← Eesti

4-23-3710/10

Obsah (5)§ 66§ 15§ 16§ 18§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2024. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-3710 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi P.U kaebus Politsei

§ 66

lg 2 alusel võimaldada P.U-l tasuda rahatrahv 120 (ükssada kakskümmend) trahviühikut s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 40 (nelikümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

  1. Kohtuotsus edastada P.U-le ja Politsei-ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Menetluse käik 25.09.
  2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna menetlustalituse liiklussüütegude uurimisgrupi uurija Ove Saar väärteoprotokolli selle kohta, et P.U juhtis 04.08.
  3. a kella 23:14 paiku Tartu linnas XXX juures/ maja ees mootorsõidukit Hyundai Coupe reg. nr XXX. Parkimiskohale tagurdades ei veendunud enne sooritamist selle ohutuses, mistõttu sõitis külge pargitud sõidukile Audi A6 reg.nr XXX. Liiklusnõuete rikkumisega tekitas varalise kahju sõiduki Audi A6 omanikule, mis on kvalifitseeritud liiklusõnnetuse akti ja fotodega. Sõiduki Hyundai omanik parkis oma sõiduki Audi juhipoolsele küljele nii lähedale, et autosse pidi sisenema kõrvalistuja uksest. Sellega rikkus P.U liiklusseaduse (LS) § 16 lg 1 ja § 49 lg 1 nõudeid ning pani toime LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et ta pole otsusega nõus. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.10.
  4. a otsusega väärteoasjas nr 2780,23,008433 karistati P.U liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 120 trahviühikut ehk summas 480 eurot. A. Kaebuse esitaja seisukohad ja taotlused 08.11.
  5. a esitas P.U nimetatud otsuse peale kaebuse Tartu Maakohtule, milles palub uuesti läbi vaadata põhjendamatult julm karistus ebaselge juhtumi eest, mille süüdlased ei ole täiesti selged. Kaebuses on kirjas, et isegi kui P.U oletab oma süüd, võis juhtum juhtuda täiesti juhuslikult, mitte tahtlikult, mis ei tähenda karistust tema ühe kuu sissetuleku eest. P.U arvab, et trahv on tarbetu ja palub kohtul otsuse üle vaadata. 14.11.
  6. a määrusega jäeti P.U kaebus käiguta ning talle määrati tähtaeg kaebuses puuduste kõrvaldamiseks. 29.11.
  7. a kõrvaldas menetlusalune isik määruses nimetatud puudused. P.U palub uuesti läbi vaadata talle määratud trahv 480 eurot, mis vastab tema igakuisele sissetulekule ning palub see tühistada trahvi põhjendamatuse tõttu. P.U on seisukohal, et tema süü kohta puuduvad selged tõendid ja järeldus põhineb oletustel. Isegi tema süüd oletades peaks igakuise sissetulekuga võrdne trahv olema karistuseks liikluseeskirjade jõhkra rikkumise eest. Menetlusalune isik soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. B. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht kaebuse osas Kohtuväline menetleja palus kirjalikus seisukohas jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja leiab, et tõendeid kogumis hinnates saab asuda seisukohale, et P.U ei veendunud enne parkimiskohale tagurdamist selle ohutuses ning oli avarii põhjustajaks. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et P.U on toime pannud temale ette heidetud süüteo, mis kvalifitseeriti liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi. Tema teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 2/8 Kohtuväline menetleja on kirjalikus vastuses välja toonud järgmised seisukohad. XXX kortermaja juures on välja joonistatud parkimisala ning maja tagumises otsas ehk tupiku lõpus, kus paikneb järgmine maja aadressiga XXX, asub üleminekuosa asfaldilt haljasalaks. Antud lõik ei ole parkimisjoontega märgistatud ning sellel on osaliselt kruusa-liiva segukate ja muru. Nimetatud lõiku on ka tunnistajate ütlustes silmas peetud vaidlusaluseid kolme parkimiskohta kirjeldades. Sellel maalapil parkisid ka sõiduauto Audi A6 reg.nr XXX ning Hyundai reg.nr XXX esiosa XXX maja poole suunatud ning tagaosa äärekivi serva suunas. Audi omaniku sõnul parkis ta sõiduki sinna kohale ning temast vasakul oli veel tühi koht umbes kella 19:00 paiku. Umbes kella 22:00-23:00 vahel hakkas ta koju minema ning ei pääsenud oma sõiduki juhiuksest sisse, kuna Audist vasakule poole oli pargitud punane Hyundai nii lähedale, et ust ei olnud võimalik avada. Audi omanik ronis autosse kõrvalistuja kohalt ning sõitis autoga ettepoole, et see võimalike kahjude osas igaks juhuks üle vaadata. Kui uurida avariikorrapidaja poolt sündmuskohal tehtud fotosid ning kirjeldusi, siis on näha, et Hyundai rataste ees kulgevad looklevalt rehvijäljed, millest võib välja lugeda selle sõiduki manöövrid ja trajektoori. 04.07.2023 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kirjelduse kohaselt olid Hyundai parkimiskohal näha rattajäljed, millest avariikorrapidaja tuvastas, et sõidukiga on tehtud edasitagasi tagurdamise manöövreid ning kui pildistamise hetkel oli Hyundai ja Audi vahe umbes 35cm lai, siis maas olevate Hyundai jälgede järgi oli see vahe olnud mingil hetkel ka kõigest umbes 25cm lai. Seega klapib vaatlusprotokolli kirjeldatu ka tunnistaja ütlustega selle kohta, et Audi juurde naastes oli Hyundai vasakule nii lähedale pargitud, et juhiuksest sisse saada ei olnud võimalik. Audi juht proovis kohapeal kontakteeruda kohe ka Hyundai omanikuga, kuid keegi sealt korterist välja ei tulnud ja asja lahendatud ei saadud. Kohapeal püüdis ka politsei Hyundai juhiga ühendust saada, kuid isik ei nõustunud alla auto juurde tulema ning XXX O. sõnul oli purjus ja magas juba. Tunnistajana üle kuulatud L. viibis kõrvalasuva kortermaja rõdul ja kuulis oma sõnul sellist häält nagu auto sõidaks vastu teist autot ning seejärel ropendamist, kahjuks ei näinud ta juhtumit, vaid kuulis erinevaid hääli, millest tegi omad järeldused, mida ka ütlustes kirjeldas. Menetlusalune isik on oma kaebuses viidanud, et isegi, kui ta oletab oma süüd, siis võis see juhtuda täiesti juhuslikult, mitte tahtlikult. Samas on isikuga sündmuskohal püütud suhelda ja pakutud võimalust asja kohapeal lahendada. Isik keeldus välja tulemast ning koostööst politsei ja teise sõiduki omanikuga, mistõttu ei olnud ka politseil muud võimalust, kui asja lahendamiseks alustada väärteomenetlust. Menetlusaluse isiku käitumine avarii järgselt tekitab paratamatult kahtluseid, et kui menetlusalune isik oli XXX sõnul joobes ja magas, kui Audi omanik temaga avarii osas suhelda soovis, siis isik võis olla joobes juba ka siis, kui sõitis autoga maja ette parklasse ning seetõttu käitus pahatahtlikult ning keeldus koostööst politseiga, samuti annab see alust kahtluseks, et isik tahtlikult proovis blokeerida ebasoovitavale kohale parkinud Audi juhi sissepääsu juhiuksest ning seda kõike eesmärgiga isikule õpetust anda, et ta sellele kohale rohkem ei 3/8 pargiks. Sellised oletused on tekkinud aga nii kohapeal käinud patrullpolitseinike, kui ka avariipolitseiniku ja Audi omaniku poolt kirjeldatu põhjal. Kui vaadata fotosid nr 3 ja nr 4, siis on näha, et Audi ja Hyundai vigastused on täpselt samal kõrgusel ning on ka välimuselt üsna sarnased, samuti on Audi musta värvi peal punased kriipsud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Audi parkis seal enne, kui Hyundai sinna kohale manööverdas, lisaks on näha, et Hyundai ees olevad jäljed viitavad sellele, et sõiduk on teinud seal edasitagasi manöövreid ning jälgede järgi olnud Audi küljele väga lähedal. Kuna Audi omanik ei pääsenud oma sõidukisse juhiukse kaudu, siis pidi Hyundai olema ka parkimise lõpphetkel Audile väga lähedal. Avariipolitseiniku kohale jõudes oli Audi liikunud oma parkimiskohalt nii palju otse edasi, et sõidukist oleks võimalik väljuda, seega on ka fotodel näha, et üks paikneb eespool kui teine sõiduk. Lisaks eeltoodule oli kohapeal võimatu suhelda Hyundai omanikuga, kuna isik keeldus korterist väljumast ja asja üle arutamast, mistõttu ei ole eluliselt usutav menetlusaluse isiku väide, et ta võis juhuslikult ja teadmata teisele sõidukile otsa sõita. Fotol nr 6 on näha Hyundai eesolevad rehvijäljed, mis samuti viitavad seal manööverdamisele. Antud rikkumise eest on menetlusalust isikut karistatud LS § 223 lg 1 järgi, mille alusel on võimalikud karistusmäärad 300 trahviühikut ehk 1200 eurot, arest või juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Hinnates määratud karistuse suurust, siis on näha, et kohtuväline menetleja on siinkoha l hinnanud kõiki asjaolusid ning rahatrahv on alla sanktsiooni keskmise määra 120 trahviühik u ulatuses ehk 480 eurot. Seega ei ole karistus kuidagi ülemäära range või ülekohtune, sest trahvisumma jääb tugeva lt alla sanktsiooni keskmise määra. Lisaks sellele ei ole isik enne otsuse koostamist esitanud vastulauset ega omapoolseid tõendeid selle kohta, kui suur on tema sissetulek või milline oleks tema jaoks üleliia koormav karistus. Kohtuväline menetleja võttis arvesse käesoleva juhtumi raames menetlusalusele isikule karistust määrates kõiki eelpool toodud argumente ja asjaolusid, samuti hindas karistuse eripreventiivset jõudu, mis aitaks vältida taoliste varalist kahju tekitavate juhtumite kordumist. Siiski leiab kohtuväline menetleja, et kui rahaline karistus on antud isiku jaoks ülejõu käivalt koormav, siis on võimalik taotleda rahatrahvi maksmist ositi 12-kuu jooksul. Teise alternatiivina näeb kohtuväline menetleja karistuseks juhtimisõiguse äravõtmist, kuid selle määramisel kohtu poolt ei tohiks taoline karistus muuta isiku olukorda raskemaks, kui see on rahatrahvi määramisega tehtud. Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja veendumusel, et P.U juhtis mootorsõidukit Hyundai XXX parklas ning soovides parkimiskohale manööverdada, ei veendunud piisavalt selle tegevuse ohutuses ning sõitis külge seal parkinud Audile, tekitades varalise kahju. Kuna isik keeldus koostööst, siis ei olnud võimalik antud õnnetusjuhtumit lahendada ka kindlustuses, vaid politsei oli sunnitud alustama menetluse. Lähtudes eeltoodust ja väärteomenetluse seadustiku § 132 p.1 taotleb kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetle ja otsus muutmata. 4/8 II Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kuivõrd nii menetlusalune isik P.U kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluse pooli kohtusse kutsumata. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. LS § 16 sätestab liikleja kohustused. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 49 sätestab nõuded tagurdamisele ja tagasipöördele, mille lõike 1 kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Menetlusaluse isiku hinnangul määras kohtuväline menetleja temale trahvi ebaselge juhtumi eest, mille süüdlased ei ole täiesti selged. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Tunnistaja K. I. on kohtuvälises menetluses andnud järgmised ütlused (tl 29). 04.08.
  8. a kella 19:00 paiku parkis ta isikliku sõiduauto Audi A6 reg.nr XXX Tartu linnas XXX kortermaja ette parkimiskohale. Kõrval paremal pool parkis sõbra auto BMW ja vasakul ei parkinud ühtegi sõidukit. Kella 22:00-23:00 vahel hakkas ta koju minema, läks auto juurde ja märkas, et punane Hyundai on parkinud tema sõidukile nii lähedale vasakule poole, et võimatu oli autosse istuda. K. I. sõnade kohaselt tuli tema sõber aknale ja ütles, kellele antud sõiduk kuulub ja tunnistaja helistas alt korteri numbrile. Tunnistajale vastati korterist, et nad magavad juba ja ei tule kuhugi alla. K. I. sai kuidagi auto kõrvalistuja poolt autosse ja sõitis autode vahelt välja ning väljus autost. Vaadates autot, märkas ta Audi tagumise poritiiva peal kriime, mis olid punast värvi. Tunnistaja proovis veel punase auto omanikuga rääkida, kuid talle ei vastatud midagi adekvaatset. Seejärel helistas tunnistaja 112 ja palus tulla politseil kohapeale asja lahendama. Tunnistaja L. V. on kohtueelses menetluses avaldanud (tl 30), et võis olla 04.08.
  9. a kui ta oli rõdul, tegi suitsu ja kuulis ropendamist. Tunnistaja on avaldanud ka seda, et kuulis, kuidas auto sõitis vastu teist autot – oli selline hääl. Punane auto parkis Audi suhtes natuke nurga all. Nägi, kuidas Audi juht istus rooli ja sõitis autoga natuke edasi ja kuulis, kuidas helistas politseisse. Algselt tuli kohale patrull. Kui avariikorrapidaja oli kohal, siis tunnistaja sõnade kohaselt tuli ta välja vaatama. Parkimise kohapealt ei näinud täpsemalt, kes esimesena parkis. 5/8 Hyundai juht majast välja ei tulnud. Parkivate sõidukite vahe oli piisav, et Audi juht sai rooli taha istuda. 04.07.
  10. a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 20) kirjelduse kohaselt oli sõiduauto Audi reg nr XXX pargitud XXX parklas 14 meetrit XXX majast ja 5,7 m XXX majast. Sõiduauto Audi kõrvale 0,35 m kaugusele on pargitud sõiduauto Hyundai reg. Nr XXX. Vaatluse käigus on tuvastatud, et Audil on vigastatud vasak tagumine tiib ja Hyundail parem tagumine tiib. Vaatlusprotokolli kohaselt vigastuste kõrgused ja välimus klapivad. Hyundai parkimiskohal on näha rattajäljed, millest avariikorrapidaja tuvastas, et sõidukit on mitmel korral tagurdatud ja ühel korral on sõiduk Hyundai esiosa olnud umbes 0,25 m lähemal. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on sõidukite külgkokkupõrke tulemusel vigastatud Hyundai Coupe XXX-l parem tagumine tiib ja Audi A6 XXX-l vasak tagumine tiib. Liiklusõnnetuse skeem kajastab mõlema sõiduki asendit ja vigastusi (tl 21). Sündmuskohal tehtud fotodelt nr 3 ja nr 4 on tuvastatav, et Audi ja Hyundai vigastused on täpselt samal kõrgusel ning on ka välimuselt sarnased. Samuti on Audi musta värvi peal punased kriipsud. Uurides avariikorrapidaja poolt sündmuskohal tehtud fotosid (täpsemalt foto nr 6) ja sündmuskoha vaatlusprotokolli kirjeldust, siis saab teha järelduse, et Hyundai rataste ees kulgevad looklevalt rehvijäljed, millest võib välja lugeda selle sõiduki poolt eelnevalt tehtud manöövrid ja trajektoori. Tunnistajate K. I. ütlused riimuvad vaatlusprotokollis kirjeldatuga selle kohta, et Audi juurde naastes oli Hyundai vasakule nii lähedale pargitud, et tunnistajal puudus võimalus juhiuksest siseneda. Tunnistaja L. V. ütlused on samuti kooskõlas teise kohtu poolt uuritud tõenditega. Tunnistaja kuulis sellist häält nagu oleks üks auto sõitnud vastu teist autot. Sündmuskohal on uurimisgrupi uurija Toomas Vaard just sellist olukorra fikseerinud. Kohtul puudub igasugune alus kahelda tunnistaja K. I. ütlustes, sest need on sisult loogilised ja kooskõlas kõigi teiste kohtu poolt uuritud tõenditega. Kohtule 08.11.
  11. a esitatud kaebuses on P.U ka ise märkinud, et isegi kui ta oletab oma süüd, siis võis juhtum juhtuda täiesti juhuslikult, mitte tahtlikult. Seega pole P.U ka ise täiesti veendunud oma süütuses, kuid on kinnitanud seda, et ta pole tegu toime pannud tahtlikult. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et P.U juhtis 04.08.
  12. a kella 23:14 paiku Tartu linnas XXX juures maja ees mootorsõidukit Hyundai Coupe reg. nr XXX ja parkimiskohale tagurdades ei veendunud enne manöövri sooritamist selle ohutuses, mistõttu sõitis külge pargitud sõidukile Audi A6 reg.nr XXX. Seega rikkus ta LS § 49 lg 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt ei tohi juht tagurdades ohustada ega takistada teist liiklejat. Samuti ei täitnud P.U LS § 16 sätestatud liikleja kohustust hoiduda kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Käesolevas väärteoasjas on leidnud tõendamist, et P.U tagurdades riivas kõrval seisnud Audi A6-t ja põhjustas Audi A6 vasaku tagumise tiiva vigastuse ning tekitas liiklusnõuete rikkumisega varalise kahju sõiduki Audi A6 omanikule. Samuti on tõendamist leidnud fakt, et P.U parkis sõiduki Hyundai sõiduki Audi juhipoolsele küljele nii lähedale, et autosse pidi sisenema kõrvalistuja uksest, milline tegevus ilmselgelt ei arvestanud Audi A6 juhi õigust pääseda oma sõidukisse tavapärasel viisil, so juhipoolsest uksest. 6/8 Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused.

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning

§ 18lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus.

Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohtuväline menetleja on 23.10.2023. a otsuses märkinud, et P.U pani teo toime ettevaatamatusest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, kuid täpsustab, et tegu on toime pandud kergemeelsuse vormis.

§ 18

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus on arvamusel, et P.U pani teo toime kergemeelsusest, sest pimedal ajal manööverdades korduvalt teisele sõidulike väga lähedale, pidi ta mõistma, et võib riivata kõrvalseisvat autot ja seda kahjustada ning seega toime panna väärteona karistatava teo. Samuti pidi ta mõistma, et parkides oma sõiduki lõpuks kõrvalseisvast sõidukist 35 cm kaugusele, takistab selline asend kõrvalseisva sõiduki juhil oma sõidukisse normaalsel kujul pääsemast. Seega on kohtu arvamuse kohaselt P.U täitnud oma tegevusega LS § 223 lg 1 objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut P.U tuleb toimepandu eest karistada. LS § 223 lg 1 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 120 trahviühikut ehk 480 eurot. Kohus peab väärteoasjas lahendama ka küsimuse, kas kohtuvälise menetleja tehtud väärteootsus on määratud karistuse osas seaduslik ja põhjendatud.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Väljakujunenud Riigikohtu praktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida korrigeeritakse vastavalt süü suurusele. P.U süü suurust hinnates arvestab kohus sellega, et tegemist oli kergemeelsusest toime pandud teoga ja tekitatud kahju pole suur. Kõiki eelnevaid asjaolusid kogumis arvesse võttes saab kohtu hinnangul P.U süüd pidada keskmisest väiksemaks. P.U tegevuses

§-s 57 sätestatud karistust kergendavaid ega

§-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Menetlusalune isik tehtut kahetsenud ei ole. Samuti 7/8 nähtub tunnistajate ütlustest, et P.U ei püüdnud 04.08.

  1. a õhtul sündmuskohal olukorda selgitada, mis näitab seda, et ta suhtus toimunusse ükskõikselt. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et P.U-l on üks kehtiv väärteokaristus, mille kohaselt Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 23.10.
  2. a otsusega karistati P.U LS § 223 lg 1 järgi rahatrahviga 480 eurot (väärteoasja nr 2780,23,008433). Kohus on seisukohal, et tegemist on ebaõige registrikandega, sest just käesolevas väärteomenetluses lahendab kohus küsimust sellest, kas kohtuvälise menetleja poolt 23.10.
  3. a tehtud otsus on seaduslik ja põhjendatud või mitte. Seega on karistusregistris ekslikult kirjas, et tegemist on jõustunud kohtuvälise menetleja otsusega, mistõttu ei saa kohus karistuse mõistmisel selle otsusega arvestada ning kohus lähtub sellest, et P.U-l puuduvad kehtivad väärteokaristused. Arvestades väärteo toimepanemise ja P.U isikust tulenevaid asjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, täidab tema karistamisel eesmärke rahatrahvi kohaldamine sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus 120 trahviühikut, mis on alla sanktsiooni keskmise määra, vastab teo raskusele ja on põhjendatud ka isikust tulenevatest asjaoludest. Tuginedes ülaltoodule, leiab kohus, et P.U kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja 23.10.2023.a otsus muutmata. P.U viitab kaebuses, justkui oleks kohtuväline menetleja talle määranud rahatrahvi (480 eurot) ühe tema kuu sissetuleku ulatuses. Kuigi P.U ei ole kohtule esitanud enda sissetulekut või majanduslikku olukorda kinnitavaid tõendeid, käib kohtu arvates 480 euro suuruse trahvi tasumine menetlusalusele isikule ühekordse maksena üle jõu. Seda enam, et kohus on 03.01.
  4. a teinud otsuse väärteoasjas nr 4-23-3709, mille kohaselt on P.U-l kohustus tasuda trahv 500 eurot 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, igakuiste maksetema 50 eurot. Seetõttu peab kohus põhjendatuks anda ka käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule

§ 66

lg 2-st tuleneva võimaluse tasuda trahvi ositi kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 12 kuu jooksul, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 40 eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 8/8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.