Obsah (6)

§ 81§ 110§ 121§ 67§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024, Tartu Kohtuasja number 3-24-3233 Kohtuasi X kaebus Menetlusosalised Kaebaja – X Menetlustoi

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD

1. X (kaebaja) esitas
2. novembril 2024 Tartu Halduskohtule venekeelse e-kirja, täpsustades samal päeval vastuseks kohtu järelepärimisele (dtl 8), et tegemist on uue kaebusega. E-kirja juurde oli lisatud Prokuratuuri
3. oktoobri
4. a vastus kaebaja avaldusele, fotod kahest surma registreerimise tõendist ning kaks kuvatõmmist venekeelsete tekstidega, millest ühe puhul on tegemist Prokuratuuri
5. oktoobri
6. a vastuse mitteametliku tõlkega. Kaebusest nähtub, et kaebaja soovib endale riigi poolt advokaati ja tõlki.
7. Kohus jättis
8. novembri
9. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et kaebajal tuleb esitada kohtule kaebus eesti keeles. Samuti tuleb dokumentaalsete tõendite puhul esitada nende eestikeelsed tõlked. Kohus selgitas, et kui kaebajal ei ole võimalik tõlkimist endal korraldada või selle eest tasuda, tuleb tal eeltoodut põhjendada, esitades ka oma majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid. Ühtlasi tuli kaebajal kaebuses välja tuua, kelle tegevust ning millist konkreetset 3-24-3233 haldusakti või toimingut ta vaidlustab. Kaebajal tuli selgitada kaebuse eesmärki, tasuda kaebuse esitamise eest riigilõiv 20 eurot ning kaebus tuli allkirjastada. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohus kaebajale tähtaja 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. Kaebaja kinnitas määruse kättesaamist
10. detsembril 2024 (dtl 15) .
11. Kaebaja edastas kohtule
12. detsembril 2024 uue venekeelse e-kirja. KOHTU SEISUKOHT Menetlusabi taotluste lahendamine
13. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse venekeelse e-kirjana. Kaebusest on mõistetav kaebaja soov, et kohus kaasaks menetlusse tõlgi. Kaebaja soovib seega sisuliselt, et kohus korraldaks menetlusdokumentide tõlkimise ja vabastaks ta tõlkimisega kaasnevate kulude kandmisest. 4.
14. Kohus selgitas kaebajale
15. novembri
16. a määruses kaebust käiguta jättes, et kohtumenetlus toimub eesti keeles ning kohtul ei ole kohustust tõlkida riigi kulul kaebust või muid dokumente eesti keelde. Kohtul on selline kohustus vaid juhul, kui kaebaja jaoks on tõlkimise korraldamine võimatu või ebamõistlikult keeruline (

§ 81

lg 2) ning kaebaja majanduslik olukord ei võimalda tõlketeenuse kasutamist (

§ 110lg 1 ja lg 4).

Kaebajal tuli kohtule põhjendada, miks ta ei saa tõlkimist ise korraldada ning miks tema majanduslik olukord ei võimalda tõlketeenuse eest tasumist. Kohtule tuli edastada kaebaja majanduslikku olukorda tõendavad dokumendid (nt 4 viimase kuu pangakontode väljavõtted). 4.

1. Kaebaja ei ole
2. novembri 2024 määruses antud tähtaja jooksul kohtule eeltoodut selgitanud. Seega ei ole selge, miks ei saa kaebaja esitada kohtule eestikeelseid menetlusdokumente, arvestades ka seda, et kohus ei ole nõudnud kaebajalt kutselise tõlgi poolt tõlgitud dokumentide esitamist. Internetiühenduse olemasolul saab kaebaja dokumentide tõlkimiseks kasutada mõnd tõlkerakendust (sh Google Translate). Sellisel viisil saab kaebaja tõlkida enda jaoks ka eestikeelseid menetlusdokumente. Kui kaebaja sellisel viisil dokumente tõlkida ei soovi, on tal võimalik kasutada mõne tõlgi abi, kellega saab samuti suhelda interneti vahendusel.

§ 110

lg 1 p 1 järgi võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt mh menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. Isikule antakse menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks, kui tema majanduslik seisund ei luba tal menetluskulusid kanda. Kaebaja ei ole selgitanud, miks tema majanduslik olukord ei võimalda tõlketeenuse eest tasumist ega ole kohtule edastanud ka vastavaid tõendeid. 4.

1. Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja taotluse riigi kulul menetlusdokumentide tõlkimiseks rahuldamata.
2. Kaebusest on mõistetav, et kaebaja on soovinud ka riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). 5.
3. RÕS § 6 lg 11 sätestab, et riigi õigusabi antakse füüsilisele isikule, kelle elukoht on õigusabi andmise avalduse esitamise ajal Eesti Vabariigis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis või kes on Eesti Vabariigi või mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik, välja arvatud kriminaalmenetluses. Elukoha määramisel sama seaduse tähenduses lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (ELT L 351, 20.12.2012, lk 1–32) artiklist
4. Muule füüsilisele isikule antakse õigusabi üksnes juhul, kui see tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest kohustusest. 2 3-24-3233 5.
5. Kaebaja ei ole Eesti Vabariigi ega mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik. Samuti ei ole kaebaja elukoht Eestis ega mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis. Haldusasjas nr 3-243101 ning käesolevas asjas kohtule esitatud dokumentide pinnalt saab järeldada, et kaebaja viibib Gruusias. Seega ei kvalifitseeru kaebaja riigi õigusabi saama õigustatud isikuks. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus riigi õigusabi andmisel tuleks lähtuda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest (§ 10 lg 2 p 6) või väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadusest (§ 66 lg 1). Riigi õigusabi andmise kohustust ei tulene ka rahvusvahelistest lepingutest. 5.
6. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 6 lg 1 1 alusel rahuldamata. Kaebuse tagastamine 6.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 6.

1. Kohus jättis
2. novembri
3. a määrusega X kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta. Kaebaja pidi esitama kohtule eestikeelse kaebuse ja muude menetlusdokumentide tõlked eesti keelde. Tal tuli selgitada kaebuse eesmärki ning seda, kelle tegevust ta vaidlustab. Kaebust tuli faktiliselt põhjendada ning välja tuli tuua andmed konkreetse haldusakti või toimingu kohta. Ühtlasi tuli kaebus allkirjastada ning kaebuse esitamise eest tuli tasuda riigilõiv. Nimetatud puudused tuli kaebajal kõrvaldada 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest ehk hiljemalt
4. detsembril 2024 (vt

§ 67lg 4).

Eelviidatud tähtaja jooksul on kaebaja edastanud kohtule üksnes ühe lühikese venekeelse ekirja, milles ta ei vasta kohtu küsimustele. Kaebaja seni menetluses esitatud dokumentide pinnalt ei ole kaebuse menetlemine aga võimalik. Kohtule esitatud venekeelse kaebuse pinnalt jääb selgusetuks, kelle tegevust kaebaja vaidlustab ning mida ta kaebuse esitamisega saavutada soovib. Allkirjastatud eestikeelset kaebust esitatud ei ole ning samuti ei ole kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu. Käesolevaks ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud ning tähtaja pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole. 6.2. Kohus on seisukohal, et X kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda ning kohus tagastab kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Mis puudutab kaebuse juurde lisatud Prokuratuuri

1. oktoobri
2. a vastust, siis selles osas on kaebajale juba varasemalt selgitatud, et kriminaalmenetluse algatamist puudutavat vaidlust ei ole pädev lahendama halduskohus (vt Tallinna Halduskohtu
3. oktoobri
4. a määrus asjas nr 3-24-2977). 6.3

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 7. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe 3 3-24-3233 kohtunik 4