KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 18. november 2024, Tartu kohtumaja, J. Liivi 4, Tartu Tsiviil

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress tmktartu.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. OK Incure OÜ (hageja) esitas 7. veebruaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.R-i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 28. veebruaril 2024. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22. juunil 2024. 2

§ 326järgi).

Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus

1. augustil
2. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 3

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

§ 486

lg 2 järgi loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, s.o alates 07.02.2024. Hagi esitamise ajal 07.02.2024 oli hagihinnaks 4951,52 eurot (põhinõue 3559,91, viivis perioodi 30.03.2021 – 06.02.2024 eest 946,62 eurot ja viivis ühe aasta eest alates 07.02.2024, määraga 12,5% aastas, summas 444,99 eurot). Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 4004,90 eurot (põhinõue 3559,91 eurot ja seadusjärgne viivis ühe aasta eest hagi esitamise seisuga, s.o seisuga 07.02.2024, viivis määraga 12,5% aastas, summas 444,99 eurot). 4.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

1. Laenuandja ja kostja sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagist nähtuvalt kanti kostja pangakontole laenusumma 6300 eurot. Kostja tasus kohustuste katteks kokku 2740,09 eurot, mille hageja luges tasutuks põhivõla katteks. Kostja põhivõla suurus on 3559,91 eurot. Hageja avaldas, et laenuandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse 3559,91 euro tagastamist ning viivist põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.03.
2. Kohus selgitas hagejale, et leping ei lõppenud ülesütlemisega. Leping lõppes 24.05.2024, s.o pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase osamakse tasumise tähtpäev saabus 23.05.2024). Kohus selgitas hagejale, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.
3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Eeltoodut arvestades loobus hageja viivisenõudest 4

§ 367

esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Leping lõppes 24.05.2024, s.o pärast viimase osamakse tasumise tähtpäeva (viimase osamakse tasumise tähtpäev saabus 23.05.2024). Hageja viivisenõue on tervikuna esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja jättis tasumata laenu põhiosa 3559,91 eurot. Hageja palub viivise välja mõista lepingu lõppemisele järgnevast päevast, s.o alates 24.05.2024. Hageja esitatud faktilised väited viivisenõude osas tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja viivisenõue on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (3559,91 eurot) tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 24.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagiavalduse tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 6.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus nõuetest vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu, mitte kostja poolt nõuete tasumise tõttu. Seetõttu jäävad loobutud nõude osas menetluskulud hageja kanda.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 123

kohaselt võetakse tsiviilasja hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 07.02.

1. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 07.02.
2. Hagi esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Kohus märgib, et hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 4951,52 eurot. Pärast nõuetest loobumist on tsiviilasja hinnaks 4004,90 eurot. 7.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. 5

§ 174

lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 8.1. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 28.02.2024 (dtl 25). Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu 560 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 240 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 320 eurot. Hagihinnaks on 4004,90 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv 490 eurot on põhjendatud kohtukulu (

§ 138

lg 2).

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõike 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Arvestades, et pärast hagist loobumist on hagihinnaks 4004,90 eurot, siis kuulus hagiavalduse esitamisel tasumisele täiendav riigilõiv 250 eurot, lisaks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 240 euro suurusele riigilõivule. Seega pärast hagist loobumist on hageja tasunud riigilõivu 70 euro võrra enam, millest poole, s.o 35 euro tagastamist saab hageja taotleda

§ 150lg 2 p 2 alusel.

Arvestades, et loobutud nõude osas jättis kohus menetluskulud hageja kanda, siis ülejäänud loobutud osa puudututav riigilõiv jääb ½, s.o 35 euro osas hageja kanda. Kohus lahendab hageja riigilõivu tagastamise taotluse eraldi kohtumäärusega. 8.2. Hageja palub kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot (dtl 25). Kohus märgib, et

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lõige 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata.

§ 175

lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. See tähendab, et menetlusosalise töötaja puhul ei hüvitata esindajakulusid. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt nt RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9). Tsiviilasjas nr 2-23-134259 avaldas hageja lepinguline esindaja Riho Siil, et ta on hageja OÜ GS Core töötaja. Seetõttu ei kuulu esindaja tasu hüvitamisele

§ 175lg-te 1 ja 2 alusel.

Seetõttu jätab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 20 euro väljamõistmiseks kostjalt (s.o lepingulise esindaja kulu). Lisaks märgib kohus, et esindaja tasu 20 eurot ei kuulu praegusel juhul hüvitamisele ka

§ 4842alusel.

Nimetatud sätte kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

§-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus leiab, et see säte kohaldub selles sättes nimetatud juhul – kui maksekäsu kiirmenetluses tehakse makskäsk või menetlus lõpetatakse lõplikult võla tasumise 6

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175alusel.

Praegusel juhul ei kuulu hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele, sest hageja esindaja on hageja töötaja. 8.3. Arvestades, et poolte menetluskulud jäid 81% ulatuses kostja kanda ja 19% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 396,90 eurot (490*81%). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 9. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. 11.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 7