KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Gea Lepik ja Kaija Piirmets Otsuse tegemise aeg ja koht 31.10.2024, Tallinn Kohtuasja number

§ 1024

lg-ga 4 asjale tehtud kulutuste hüvitamist ulatuses, milles tellija seeläbi rikastus. 9 2-22-10963

1. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et juhul, kui maakohus tuvastab asja uuel läbivaatamisel, et poolte
2. aasta lõpus sõlmitud töövõtulepingu alusel tehtud töö ei olnud nõuetekohane, pidi hageja VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 alusel parandama varem tehtud töö või tegema selle asemel uue töö oma kulul ega või nõuda tellijalt tehtud kulude hüvitamist. Seejuures tuleb aga arvestada, et töövõtja peab VÕS § 646 lg-te 1 ja 4 järgi parandama üksnes töös esinenud puudused oma kulul, st saavutama töövõtulepinguga kokkulepitud eesmärgi. Töövõtja ei pea oma kulul saavutama parandustöödega kokkulepitust paremat tulemust ega tegema kokkulepitud tulemuse saavutamiseks oma kulul töid, mis ei ole töövõtulepinguga hõlmatud. Juhul, kui töövõtja teeb tööd parandades töövõtulepinguga hõlmamata töid, võib tal olla õigus nõuda lisatööde eest tasumist vastava kokkuleppe alusel või kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel või asjale õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamist VÕS §

§ 1024lg-ga 4.

Lisaks tuleb arvestada, et töövõtja peab VÕS § 646 lg 4 järgi kandma töö puuduse kõrvaldamise või uue töö tegemisega seotud kulud niivõrd, kuivõrd ta puuduse eest vastutab. Juhul, kui puuduse eest ei vastuta töövõtja üksi, st puuduse tekkimisel oli osa ka tellijal, on töövõtja, analoogselt VÕS §-s 139 sätestatud kahjustatud isiku osa arvestamisele kahju hüvitamisel, kohustatud parandama töö oma kulul üksnes oma osale vastavas ulatuses. Osas, milles töövõtja ei vastuta puuduse eest, võib töövõtjal samuti olla õigus nõuda tellija osa hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel või asjale õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamist VÕS §

§ 1024lg-ga 4.

1. Arvestades ülal viidatud maakohtu eksimusi ning ringkonnakohtu selgitusi hageja nõuete õigusliku kvalifikatsiooni kohta, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada pooltega hageja nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni, anda hagejale võimalus täpsustada vajadusel nõude aluseks olevaid asjaolusid ning kostjale võimalus esitada hageja nõude kohta tulenevalt nõude võimalikust alusnormist vajadusel uusi vastuväiteid. Samuti tuleb maakohtul asjas esitatud tõendeid kohaselt hinnates tuvastada, kas esialgne töö oli puudustega (sh millise tulemuse saavutamises pooled kokku leppisid ja millises osas ei vastanud töö nõuetele) ning sõltuvalt sellest kvalifitseerida hageja nõue ning hinnata, kas hageja nõude rahuldamise eeldused on täidetud.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega. Arvestades seda, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse tühistamise tõttu ka menetluskulude jaotuse, ei võta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel seisukohta apellatsioonkaebuses tõstatatud menetluskulude hüvitise väära suuruse kohta. (allkirjastatud digitaalselt) 10