Obsah (5)

§ 231§ 172§ 177§ 160§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2022, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-1455 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ avaldus U.V hüvitamis

) § 613 lg 1 p 1 lahendas kohus käesoleva asja hagita menetluses. 7. U.V võttis omaks avalduse aluseks olevad faktiväited, mille kohaselt:

1. a)07.10.2019 lekkis vesi tema korteri nr 84 WC-st selle all paiknevasse korterisse nr 80;
2. b)Veelekke tulemusel sai kahjustada korter nr 80;
3. c)Avaldaja on kindlustuslepingu alusel hüvitanud korteri nr 80 omanikule põhjustatud kahju summas 2963 eurot. Kohus on U.V-le faktiväidete omaksvõttu selgitanud (vt p 4 eespool). Omaks võetud faktiväide ei vaja tõendamist (

§ 231lg 2). 8. Korteriomanikul on korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (Krt

S) § 31 lg 1 p 1 järgi kohustus hoida korras nii oma eriomandi eset kui ka aidata kaasa kaasomandi eseme korrashoiule. Selle kohustuse rikkumisega teistele korteriomanikele põhjustatud kahju tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 ja § 127 järgi hüvitada.

1. Pole vaidlust, et 07.10.2019 veeleke lähtus U.V korteriomandi eriomandi piirest. Vesi voolas välja WC-poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelisest ühendusest. Tunnistaja R.M-i väitel lekkis ühenduskoht plastikust detailide vahel (puupulgaga toestatud ühenduskoht, mis on märgistatud punase ringiga fotol nr 4 dtl 83, dtl 174). Tunnistaja R.N-i väitel lekkis sellest kohast poti poole jääv ühenduskoht (dtl 175). Mõlemad toruühendused paiknevad 3 korteri nr 84 eriomandi esemeks olevas eluruumis (WC-s). Mõlemad toruühendused on eriomandi esemeks. Korteriomanike kaasomandis on kanalisatsioonipüstak, mitte selle püstaku ja WC poti vaheline ühendustoru. WC-pott ja selle toruühendus kuni kanalisatsioonipüstakuni ei ole elamu korteriomanike ühises kasutuses. Kõnealune ühendus on vajalik kasutamiseks ainult selles korteris, kus pott paikneb ning on eemaldatav ilma, et kaasomandit või teiste korteriomanike õigusi kahjustataks (KrtS § 4 lg 3 ja
2. Kaasomandi ja eriomandi eristamist eespool kirjeldatud tunnuste järgi on selgitatud Riigikohtu 24.10.2018 otsuses tsiviilasjas 2-17-7999 p 13). Veelekke täpsemat lähtekohta ja asjaolusid pole tunnistajate ütluste vastuolude ja muude tõendite puudumise tõttu võimalik kindlaks teha (OÜ Ehituskonsult Grupp 21.03.2022 akt koostati 01.03.2022 tehtud ülevaatuse tulemuste põhjal ja selles ei käsitletud 07.10.2019 toimunud lekke asjaolusid, dtl 78 ja 81), kuid see polegi käesoleva asja õigeks lahendamiseks vajalik.
3. U.V pidi olema teadlik tema korteris juhtunust, kuid pole esitanud kohtule selget ja usutavat selgitust nimetatu kohta. Vastupidi, tema väited on olnud vastuolulised. U.V väitel ei olnud tema veeavarii ajal kodus ja samal päeval koju tulles ei märganud ta seal mingisuguseid jälgi veelekke kohta (11.03.2022 avalduse p 2, dtl 64; 08.08.2022 istungiprotokolli lk 2, dtl 162). 08.08.2022 istungil väitis U.V oma esindaja kaudu, et veejooks oli „suur, äkiline“, seejärel aga asus seda eitama (08.08.2022 istungiprotokolli lk 3). Korteris nr 80 veeavarii järgsetelt fotodelt (dtl 27-46) nähtuvalt on veekahjustused mitmes ruumis ning sedavõrd ulatuslikud, et neid ei saanud põhjustada vee nõrgumine väikeses koguses WC poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise ühenduse detailide vahelt. Ja kui keegi ei viibinud avarii ajal korteris nr 84, siis ei kasutatud sel ajal ka WC-potti ning poti ja püstaku vahelisest torust lekkida võinud vee kogus ei saanud järelikult olla suur. U.V pole väitnud, et korteris viibis kõnealusel ajal keegi teine ja kui viibis, siis pidanuks U.V sellest korteriomaniku ja otsese valdajana teadma ning oleks saanud veelekke asjaolud välja uurida.
4. U.V väited kanalisatsioonipüstaku väljavahetamise käigus sinna tehtud ühenduse puuduliku teostamise kohta on kahju põhjuste seisukohalt tähendusetud. Nimetatud tööd tehti detsembris 2014 (ühistu 30.04.2022 avalduse p 2.5 ja lisad, dtl 107, 114-117). Menetluses pole esitatud tõendatud andmeid selle kohta, et U.V WC-st oleks lekkinud vett korterisse nr 80 juba sellest ajast alates. Tõendatud on lekke esinemine 07.10.2019, mitte enne ega pärast seda. Olukorras, kus korteri nr 80 omanik teatas lekkest alles 07.10.2019 ja nimetas seda „veeuputuseks“ (dtl 13 ja 17), pole usutav, et U.V WC lekkis ühtlaselt alates aastast
6. Pole teada, et U.V korterist lähtunud veeleke oleks jätkunud pärast 07.10.2019, mil U.V poolt kohale kutsutud santehnik R.M toestas poti ja kanalisatsioonipüstaku vahelise ühendustoru puupulgaga (dtl 174). Kui leke tõesti lakkas nimetatud toimingu tulemusel, kinnitab see U.V mõjuvõimu olemasolu probleemi lahendamise üle. Teisisõnu, U.V sai kahju põhjustanud asjaolud vähese vaevaga kõrvaldada. Menetluses pole esitatud usutavaid põhjendusi selle kohta, miks ei saanud U.V väidetavat pikaajalist lekkimist märgata juba varem ja selle jätkumise palju kiiremini lõpetada.
7. Korteriomanik on kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiu kohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja 4 kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus, KrtS § 31 lg 1 p 1). Kuna kahju põhjustanud veeleke lähtus U.V korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et U.V rikkus korteriomanikuna oma eelnimetatud kohustusi (Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas 2-18-13649, p-d 16 ja 21). Tõendamiskoormist on kohus U.V-le selgitanud (05.04.2022 määrus, dtl 88; 06.05.2022 määruse p 2, dtl 134). U.V ei ole tõendanud, et tema oma kohustusi ei rikkunud või et rikkumine oli vabandatav (VÕS § 103).
8. Kohus loeb tõendatuks, et avaldaja nõude aluseks olevad korteris nr 80 põhjustatud kahjustused on tervikuna põhjustatud U.V korterist nr 84 lähtunud veelekke tulemusel. U.V väited varasemalt korterist nr 88 lähtunud veelekke kohta on tõendamata. 08.10.2019 korteris nr 80 teostatud kahjude hindamise käigus tehtud fotodelt nähtuvalt on niiskuse esinemine fikseeritud mõõdistusseadmega nii WC ja vannitoa seintel ja laes (dtl 29-31, 37, 38), samuti nende ruumide ette jääva koridori põrandal (dtl 41).
9. Kohus loeb kahju suuruse tõendatuks Rvo Ehituse OÜ 08.10.2019 hinnapakkumisega (dtl 18). U.V pole tõendanud, et vaidlusaluseid töid oleks saanud teha odavamalt. Kohus arutas U.V vastuväiteid 12.09.2022 istungil. U.V loobus varem esitatud vastuväidetest osaliselt ja möönis tõendite puudumist (dtl 177-178). Pealegi tuleb arvestada, et avaldaja on nõudnud kahju hüvitamist ainult summas 2963 eurot ehk vähem kui on kõnealuse aktiga tõendatud kahjusumma 4759,68 eurot.
10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandjana hüvitanud kindlustusvõtjale kahju, siis kahjustada saanud korteri omaniku nõue on hüvitatud kahju ulatuses läinud üle avaldajale.
11. Eespool selgitatud põhjustel mõistab kohus U.V-lt põhjustatud kahju eest 2963 eurot. avaldaja kasuks välja hüvitisena
12. Ühtlasi rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 alusel ka avaldaja nõude viivise väljamõistmiseks. U.V ei ole vaidlustanud avaldaja viivisenõude arvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Avaldaja on nõudnud seadusjärgse viivise väljamõistmist alates 16.11.2019 (28.01.2022 avalduse p 4). Seisuga 22.09.2022 on põhivõlalt 2963 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu kohaselt arvestatud viivisenõude suuruseks 676,05 eurot (2963 x 1042 päeva x 8% aastas). Kohus mõistab selle summa U.V-lt avaldaja kasuks välja. Kokku mõistab kohus välja 3639,05 eurot (2963 + 676,05).
13. Alates 23.09.2022 kuni põhivõla 2963 euro tasumiseni mõistab kohus U.V-lt avaldaja kasuks välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud viivise kuni põhivõla tasumiseni (

§-le 367). 20. Juhindudes

§ 172lg 1 teisest lausest, määrab kohus avaldaja menetluskulud U.V kanda.

U.V vastuväited avaldaja nõudele osutusid menetluses alusetuiks. Põhjendamatute väidete esitamise tõttu on õiglane määrata menetluskulud U.V kanda. Korteriühistu menetluskulud jätab kohus

§ 172lg 1 alusel tema enda kanda.

Puuduvad asjaolud sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud erandi kohaldamiseks korteriühistu suhtes. 5

1. Avaldaja menetluskuludeks on avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 1576,94 eurot esindaja 12,5 tunni töö eest tasumääraga 120 eurot tunnis (käibemaksuta). Esindaja tasu sisaldab ka sõidukulu hüvitisi summas 76,94 eurot. Avaldaja on esitanud üksikasjaliku aruande esindaja tehtud töö kohta ning on kinnitanud kulude vajalikkust ja seost käesoleva asjaga (dtl 189). U.V vaidles avaldaja menetluskulude põhjendatusele osaliselt vastu (dtl 212). Kohus vastuväidetega ei nõustu. Tervikuna hinnates ei ole avaldaja menetluskulud kohtu hinnangul ülemäärased. U.V arvamus avaldaja menetlustoiminguteks vajaliku aja kohta ei muuda avaldaja menetluskulu iseenesest põhjendamatuks – kohtule pole esitatud asjaolusid, mille alusel saaks eelistada U.V arvamust vajaliku tööaja kohta avaldaja väitele tegelikult kulutatud aja kohta. Avaldaja õigusabikulus sisalduv tasu sõidukulude eest on suhteliselt väike. Kohus on arvamusel, et tunnitasu alusel kokku lepitud õigusabi osutamisel on põhjendatud käsitleda menetluskuluna ka teatud osa esindaja tööajast, mis on kulunud kohtusse tulemiseks ja sealt töökohale tagasi minekuks. Tegemist on ajaga, mida üldjuhul saaks esindaja kasutada muu tasustatava töö tegemiseks. Kohus loeks avaldaja poolt nõutud vastava kulu põhjendatuks ka juhul kui avaldaja esindaja oleks tulnud kohtusse Tallinnast, mitte Pärnust. Avaldaja esindaja tunnitasumäär ei ole ülemäärane. Pole mingit põhjust lugeda põhjendatud tasumääraks U.V subjektiivse arvamuse järgi sobivaks loetud madalamat tasumäära. Kohtu arvates on avaldaja kulud põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab U.V-lt avaldaja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1626,94 eurot (50+1576,94).
2. Avaldaja taotlusel (dtl 189) ja juhindudes

§ 177

lg-st 4, märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 23. U.V ja korteriühistu on kumbki maksnud oma tunnistaja võimaliku tasu- ja kulunõude hüvitamiseks ettemaksu. Tunnistajad ei ole seni kohtule hüvitamise nõuet esitanud. Selleks ettenähtud tähtaja (

§ 160

) möödudes saab nõuda ettemaksu kasutamata jäänud osa tagastamist (

§ 150lg 7).

(allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 6