuulub jahimaa hulka ning seal on jahipidamine võimalik.

1. Kohus nõustub Keskkonnaametiga selles, et D.Y pani väärteo toime ettevaatamatusest hooletuse vormis. KarS § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. D.Y ei kontrollinud enne jahipidamise alustamist, kuidas on jahipidamine reguleeritud, kuid ta oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral seda tegema. Kohus märgib, et sisestades näiteks Google otsingusse „jahipidamine“ on lihtsalt leitav Keskkonnaameti kodulehel kogu teave jahipidamist reguleeriva seadusandluse ja jahipidamisõiguse kohta. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
2. Kohus ei tuvastanud ühtegi D.Y teo õigusvastasust või tema süüd välistavat asjaolu. Eeltoodust järeldub üheselt, et D.Y

§-de 7 lg 1, 35 lg 1 p 1 ja 28 lg 1 nõudeid rikkudes pani toime

§ 49ja 57 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kar

S § 63 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Keskkonnaamet on määranud karistuse õigesti seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, s.o

§ 49järgi. 14. D.Y-le määratud karistus on kooskõlas Kar

S §-s 56 sätestatuga, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse liigi ja määra valikul on arvestatud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumisega ning võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidega. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p 29; nr RKKKo nr 3-1-1-52-13, p 19 jt), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Selliselt saadud süüle vastavat karistuse määra korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. D.Y-le määratud karistus on kooskõlas ka Riigikohtu suunistega. D.Y rikkus jahipidamise korda ettevaatamatusest ning arvestades tema süü suurust ja õiguskorra kaitsmise huvisid on kohtuvälise menetleja määratud karistus, mis on alla sanktsiooni 1/3 määra, seaduslik ja põhjendatud. Karistuse määramisel on arvestatud ka isiku 5