3-23-2584/7

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

1. detsember 2024, Tartu 3-23-2584 X.X.-i kaebus Viru Vangla
2. oktoobri
3. a vaide tagastamise otsuse nr 6-16/162-2 tühisuse tuvastamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
4. septembri
5. a määruse peale Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja X.X. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu
6. septembri
7. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lõike 2 ja § 207 lõike 3 punkti 2 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SELGITUS
8. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul tagastas Tartu Halduskohus X.X.-i kaebuse õiguspäraselt, põhjendades ja selgitades piisavalt kaebuse tagastamise asjaolusid.
9. Halduskohtule esitatud kaebuses väljendab kaebaja rahulolematust Viru Vangla
10. oktoobri
11. a vaide tagastamise otsusega. Halduskohus on põhjendatult märkinud, et vaide tagastamine on haldustoiming, mistõttu ei ole vangla otsus haldusakt. Seega ei ole kehtivus otsuse omaduseks ning kohus ei saa tuvastada otsuse tühisust ega otsust tühistada. Kohtupraktikas on omaks võetud, et vaide tagastamise korral saab isik pöörduda halduskohtusse vaide esemeks olnud kaebusega. Kaebuse saanud kohus kontrollib vaide tagastamise õiguspärasust. Kui vaie on tagastatud põhjendamatult, loetakse kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus (VangS § 11 lg-st 5) läbituks ning vaide tagastamine ei takista õiguste kaitset kohtumenetluses. Kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis on aga kohustusliku kohtueelne vaidemenetlus nõuetekohaselt läbimata ja kaebus kuulub tagastamisele vastavalt HKMS § 121 lg 1 p-le
13. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 4 võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel. Kaebusest iseenesest ei ole üheselt selge, kas vaideotsusega otseselt seotud puudustele lisaks soovib kaebaja kaitsta oma õigusi seoses vaide esemega. Raske on näha, et kaebaja esile toodud puudused vaidemenetluses saaks riivata kaebaja õigusi lahus vaide esemest. Seega pidi halduskohus kaaluma, kas kaebaja õiguste kaitseks on vajalik selgitada kaebajale võimalust täiendada kaebust vaides esitatud nõudega. Pidades aga silmas, et kaebaja esitas vaide kohustamisnõudes hilinemisega, kui vaide esitamise tähtaja jooksul suutis kaebaja kohtuinfosüsteemi andmetel esitada Tartu Halduskohtule viis erinevat kaebust, siis on ilmne, et vaide esitamise tähtaja möödalaskmiseks olulist põhjust ei esine. Vastavalt ei oleks võimalik vaides esitatud nõudega kaebuse halduskohtu menetlusse võtmine, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 121 lg 1 p 4) ja kaebus ei ole lubatav HMKS § 47 järgi. Lisaks tõi vastustaja
14. veebruari
15. a menetlusdokumendis esile, et kaebaja võttis
16. novembri
17. a märkega tagasi oma vanglale tehtud pöördumise. Ringkonnakohus nõustub, et see välistab, et halduskohus tuvastaks vastustaja poolt vaide õigusvastase tagastamise ja loeks kohtueelse vaidemenetluse siiski läbituks.
18. Nõustuda tuleb halduskohtuga selleski, et kaebaja tuvastamisnõue ei ole lubatav, kuna ei aitaks kaasa kaebaja õiguste kaitsele olukorras, kus vaides esitatud nõue on jäetud õiguspäraselt läbi vaatamata. Kaebaja esile toodud probleem vaide tagastamise otsusest arusaamisel otsuse vene keelde tõlkimata jätmise tõttu ei saanud iseseisval kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja õiguste riive esinenuks juhul, kui vaide tagastamise otsuse tõlkimata jätmise tõttu oli takistatud kaebaja õiguste edasine kaitse vaides esitatud nõude osas. Sellise olukorraga aga praegu tegemist ei ole.
19. Kaebaja esitas taotluse anda talle esindaja riigi õigusabi korras kriminaalasjas nr 1-243333
20. juulil 2024 tehtud kohtumääruse alusel. Hiljem viitas kaebaja veel ka samas kriminaalasjas
21. septembril 2024 tehtud Tartu Ringkonnakohtu määrusele. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetluses ei saanud ega olegi kohtud otsustanud võimaldada kaebajale riigiõigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses. Seetõttu puudus ringkonnakohtul võimalus edastada Eesti Advokatuurile teade kaebajale esindaja määramiseks. Kaebaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust riigi õigusabi saamiseks. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks suunata kaebajat sellekohast taotlust esitama, kuna asjas vaidluse all olevat õigushüve, samuti kaebuse eduvõimaluse puudumise tõttu tuleks taotlus jätta rahuldamata vastavalt RÕS § 7 lg 1 p-le 5 ja
23. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus võimalikuks lahendada Tartu Halduskohtu
24. septembri
25. a määruse vaidlustamiseks esitatud määruskaebus käesoleva määruse resolutsioonis toodud õiguslikel alustel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. (allkirjastatud digitaalselt) 2