Obsah (4)

§ 444§ 407§ 163§ 172

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-24-105804 Tsiviilasi OÜ Aktiva F

) § 407 lg 6 alusel rahuldamata. 2.

§ 444

lg 3 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja esitab põhjendava osa osaliselt. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. 4. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.10.2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Seetõttu loeb kohus, et kostja on omaks võtnud hagiavalduses esitatud faktilised väited.

§ 407lg-s 5 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine.

1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20, RKTKo 25.09.2013, 3-2-1-83-13, p 12, RKTKo 21.11.2008, 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 12). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).
2. Hageja nõue põhineb Inbank AS ja kostja 10.06.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingul. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja loovutanud lepingust tulenevad nõuded hagejale 31.08.
3. Kohus on selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist 17.04.2024 ja 20.05.2024 määrustes.
4. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi kuues lõige sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
5. Riigikohus on toonud esile, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, 3 regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-1421710, p 29.3).
6. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, et krediidiandja on krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hagiavalduse järgi lähtus krediidiandja kostja krediidivõime hindamisel laenutaotluses esitatust ja tegi päringu kostja sissetulekute kohta Maksu- ja Tolliametile. Krediidiandja tuvastas, et kostja sissetulekud on ligikaudu 600 eurot kuus, kuid ei ole teinud kindlaks, millist liiki sissetulekutega on tegemist, ega veendunud, et on põhjust eeldada, et kostja saab seda ka tulevikus. Laenutaotluses ei ole kostja esile toonud oma tööandjat ega viidanud töötasu olemasolule. Krediidiandja on kontrollinud kehtivate maksehäirete puudumist, kuid üksnes selle toimingu tegemist ei saa pidada piisavaks, et kontrollida laenutaotluses märgitud kohustuste suurust. Krediidiandja ei ole küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Seega asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole omandanud piisavat teavet kostja krediidivõimet mõjutavate asjaolude kohta ning jättis seega kostja võime saadud krediit tagastada sisuliselt kontrollimata.
7. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Riigikohus on täpsustanud, et kui hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, saab hagi olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral) ja kohus võib teha tagaseljaotsuse üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja lubatud intressi ulatuses. Silmas tuleb pidada, et tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus

§ 407

lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 26). Seega on hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.

1. Hagiavalduse järgi andis krediidiandja kostjale laenu 1000 eurot. Kostja on teinud tagasimakseid kokku 930,54 eurot. Nõude ümberarvestamisel vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu, ei olnud kostja 31.08.2023 seega viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega, mistõttu ei saa lugeda lepingut kehtivalt üles öelduks. Siiski, arvestades, et kostjal tuli lepingu järgi laen tagastada hiljemalt 15.06.2024, on leping tänaseks lõppenud tähtaja möödumise tõttu. Seega on hagejal õigus nõuda antud krediidi tagastamist.
2. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 69,46 eurot. 4
3. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud 14.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hageja nõude rahuldamise ulatust (10%), tuleb menetluskulud jätta 10% ulatuses kostja kanda ja 90% ulatuses hageja kanda.

1. Kostja ei ole menetluses osalenud, seega puuduvad tal hüvitatavad menetluskulud.
2. Hageja menetluskulud on taotluse järgi 175 eurot riigilõivu eest, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu kahe tunni eest kogusummas 338 eurot.
3. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses põhjendatud kuluga. Samuti on põhjendatud

§ 172

lg 9 ja § 484 2 koostoimes ja tuginedes asjaolule, et asja lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses avaldaja menetluskulu. Arvestades nõude olemust, esitatud hagiavalduse sisu ja kvaliteeti, hageja esindaja kvalifikatsiooni, samuti asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus eelmenetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja õigusabikulu 240 eurot. Seega on hageja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud kokku 435 (175+20+240) eurot, millest 10% ehk 43,50 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 18. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 19. Kohus rahuldab hageja taotluse kohtulahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks menetluskulude hüvitise osas. (allkirjastatud digitaalselt) Triin Niinemets kohtunik 5