lg 2 p 1 ja § 203 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Marko Kreus, isikukood 38304082250, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx; keskharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 4-l korral; tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – § 249, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada MARKO KREUS süüdi
Tunnistada MARKO KREUS süüdi
lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista Marko Kreusile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Marko Kreus ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Marko Kreus katseajaks Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel kohustada Marko Kreusi käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima end kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe/psühhiaatri vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ulatuse tuvastamiseks ja vajalike uuringute läbiviimiseks. Ravivajaduse ilmnemisel on Marko Kreus kohustatud alustama raviga spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses ning esitama ravil käimise kohta tõend(id) kriminaalhooldusametnikule.
lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Kreusi käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
p 1 alusel hakkab Marko Kreusile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 08.01.
Veel süüdistatakse Marko Kreusi selles, et tema lõhkus 04.05.2024 kella 01:50 paiku xxxx maja juurde xxxx tänava äärde pargitud R O kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx kõik aknaklaasid (v.a kõrvalistujapoolne tagumine aknaklaas) ning sõiduki salongis paikneva spidomeetri kaitseklaasi, tekitades oma tahtliku tegevusega R O varalist kahju kogusummas 7369,20 eurot, millest 7179,20 eurot hüvitas R O kindlustusandja Swedbank P&C Insurance AS. Sellise tegevusega pani Marko Kreus toime võõra asja rikkumise ja hävitamise, kui sellega on tekitatud oluline kahju, s.o
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
MAAKOHTU SEISUKOHTT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 04.12.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Marko Kreusile mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat vangistust ja
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõista liitkaristuseks vangistust 2 aastat.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Marko Kreus ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt Marko Kreus on kohustatud: 1) elama alalises elukohas, aadressil xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 5 alusel kohustada Marko Kreusi katseajal alluma ettenähtud ravile, s.o registreerima end kahe nädala jooksul kohtuotsuse jõustumisest vaimse tervise õe/psühhiaatri vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ulatuse tuvastamiseks ja vajalike uuringute läbiviimiseks. Ravivajaduse ilmnemisel on Marko Kreus kohustatud alustama raviga spetsialisti poolt ettenähtud vormis ja ulatuses ning esitama ravil käimise kohta tõend(id) kriminaalhooldusametnikule.
lg 2 p 8 alusel kohustada Marko Kreusi katseajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Asitõendid Elektroonilised andmekandjad, s.o neli plaati, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Süüdistatav Marko Kreus on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Marko Kreus on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Marko Kreus tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Marko Kreusi menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 155 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest summas 578,28 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis teise astme kuritegude korral on 1329 eurot. Kohus selgitab, et käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal (04.12.2024) oli teise astme kuritegude puhul sundraha suurus 1230 eurot. Alates 01.01.2025 muutus töötasu alammäära suurus summani 886 eurot, mistõttu on sundraha suurus teise astme kuritegude puhul alates käesoleva aasta algusest 1329 eurot. Arvestades, et sundraha suurus on sõltuvuses töötasu alammäära suurusest ja kuna kokkulepe sõlmiti 2024. aastal ning kokkuleppe osapooltel puudub võimalus määrata, millal kohus kujundab seisukoha kokkuleppe kohta kohtulahendis, siis on põhjendatud jätta töötasu alammäära suurenemise põhjusel osa sundrahast summas 99 eurot välja mõistmata. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, jätta sundrahast kokku 714 eurot riigi kanda ning võimaldada Marko Kreusil tasuda menetluskulud kokku 1348,28 eurot ositi 12 kuu 4 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel kuul tuleb tasuda 116,28 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 112 eurot. Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.