← Eesti

1-23-5620/49

Obsah (7)§ 121§ 74§ 141§ 1432§ 65§ 143§ 144

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise kuupäev, koht 8. mai 2024, Tallinn, suuline menetlus ja asja läbivaatamise viis Kriminaalasja number 1-23-5620 Kohtukooss

Vaidlustatud kohtulahend ja Pärnu Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus, üldmenetlus menetluse liik Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marko Asu ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere apellatsioonid Kohtuistungi toimumise aeg ja
  3. aprill 2024, Tallinn koht Prokurör ringkonnaprokurör Olgerd Petersell Süüdistatav Marko Asu (endise nimega Nigol) isikukood: 38206264924, elukoht: XXX (viibib Tallinna Vanglas), Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, XXX, XXX, varem kriminaalkorras karistatud 17.01.2023 otsusega

§ 121lg 2 p 2 järgi 1-aastase vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, s.o 8 kuuni,

§ 74

lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta (katseaja lõpp 16.01.2024). Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 12.06.2023, vahistatud 14.06.2023 määrusega, 07.02.2024 maakohtu otsusega jäeti tõkend vahistamine muutmata, tõkend tühistada jõustunud kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele 1-23-5620 asumisel. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Andres Veski RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 7. veebruari 2024. a otsus osaliselt, s.o 1.1. Marko Asu süüditunnistamises ja karistamises

§ 141lg 2 p 1 järgi; 1.2.

Marko Asu süüditunnistamises ja karistamises

§ 1432lg 2 järgi; 1.3.

Marko Asule liitkaristuste mõistmises; 1.

  1. Marko Asult kriminaalmenetluse kulude 8230, 15 eurot välja mõistmises.
  2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega: 2.
  3. Mõista Marko Asu

§ 141lg 2 p 1 järgi õigeks; 2.2.

Tunnistada Marko Asu

§ 1432lg 1 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks 6 aastat vangistust.

Suurendada seda karistust

§ 65lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 17.

jaanuari

  1. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 8 kuu vangistuse võrra. Mõista Marko Asule liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust, mis hakkab kulgema
  2. juunist
  3. a. 2.
  4. Mõista Marko Asult Eesti Vabariigi kasuks välja kriminaalmenetluse kulud 7154,57 eurot. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda.
  5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
  6. Marko Asu ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Marika Suurpere apellatsioonid rahuldada osaliselt.
  7. Määrata Advokaadibüroole Sirje Must apellatsioonimenetluses Marko Asule osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kulude suuruseks 919,39 eurot (sh käibemaks). Jätta see kulu riigi kanda.
  8. Avalikustada ringkonnakohtu otsuse jõustumisel KrMS § 408 1 lg 3 järgi ainult selle sissejuhatus, resolutiivosa ja otsuse põhiosa punktid 34-36 ja 53-
  10. Obiter dictum’i korra selgitab ringkonnakohus, et

§-s 147 sätestatust ei saa äraspidiselt tuletada seda, et vähemalt 10-aastane kannatanu on alati arusaamisvõimeline. Arusaamisvõimetus võib esineda ka vanemas eas kannatanul ning eelkõige puudutab see just 10- kuni 13-aastaseid lapsi, kelle arusaamisvõimetus tuleb eraldi tuvastada (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-45-07, p 12-13, varasemalt vt ka
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-112-06, p 9). Selles vanuses laste puhul on oluline igakordselt hinnata, kas nende näiline nõusolek suguühtesse astumiseks saadi üksnes nende tahte lubamatu painutamise teel (vt

§ 1432

lg 1 ja § 145 lg 11) või oli siiski tegemist tahte murdmisega

§ 141lg 1 mõttes. Teisisõnu võib 10-13 aastaste puhul olla nende arusaamisvõimetus või kaitsetus tingitud east tulenevast abitusest (vt mõnevõrra 2

(5)1-23-5620 ebaselgelt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-4811, p 9.3).
  3. Mida noorem on kannatanu, seda suurem on tõenäosus, et ta ei olnud võimeline toimunust aru saama. Arusaamisvõimetusega ei ole tegemist üksnes siis, kui kannatanu ei taju üldse, mis temaga toimub, vaid ka siis, kui ümbritsevat tajuv kannatanu ei suuda piisaval määral mõista tegevuse seksuaalset iseloomu. Neil juhtudel ei välista kannatanu näiline nõusolek vägistamise objektiivset koosseisu, sest saamata aru tegevuse iseloomust või eristamata seksuaalset enesemääramisõigust üldisest kehalisest puutumatusest, ei saa kannatanu aru, millega ta nõustub.
  4. Isegi, kui laps suudab olukorda hinnata, on 10- kuni 13-aastaste laste korral põhjust erilise põhjalikkusega hinnata ka seda, kas nende tahte murdmiseks võidi kasutada seisundit, milles laps ei olnud võimeline vastupanu osutama (kaitsetus). Nii ei saa ringkonnakohtu arvates 10-aastase lapse kaitsetuse hindamisel juhinduda täpselt samasugustest kriteeriumitest nagu täiskasvanud kannatanu korral. Kui täiskasvanud kannatanul on erandlike asjaolude puudumisel eelduslikult võimalik suguühtest loobuda, siis 10-aastasel võib oma tahte väljendamine või selle maksmapanek osutuda oluliselt raskemaks. Seda iseäranis endast oluliselt vanema ja suurema toimepanija korral. Seega võib kannatanu noor vanus olla üks neist teguritest, mis võimaldavad järeldada, et ta oli seisundis, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama (vt kaitsetuse kohta põhjalikumalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsus asjas nr 1-17-1629/44, p 19-20).
  7. Ringkonnakohus märgib, et

§ 1432

lg-s 1 kasutatud mõisted sõltuvus, mõjuvõim ja usaldus võivad sõltuvalt asjaoludest esineda koos, samuti võivad need osaliselt kattuda. Näiteks kahtleb kolleegium, kas on võimalik rääkida sellisest sõltuvussuhtest, mille puhul pole üksiti toimepanijal lapse suhtes mõjuvõimu. Sõltuvussuhte ja mõjuvõimu tuvastamine ei ole aga käsilolevas asjas võimalik nii apellatsiooni piiride tõttu kui ka seetõttu, et süüdistus on esitatud üksnes usalduse kuritarvitamise alternatiivi järgi.

  1. Riigikohtu praktikas ei ole usaldusseisundit seni sisustatud (vt sõltuvussuhte kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 1-17-1629/44, p 3738). Maakohus viitas õiguskirjanduses väljendatud seisukohale, et usaldus on inimese veendumus, et teine inimene on tema vastu aus ning käitub alati usaldaja tahet ja huve arvestavalt (M. Kurm – J. Sootak, P. Pikamäe (koost). Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 1432 p 3.3.4). 55.

§-s 1432 sätestatud kuriteokoosseis põhineb Euroopa Liidu õigusel ning Euroopa Nõukogu konventsioonil. Selle kuriteokoosseisuga võeti Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu

  1. detsembri
  2. a direktiivi 2011/93/EL (mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust), artikli 3 lõike 5 taandes i) sätestatud kohustus. See kohustus tugineb laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni (nn Lanzarote konventsioon) artikli 18 lõike 1 punkti b teises taandes sätestatud nõudel, mille kohaselt peab konventsiooniosaline tagama, et kuriteona on karistatav tahtlikult lapsega seksuaalses tegevuses osalemine, kui selleks kuritarvitatakse usaldust, autoriteeti või mõju lapse üle, sealhulgas perekonnas. 3

(5)1-23-5620 Konventsiooni seletuskirja kohaselt võib artiklis 18 kirjeldatud usaldussuhe tuleneda loomulikust, sotsiaalsest või usulisest autoriteedist, mis võimaldab last emotsionaalselt, majanduslikult või isegi füüsiliselt kontrollida, karistada või premeerida. Sellised usaldussuhted eksisteerivad tavaliselt lapse ja ta vanemate, pereliikmete, kasuvanema või lapsendaja vahel. Samuti võib selline seisund olla isikutega, kes täidavad vanemlikke või hooldusülesandeid; harivad last; annavad emotsionaalset, vaimulikku, terapeutilist või meditsiiniabi; omavad lapse üle majanduslikku mõju või muul moel kontrollivad last (Explanatory Report – CETS 201 – Protection of Children against Sexual Exploitation and Sexual Abuse 1, p 124). Lanzarote konventsiooni on ratifitseerinud ka Eesti (RT II, 03.11.2016, 1). 56.

§ 1432

eelnõu seletuskirjas toodi usaldussuhte näitena olukord, kus laps usaldab oma naabrilastest mängukaaslaste täiskasvanud pereliiget, kelle korteris ta mängimas käib (Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 469 SE seletuskiri eelnõu esimese lugemise juurde, lk 7). 57. Kokkuvõtvalt, ning arvestades

§ 1432

kujunemislugu, leiab ringkonnakohus, et usaldussuhtest võib rääkida siis, kui lapsel on põhjust arvata, et toimepanija on valmis (või suisa kohustatud) aktiivselt lapse huvide ja heaolu eest seisma ning teda võimalike ohtude eest kaitsma. Usaldussuhte korral on lapsel eriline põhjus arvata, et toimepanija kaitseb tema õigushüvesid ega aseta neid ohtu. Usaldussuhe võimaldab kannatanul toimepanija juuresolekul käituda viisil, mis erineb suhtlusest võõrastega, eeskätt olla tema juures ka haavatavas seisundis, kus kõrvalisele abile pole loota, sest laps arvab, et ei pea usaldussuhte tõttu ise oma õigushüvede kaitseks valvel olema. Mõnevõrra üldistatult - kuid lihtsamini - öeldes on tegemist inimesega, kes peaks lapse heaolu eest seisma ja kellele laps võib hädas loota. Usaldussuhtele võib sõltuvalt asjaoludest viidata see, kui toimepanija on lapse kaitsegarandiks (nii garandikohustuse kokkuleppel ülevõtmisel kui ka nt seadusest tekkinud alusel).

  1. Usaldussuhte kuritarvitamisega on tegemist siis, kui suguühte ja usaldusseisundi vahel on finalistlik seos. Teisisõnu peab olema usaldussuhe eelduseks, mis võimaldas suguühtesse astuda ning sellist seisundit peab olema suguühtesse astumiseks ka äratuntavalt kasutatud (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 1-17-1629, p-d 37-38; finalistliku seose kohta nt kriminaalkolleegiumi
  4. juuni
  5. a otsus asjas nr 3-1-1-48-11, p 8.1). Usaldussuhte kuritarvitamist ei välista see, kui kannatanu on näiliselt suguühtega nõus (või erandlikult suisa soovib seda), kui usaldussuhte tõttu on lapse tahe tegelikkuses toimepanijale soovile allutatud või tuleneb selline tahteväljendus äratuntavalt usaldusseisundist (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  6. juuni
  7. a otsus asjas nr 1-17-1629/44, p 38). See ei tähenda, et usaldusseisundi olemasolul tuleks suguühtesse astumine alati

§ 143

2 järgi kvalifitseerida, sest vastasel juhul muutuks koosseisus kasutatud sõna kuritarvitades sisutühjaks. Kui seadusandja soovib

§ 144

lg 1 eeskujul (eraldi) kriminaliseerida lapsega suguühtesse astumise teatud selgelt määratletud isikute poolt (nt õpetajad), tuleb selleks seadust muuta. Seega tuleb usaldussuhte tuvastamise järel anda hinnang sellele, kas suguühtesse astumist võib usaldussuhtest hoolimata pidada lapse vaba tahte väljenduseks. Mida vanem on laps, seda rohkem on põhjust arvata, et usaldussuhtest hoolimata võis nõusolek suguühteks olla lapse vaba tahte väljendus. Näiteks võib põhimõtteliselt usaldussuhteks pidada suhet, mis tekib 17-aastase lapse ja 18-aastase perekonnatuttava vahel, kelle juures laps õpingute tõttu sageli ööbib. 1 4

(5)1-23-5620 Sellise usaldussuhte kuritarvitamisest suguühtesse astumisel saaks aga ilmselt rääkida väga erandlikel juhtudel. Tühistatud osaliselt Riigikohtu 16.01.2025 otsusega RESOLUTSIOON
  1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  2. mai
  3. a otsus, välja arvatud osas, millega ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata, otsustas apellatsioonimenetluses makstava riigi õigusabi tasu ja kuluhüvitise suuruse ning piiras kohtuotsuse avalikustamist.
  4. Saata kriminaalasi tühistatud osas ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. uueks arutamiseks samale
  5. Kassatsioon rahuldada. 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.