lg 5 mõistes aga täiendavate andmete saamisel ei saa välistada rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. Koos ajutise halduri aruandega esitas haldur taotluse tasu määramiseks. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaadi Martin Pärna ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja (märgitud käesoleva kohtumääruse resolutsioonis).
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu
Kohus avaldab pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded (
) ning edastab käesoleva määruse registriosakonnale (
lg 1).
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
lg 1 p 3).
järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 1 sätestab, et võlgnik peab osutama ajutisele haldurile ja haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
lg 1 p 1-3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust, ei täida pankrotimenetlusest osavõtu kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Ajutine pankrotihaldur ei taotlenud võlgnikult vande võtmist. 2
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 1 1 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks. Võlausaldaja J.N esitas 20.11.2024 seisukoha ajutise pankrotihalduri tasu osas. Võlausaldaja hinnangul ei ole esitatud ajutise halduri aruande pinnalt võimalik niivõrd üldsõnalist ja pealiskaudset taotlust tasunõude osas täies ulatuses rahuldada. Ajutise halduri aruande kogupikkus on 7,5 lehekülge, mille ainuke lisa on pool lehekülge pikk. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Ajutise halduri aruande puhul on tegemist dokumendiga, mis koosneb arvestatavas osas viidetest pankrotiseaduse (
) sätetele ehk pankrotihalduril on võimalus kasutata oma töös kasutatavat varasemat ajutise halduri aruande vormi. Näiteks kogu terve lehekülg 6 koosneb trafaretsetest viidetest
-ile. Ajutise halduri aruanne koosneb suures osas nentimistest ses osas, mis puudutab majandusaasta aruannete ning muude oluliste dokumentide puudumisele. Ajutine pankrotihaldur ei ole mh analüüsinud võlgniku raamatupidamisalaseid dokumente, kuna neid pole ajutisele haldurile esitatud. Võlausaldajal on äärmiselt keeruline kujundada seisukohta ajutise halduri tasuarvestuse põhjendatuse osas, kuivõrd mis tahes kontrollitav ajakulu arvestus puudub. Võlausaldajale jääb paratamatult mulje, et ajutine pankrotihaldur on taotlenud laias laastus kogu makstud deposiidi ulatuses (3000 eurot) endale tasu väljamaksmist ega ole lähtunud tegelikult kulunud ajast. Kuivõrd Martin Pärn puhul on tegemist staažika pankrotihalduriga, ei ole eluliselt usutav, et ajutise halduri aruandele sai kuluda rohkem kui 7 tundi tööd. Ajutine haldur on märkinud oma töötasu suuruseks 150 eurot tund, mistõttu taotleb võlausaldaja, et ajutise halduri tasu ei mõistetaks välja suuremas osas kui 1050 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd sel juhul jääks arvestataval määral alles deposiiti kantud raha, piisaks sellest, kui pankrotimenetluse kulude katteks nõutaks deposiiti täiendavalt 1500 eurot (mitte 3500 eurot). Võlausaldaja palub jätta rahuldamata ajutise pankrotihalduri taotlus määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2400 eurot millele lisandub käibemaks 528.00 eurot (kokku koos käibemaksuga 2928 eurot). Ajutise halduri aruande ja 25.11.2024 esitatud täpsustuse kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 16,5 tundi:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.