Obsah (5)

§ 372§ 75§ 371§ 168§ 150

act OÜ hagi M.U väljamõistmiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja B2 Impact OÜ, registrikood 11542046; lepinguline esindaja Marie

) § 372 lg 1 sätestab, et kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

§ 372

lg 4 järgi tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 8. Juhindudes

§ 75

lg-st 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 371

lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui asi ei allu sellele kohtule.

1. Kohus leiab, et antud asjas tuleb kohtualluvust kontrollida juhindudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012, 12.12.2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüssel I määrus) regulatsioonist.
2. Hageja nõue tuleneb Esto AS ja kostja 19.02.2022 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr
3. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi vastab leping tarbijalepingu tunnustele uuesti sõnastatud Brüssel I määruse artikkel 17 lg 1 p b mõistes.
4. Tarbijalepingute puhul kehtestab määruse artikkel 18 lg 2 üldise reegli, mille järgi võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Määruse artikkel 62 lg 1 täpsustab, et selleks, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriiklikku materiaalõigust.
5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi loetakse elukoht muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta.
6. Rahvastikuregistri andmetel on kostja xxx sündinud xxx kodanik, kelle emakeel on xxx keel. Kostjal on kehtiv xxx Vabariigi pass. Rahvastikuregistrisse tehti kostja elukoha kohta kanne esmakordselt 07.02.2022, mis on juba alates 12.06.2022 kehtetu. Registris puuduvad kostja kehtivad ja varasemad elukoha- ja kontaktandmed. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole kostja kunagi Eestis maksustavat tulu teeninud. Kinnistusraamatu järgi ei oma kostja Eestis kinnisvara, liiklusregistris puuduvad tema nimele registreeritud sõidukid. Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, samuti tuvastati, et kostja ei ela aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille on hageja märkinud üheks võimalikuks aadressiks. Politsei- ja Piirivalveamet on Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale 18.04.2024 teatanud, et neil puuduvad andmed kostja elukoha kohta ning isikuga ei ole seotud ühtegi juhtumit.
7. Hageja on esitanud kohtule xxx Kodakondsus- ja migratsiooniameti vastuse, mille järgi on kostja andmetele vastava isiku nimi M.U K. ja elukoht 18.03.2024 seisuga
8. xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxx. Arvestades, et hagejale oli päringu tegemise ajal teada lisaks kostja nimele tema sünniaeg ja xxx Vabariigis väljastatud passi number, on ebatõenäoline, et väljastatud on andmed vale isiku kohta. M.U K. xxx isikukoodis kajastatud sünniaeg langeb kokku kostja omaga. Kuna rahvastikuregistris on kostja isiku olek „andmed puuduvad“, kirje olek „arhiivis“ ning viimased andmed kostja kohta pärinevad
9. aastast, on usutav, et kostja võib olla perekonnanime muutnud.
10. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei ole seega võimalik järeldada, et kostja elaks Eestis või oleks üldse kunagi omanud tahet siia elama asuda. Seega ei allu vaidluse lahendamine uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel Eesti Vabariigi kohtutele.
11. Määruse artikkel 19 sätestab, et artikli 17 ja 18 sätetest võib kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse II peatüki
12. jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega.
13. Hageja toob esile, et krediidiandja ja kostja sõlmisid teenusetingimuste p-s XI kohtualluvuse kokkuleppe Eesti Vabariigi kohtute, täpsemalt Harju Maakohtu kasuks. Kohus leiab, et kokkulepe ei ole kehtivalt sõlmitud, kuna see on vastuolus tarbijakrediidilepingute kohtualluvuse kokkuleppeid reguleerivate õigusnormidega. Tegemist on ebaselge tüüptingimusega majandus- ja kutsetegevuses tegutseva juriidilise isiku ja tarbija sõlmitud tarbijakrediidilepingu üldtingimustes. Kokkuleppes ei ole sõnaselgelt esile toodud, et see on lepitud kokku juhuks kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Seega ei kehti kokkulepe Brüssel I määruse art 19 p 3 alusel koosmõjus

§-dega 104 lg 3 p-de 1 ja 2 ja 106 ning kohtualluvus tuleb määrata uuesti sõnastatud Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel. 18. Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 2 alusel.

Kuna hagi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse sätete alusel Eesti kohtule, ei edasta kohus hagiavaldust kohtule, kellele see allub (

§ 75lg 2).

19. Kohus jätab

§ 168lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.

Kuna kostja menetluses ei osalenud, puuduvad hüvitatavad menetluskulud. 20. Kohus selgitab, et hagejal on õigus pärast määruse jõustumist esitada kohtule avaldus hagiavalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks (

§ 150lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik