← Eesti

2-24-111427/23

Obsah (9)§ 317§ 367§ 162§ 174§ 138§ 175§ 218§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. november 2024, Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, Tartu Tsiv

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Era Liisingu Inkassoteenused OÜ (hageja) esitas 25. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.R (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2

(5)
  1. Hageja esitas
  2. mail 2024 kohtule hagiavalduse ja
  3. augustil 2024 hagi täpsustuse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 1117,83 eurot, sealhulgas põhinõue 1047 eurot ja 28.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 70,83 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 1047 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
  4. augusti 2024 kohtumäärusega (06.08.2024 allkirjastatud hagis nimetatud nõuded). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Creditstar Estonia AS ja kostja 12.08.2020 lepingu ja kostjale avati krediidilimiit. Kostja võttis laenu kolm korda järgmiselt: 12.08.2020 summas 600 eurot; 2) 03.11.2020 summas 300 eurot; 3) 03.11.2020 summas 500 eurot. Kostja kohustus laenusumma tagastama hiljemalt 10.11.
  5. Kostja kontole kanti 1400 eurot. Kostja on sooritanud laenu tagastamiseks järgmised maksed: 22.10.2020 summas 63,1 eurot, 22.10.2020 summas 63,1 eurot, 22.10.2020 summas 15,36 eurot, 02.11.2020 summas:7,82 eurot, 03.11.2020 summas 1,03 eurot, 05.11.2020 summas 4,97 eurot, 06.11.2020 summas 6,63 eurot, 20.11.2020 summas 55,93 eurot, 18.12.2020 summas 67,53 eurot, 22.01.2021 summas 11,6 eurot, 22.01.2021 summas 55,93 eurot. Kokku on kostja laenu tagastanud 353 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama hiljemalt 10.11.
  6. Seega on kostja põhiosa võlgnevus 1047 eurot (1400-353=1047). Hageja nõuab viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub kostjalt perioodi 11.11.2023–28.05.2024 eest välja mõista viivise 70,83 eurot. Hageja omandas nõude loovutamise teel.
  7. Kostjale toimetati
  8. mai 2024 hagiavaldus koos lisadega,
  9. augusti 2024 hagi täpsustus ning menetlusse võtmise kohtumäärus kätte 22.09.2024 avalikult väljavõtete avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 317lg 1 p-de 1 ja ja 12 ning lg 3 alusel).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

  1. oktoobril
  2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5. Laenuandja ja kostja sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse 3

(5)täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagist nähtuvalt kanti kostja pangakontole laenusumma 1400 eurot. Kostja tasus kohustuste katteks kokku 353 eurot, mille hageja luges tasutuks põhivõla katteks. Kostja põhivõla suurus on 1047 eurot. Kohus leiab, et hagi on põhinõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja esitatud faktilised väited põhinõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1047 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivise 70,83 eurot perioodi 11.11.2023– 28.05.2024 eest, s.o perioodi eest pärast lepingu lõppemist. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt 1047 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Leping lõppes 11.11.2023, s.o pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase osamakse tasumise tähtpäev saabus 10.11.2023). Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 1047 eurot. Hageja palub viivise välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 11.11.2023. Hageja esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kostja viivisevõlg perioodi 11.11.2023–28.05.2024 eest on 70,83 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude viivise 70,83 euro väljamõistmiseks. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (1047 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 29.05.2024 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. 6.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse, mistõttu jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 7.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 7.1. Hagilt hinnaga 1225,47 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 280 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 280 eurot. 7.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 180 eurot (ilma käibemaksuta). 4

(5)

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus maksekäsu kiirmenetluse dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse aluseks olevate dokumentidega tutvumisele, hagiavalduse lisaks olevate tõendite komplekteerimine ja hagiavalduse koostamine ja esitamisele kokku 1,5 tundi. Kohus leiab, et eeltoodud toimingutele kulunud aeg on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline pikkus 9,5 lk, esitatud tõendite maht üle 30 lk). Tegemist ei ole keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (

§ 218lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et hageja tegi menetluses toiminguid 1,5 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 180 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 460 eurot, sealhulgas riigilõiv 280 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot (ilma käibemaksuta). 7.3. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 8.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.