Obsah (7)

§ 88§ 107§ 109§ 104§ 95§ 97§ 15

Tsiviilasi nr 2-23-4903 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 18. aprill 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasi X.H hagi Vinteh

§ 88lg 1 p 2 alusel on tühine.

3. Lõpetada X.H ja Vintehnic OÜ vahel 01.10.2020 sõlmitud tööleping

§ 107lg 2 alusel alates 01.02.2023.

Kohustada Vintehnic OÜ tegema vastav kanne töötamise registrisse.

1. Mõista Vintehnic OÜ-lt X.H kasuks välja hüvitis 1600,60 eurot. Välja mõistetud summa on brutosumma, millest Vintehnic OÜ peab kinni pidama ja tasuma seaduses ettenähtud maksud ja maksed.
2. Jätta menetluskulud Vintehnic OÜ kanda.
3. Mõista Vintehnic OÜ-lt X.H kasuks välja menetluskulud 960 eurot. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. EELNEV MENETLUS
4. X.H esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Vintehnic OÜ vastu. Töötaja taotles töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töölepingu lõpetamist

§ 107

lg 2 alusel, hüvitist, töötamise registri kannete muutmist, töötasu, kahju- ning haigushüvitist. 2. TVK tegi 16.03.2023 otsuse, millega:  luges tuvastatuks, et poolte vahel 01.10.2020 sõlmitud tööleping ei ole lõppenud (töösuhe kestab);  jättis rahuldamata taotluse lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel;  töövaidluskomisjoni juhatajat kohustati kustutama käesoleva otsuse jõustumisel töötamise registrist kanded X.H ning VINTEHNIC OÜ vahel 01.10.2020 sõlmitud töölepingu lõppemise kuupäeva ning õigusliku aluse osas;  jättis rahuldamata X.H poolt VINTEHNIC OÜ vastu

§ 109

lg 1 alusel esitatud hüvitise nõue summas 2400,90 eurot (bruto);  mõistis välja VINTEHNIC OÜ-lt X.H kasuks haigushüvitis summas 70,46 eurot (bruto);  jättis rahuldamata X.H poolt VINTEHNIC OÜ vastu esitatud kahju hüvitamise nõue summas 123,28 eurot (bruto).

1. Tööandja esitas kohtusse taotluse, milles palus töötaja hagi jätta täies ulatuses rahuldamata ning töötaja esitas avalduse töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas (TVK otsuse punktide 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 osas). Asjaolud ja hageja nõue
2. Kohus kohustas hagejat esitama hagiavalduse. Hagi ja täpsustatud nõude (tl 34-35) järgi palus hageja tuvastada X.H ja Vintehnic OÜ vahel 01.10.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus. Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2400,90 eurot. Lõpetada X.H ja VINTEHNIC OÜ vahel 01.10.2020 sõlmitud tööleping

§ 107lg 2 alusel alates 19.01.2023.

Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja selgitas, et ta loobub 70,46 euro suurusest haigushüvitisest ja 123,28 euro suurusest kahjuhüvitisest. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid X.H (hageja) ja Vintehnic OÜ (kostja, tööandja) 01.10.2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle autojuhina. 19.12.2022 avati töötajal töövõimetusleht. 21.12.2022 sai töötaja Maksu- ja Tolliameti vahendusel teada tööandja poolt töölepingu lõpetamisest

§ 88lg 1 p 2 alusel 19.12.2022.

Tööandja esitas 02.01.2023 oma e-kirjas ülesütlemisavalduse, millega andis töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022

§ 88lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“.

Lõpparve väljamakse tegi tööandja 26.12.2022. Töölepingu lõpetamisele eelnenud 6 kuu keskmine töötasu oli 800,30 eurot. Töötaja ja tööandja leidsid, et 02.01.2023 e-kiri on käsitletav töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena. Lepingu lõpetamiseks puudus alus, mille tõttu töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja keskmine töötasu oli 800,3 eurot, seega hüvitise suurus

§ 109lg 1 alusel on 2400,90 eurot.

5. Kostja vaidles hagile vastu. Töötaja võeti tööle autojuhi ametikohale, kusjuures töö sisuks oli C-kategooria ning CE-kategooria veokitega kaubaveo ning kullervedude teenindamine Eesti Vabariigi piires. Tööandja sai 16.12.2022 kolmandatelt isikutelt teada, et tervisekontrolli mitteläbimise tõttu on töötaja juhtimisõigus peatunud. Raskeveokijuhi töö on selline, mille puhul halvenenud tervislikus seisundis mootorsõiduki juhtimine loob väga tõsise ohu nii veokijuhile, teistele liiklejatele kui paljude inimeste varale. Arvestades, et töötaja ei olnud tervisekontrolli tähtaja saabumisest ning juhtimisõiguse peatumisest tööandjat pikema perioodi 2 vältel teavitanud, olnuks täiesti asjakohane töösuhte erakorraline ning etteteatamisaega eirav lõpetamine

§ 88lg 1 p 5 (usalduse kaotus) alusel.

Tööandja on seisukohal, et halvenenud terviseseisundit ning juhtimisõiguse peatamist tööandja eest varjanud raskeveoki juhi töösuhte lõpetamist tuleb õiguslikult aktsepteerida sõltumatult töösuhte lõpetamise vormistamisel tehtud formaalsetest rikkumistest. Mistahes hüvitise väljamõistmine ei vasta ühiskonna ootustele ning annab hagejale ebaõige signaali tema käitumisviisi lubatavuse osas. OÜ Vintehnic palub jätta rahuldamata tuvastusnõue X.H ja OÜ Vintehnic vahel 01.10.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse osas ning nõue hüvitise väljamõistmiseks töötaja kolme kuu töötasu ulatuses. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kohus loeb TVK-le esitatud tõendid ja seisukohad poolte taotlusel asja juurde võetuks.
3. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud:  X.H ja Vintehnic OÜ sõlmisid 01.10.2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle autojuhina;  19.12.2022 avati töötajal töövõimetusleht;  21.12.2022 sai töötaja Maksu- ja Tolliameti vahendusel teada tööandja poolt töölepingu lõpetamisest

§ 88

lg 1 p 2 alusel 19.12.2022;  tööandja on 02.01.2023 e-kirjas andnud töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022

§ 88

lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“;  lõpparve väljamakse tegi tööandja 26.12.

1. Tõendid on lisatud TVK-le 13.01.2023 töötaja esitatud avaldusele, TVK toimiku kaustas 41_83_23-1 Töövaidlusavaldus ja täpsustatud töövaidlusavaldusele, TVK toimiku kaustas 41_83_23-3, Täpsustatud töövaidlusavaldus.
2. Töötaja palub tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping

§ 107

lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis

§ 109lg 1 alusel 2400,90 eurot.

10. Kohus leiab, et tööandja ei ole töölepingu erakorralist ülesütlemist avalduses, töövaidluskomisjonis ega kohtus piisavalt põhjendanud ning välja toodud põhjuseid tõendanud. Töötaja sai 21.12.2022 Maksu- ja Tolliameti vahendusel teada tööandja poolt töölepingu lõpetamisest

§ 88lg 1 p 2 alusel 19.12.2022.

Töötaja palus 02.01.2023 e-kirjas tööandjal töötaja vallandamist põhjendada. Tööandja esitas 02.01.2023 oma e-kirjas ülesütlemisavalduse, millega andis töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022

§ 88

lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“.

§ 104

lg 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine.

§ 95

lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Vaidluse all ei ole asjaolu, et töötaja ei saanud 19.12.2022 töölepingu ülesütlemise avaldust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-160-09 selgitanud, et

ei näe ette töölepingu faktilist lõppemist ilma aluseta ning lepingu lõpetamist vormistamata. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, siis piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1, vt ka Riigikohtu otsus nr 3-2-1-21-14). Töölepingu 3 ülesütlemise avaldus, mida teine pool ei ole kätte saanud, ei ole kehtivaks muutunud. Sellisel juhul tuleb lugeda, et töölepingu ülesütlemise avaldust ei ole tehtud. Tööandja teatas 02.01.2023 oma e-kirjas, et „Teid vallandati 19.12.2022

§ 88lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“.

Riigikohus on lahendis 2-17-6507 selgitanud, et ülesütlemine on tühine, sest see tehti tagasiulatuvalt. VÕS-ist ja

-ist ei tulene võimalust öelda lepingut üles tagasiulatuvalt. Seega sai ülesütlemine, juhul kui kostja võis töölepingu üles öelda ilma hoiatamata, muutuda kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Kuna töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, on tagasiulatuv ülesütlemine

§ 104lg 1 järgi tühine.

Kohtu hinnangul ei ole tööandja 02.01.2023 e-kiri, kus tööandja annab töötajale teada, et „Teid vallandati 19.12.2022

§ 88

lg 1 p 2 alusel sobimatuse tõttu“ käsitletav töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena, kuna nimetatud e-kirjast nähtub üksnes asjaolu, et tööandja on töölepingu lõpetanud, mis ei ole Riigikohtu hinnangul käsitletav ülesütlemisavaldusena. Samas on nii töötaja kui ka tööandja leidnud, et 02.01.2023 e-kiri on käsitletav töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusena. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine saab olla ainult edasiulatuv, siis saab lugeda poolte poolt vastava fakti omaksvõtuga tuvastatuks, et töölepingu erakorralise ülesütlemiseavaldus esitati muul ajal, st 02.01.2023. 11. Kohtu hinnangul ei vasta 02.01.2023 tehtud ülesütlemisavaldus nõuetele, kuna on tööandja poolt põhjendamata (

§ 95lg 2).

Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 02.01.2023 e-kirjas ei ole lepingu lõpetamist põhjendatud, seal on ainult toodud viide seaduse sättele. Töösuhte erakorralist ülesütlemist on tööandja põhjendanud 23.02.2023 töövaidluskomisjonil esitatud vastuses (TVK toimiku kaustas 4-1_83_23-7 Tööandja vastus, volikiri). Töövaidluskomisjonile esitatud vastusest tuleneb, et hageja vajas tööülesannete täitmiseks C-kategooria ning CE-kategooria juhtimisõigust. Kostja sai 16.12.2022 teada, et hagejal on vastava kategooria juhtimisõigus peatatud, kuna tervisekontroll oli läbimata. Vastava juhtimisõiguse peatamine ei võimaldanud hagejal enam oma tööülesandeid täita.

§ 88

lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Sama lõike teise lause järgi ei ole eelnevat hoiatamist ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Seega eeldab töölepingu ülesütlemine

§ 88lg 1 p 2 alusel üldjuhul töötaja hoiatamist.

Poolte selgitustest ega ka esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale andnud tähtaja tööülesannete täitmist takistava puuduse kõrvaldamiseks. Ajutine viivitus seoses tervisetõendi saamisega ei saa olla lepingu lõpetamise aluseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et seadusest tuleneva aluse puudumisel on 01.10.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemine tühine. 12. Hageja on esitanud taotluse töölepingu lõpetamiseks

§ 107lg 2 alusel ning palunud lepingu lõpetada alates 19.01.2023.

Kostja on seisukohal, et kuna kirjalik töölepingu lõpetamise alust sisaldav teatis saadeti töötajale 02.01.2023, tuleb töösuhe lugeda lõppenuks samal kuupäeval.

§ 107

lg 1 sätestab, et kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lõpetab kohus lõikes 1 sätestatud juhul tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohus on lahendis 2-16-708 p 18 selgitanud, et

§ 107

lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

§ 107

lg 2 sätestab, et kui esineb

§ 107

lg-s 1 reguleeritud olukord, lõpetab kohus või 4 töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kohus lõpetab töölepingu kooskõlas

§ 107

lg-ga 2 ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (vt Riigikohtu üldkogu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 20;
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16). Tuvastatud on, et kostja teatas hagejale töösuhte lõppemisest 02.01.2023 ning pidi teatama hagejale töölepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 päeva (

§ 97lg 2 p 4).

Kuna ülesütlemisavaldus on esitatud 02.01.2023, siis ülesütlemise kehtivuse korral oleks leping lõppenud 02.02.

1. Hageja on soovinud töölepingu lõpetamist 19.01.
2. Kolleegium on varasemas praktikas rõhutanud, et kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7, § 652 lg 8 ega § 688 lg 2 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt nt Riigikohtu
3. juuni
4. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794/42, p 10;
5. veebruari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21;
7. oktoobri
8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15). Seega tuleb ringkonnakohtul asja uuel läbivaatamisel tuvastada, millal oleks tööleping ülesütlemise kehtivuse korral lõppenud. Kuna tööleping oleks ülesütlemise kehtivuse korral lõppenud 01.02.2023, siis lõpetab kohus töölepingu 01.02.
9. Kostjal tuleb teha vastav kanne töötajate registrisse.
10. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 kuu hüvitis. Kostja ei nõustu hüvitist tasuma, kuna tegemist on formaalse rikkumisega ning mistahes hüvitise väljamõistmine ei vasta ühiskonna ootustele ning annab hagejale ebaõige signaali tema käitumisviisi lubatavuse osas. Kui kohus lõpetab töölepingu

§ 107

lg 2 alusel, kuulub

§ 109

lg 1 alusel välja mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus kõrvale kalduda seaduses sätestatud eelduslikust hüvitisest 3 kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja töötas veokijuhina, mistõttu oli C- ja CEkategooria juhiluba vajalik tööülesannete täitmiseks. Tuvastatud on, et hageja ei teavitanud tööandjat juhtimisõiguse peatamisest seoses tervisetõendi väljastamise viivitusega. Töötaja kohustuseks on tööandja soovil teavitada tööandjat kõigist töösuhtega seonduvatest olulistest asjaoludest, mille vastu tööandjal on õigustatud huvi (

§ 15lg 2 p 8).

Kohtu hinnangul on veoautojuhina töötamise eelduseks C- või CE kategooria juhiloa olemasolu ning selle asjaolu suhtes on põhjendatud tööandjal õigustatud huvi olemasolu. Eeltoodut arvesse võttes esineb alus hüvitise vähendamiseks ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu hüvitise. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja igakuine töötasu oli 800,30 eurot, seega tuleb hüvitisena välja mõista brutosumma 1600 eurot 60 senti. 14. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja menetluskuludeks on õigusabikulud 960 eurot. Hagejale on osutatud õigusabikulu hinnaga 120 eurot tund kokku 8 tunni ulatuses. Kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Hageja esindaja on esitanud hagiavalduse, tutvunud kostja vastusega, tutvunud materjalidega, teinud ettevalmistusi TVK istungiks, esindanud hagejat TVK istungil, koostanud päringu ja menetluskulude nimekirja. Kohus peab ajakulu põhjendatuks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulu välja kogu ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5