2-23-8837/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.07.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-8837 Tsiviilasi E. J. hagi E. J. ja S. J. vastu elatise vähendamiseks Hagihind nõue kostja I vastu 847,53 eurot nõue kostja II vastu 1 125,81 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E. J. (isikukood XXX) Hageja esindaja: U. A. (e-post XXX) Kostja I: E. J. (isikukood XXX) Kostja II: S. J. (isikukood XXX) Kostjate esindaja: I. V. (e-post XXX) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Resolutsioon

1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta rahuldamata E. J. nõue Harju Maakohtu 18.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22XXX määratud elatiste suuruse muutmiseks.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
4. Hageja on kostjate isa. Pooled sõlmisid tsiviilasjas 2-22-XXX kompromissi, mille kohus kinnitas 18.04.2022 kohtumäärusega. Kompromissiga lepiti mh kokku, et alates 01.04.2022 tasub hageja kummalegi kostjale elatist
5. aprilli seisuga indekseeritud elatise summas vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatule, elatist indekseeritakse PKS-is ettenähtud korras (PKS § 101 lg 3 ja 4). Kompromissis jäeti kokku leppimata PKS § 101 lg 5 sätestatud võimalus, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lapsetoetust sai laste ema juba kompromissi sõlmimisel, aga lasterikka pere toetust laste ema siis ei saanud, sest tal polnud siis kolme last, mis on uus asjaolu. Vanematel on õigus võrdsele kohtlemisele. Kompromissis jäeti kokku leppimata ka PKS § 101 lg 6 sätestatud võimalus, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS lg 5 ja lg 6 kompromissist välja jätmine vastavalt kostjate ema nõudmisele oli pahatahtlik. Hageja ei teadnud, et kostjate ema saab lasterikka pere toetust. Hageja palub: muuta Harju Maakohtu 18.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-XXX määratud elatise suurust selliselt, et hageja tasub alates 16.06.2023 igakuiselt elatist kostjale I 206,16 eurot ja kostjale II 175,24 eurot; elatised muutuvad iga aasta
6. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, 5; seaduses sätestatud lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suuruse muutumise korral muutub vastavalt ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus; kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat PKS § 101 lg 6 järgi proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kostjate seisukohad
7. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Pooled jõudsid eelnevas menetluses kompromissini. Mõlemad pooled olid tingimustega nõus. Ükski asjaolu muutunud ei ole. Kolmas laps sündis XXX ning kompromiss kinnitati 18.04.
8. Kompromissi kokku leppimise ajal olid arvestatud kõik saadavad toetused, laste vanuse erinevused. Vaatamata sellele, et laste kulud olid juba sel ajal suuremad kui seadusest tulenev miinimum, tuli kostjate seaduslik esindaja hagejale vastu ja oli nõus kompromissiga. Hageja ei ole kohtunud kostjatega juba 3 aastat. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
9. Kohus tuvastab, et 18.04.2022 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-22-XXX (dtl 18-19) on kohus kinnitanud pooltevahelise kompromissi, mis nägi ette hageja poolt kostjatele elatise tasumise kohustuse järgmiselt: muuta hagejalt Harju Maakohtu 06.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-XXX välja mõistetud igakuine elatis lapse kostja I kasuks tema täisealiseks saamiseni muutuvaks summaks, s.o alates 28.01.2022 kuni XXX kuulub tasumisele elatis summas 200.99 eurot kuus ning alates 01.04.2022 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
10. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatule. Elatist indekseeritakse PKS-is ettenähtud korras (kehtivas redaktsioonis PKS § 101 lg 3 ja 4); muuta hagejalt Harju Maakohtu 06.06.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-XXX välja mõistetud igakuine elatis lapse kostja II kasuks tema täisealiseks saamiseni muutuvaks summaks, s.o alates 28.01.2022 kuni XXX kuulub tasumisele elatis summas 163.48 eurot kuus ning alates 01.04.2022 ja igal järgneval aastal kuulub tasumisele
11. aprilli seisuga indekseeritud elatise summa vastavalt PKS §-s 101 sätestatule. Elatist indekseeritakse PKS-is ettenähtud korras (kehtivas redaktsioonis PKS § 101 lg 3 ja 4).
12. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on 2 muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11).
13. Hageja ei ole välja toonud ühtegi faktilist asjaolu, mis oleks muutunud võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga. Lastega suhtlemise kord on määratud Tallinna Ringkonnakohtu 15.09.2020 määrusega tsiviilasjas 2-19-XXX (dtl 21-35), st suhtluskord oli olemas juba 18.04.2022 kohtumääruse ajal. Kostjate emal on rahvastikuregistri kohaselt kolm last, kellest noorim sündis XXX, so enne asjassepuutuva kohtumääruse tegemist. Võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga ei ole muutunud ka õiguslik olukord. Pooled võinuks soovi korral kokku leppida mh elatisesumma sidumises toetuste suuruse ning kostja juures veedetud ajaga, kuid ei ole seda teinud. Et hageja on asunud seisukohale, et on sõlminud endale ebasoodsatel tingimustel kompromissi ning on asunud seda kahetsema, ei ole objektiivselt muutunud asjaoluks, mille alusel oleks elatist võimalik vähendada. Samuti ei saa TsMS § 459 lg 1-järgse nõude aluseks olla väidetav eksimus asjaoludes.
14. Kohus jätab hagi rahuldamata.
15. Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3