KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild Määruse tegemise aeg ja koht 27. november 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-19336 Tsivi

) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, kuivõrd võlgnik vaidlustas kohtutäituri kinnisasja arestimise aktis määratud hinna ning kohtutäituril tuli pöörduda kohtusse eksperdi määramiseks. Kohus määras eksperdid, kes määrasid uued hinnad, seega on võlgnik oma eesmärgi saavutanud ehk kohus on teinud lahendi võlgniku kasuks (TlnRnKo 10.10.2014, 2-13-28451). 9.3. Kooskõlas

§ 174

lg-ga 4 ja § 177 lg-ga 2 palus maakohus menetlusosalistel esitada soovi korral alates kohtumääruse jõustumisest 20 päeva jooksul oma menetluskulude nimekiri ja seda tõendavad tõendid. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule täiendavaks lahendamiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. 10.
2. Määruskaebuse kohaselt andis maakohus menetlusosalistele võimaluse esitada seisukohad kinnisasja hinnangute kohta. Võlgnik esitas seisukoha. Võlgniku hinnangul ei peegelda eksperthinnang kinnisasja tegelikku turuväärtust, sest eksperthinnang on tingimuslik. Eksperthinnangu kohaselt kehtib kinnisasja turuväärtus vaid juhul, kui on sõlmitud kinnistu kasutuskorra kokkulepe. Kasutuskorra kokkulepet täna ei ole ega ole teada, kas üldse ja kui, siis mis tingimustel see sõlmitud saaks. Seega on eksperthinnang sisutu ja selle alusel täitemenetluses kinnisasja alghinna määramine kahjustab kõiki täitemenetluse osalisi. 10.
3. Määruskaebuse esitaja hinnangul rikkus maakohus menetlust lõpetades menetlusnorme. Olukorras, kus võlgnik toob põhjendatult esile hindamisakti sisutuse ning kohtutäitur väidab vastupidist, peaks maakohus tulenevalt hagita menetluses kehtivast uurimisprintsiibist selgitama välja tegeliku olukorra. Maakohus oleks pidanud eksperdile esitama küsimuse selle kohta, milline on kinnistu turuväärtus täna, olukorras, kus kasutuskorra kokkulepet kinnistu kaasomanike vahel ei eksisteeri. Maakohtul tulnuks nõuda eksperdilt täiendavat teavet, miks ekspert hindas kinnisasja väärtust hüpoteetilise kasutuskorra kokkuleppe korral, teades, et sellist kokkulepet ei eksisteeri.
4. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Kohtutäitur leiab, et maakohus lõpetas õiguspäraselt menetluse ning määruskaebuse väited ei anna alust määruskaebust rahuldada.
5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 14. Siinses asjas esitas kohtutäitur maakohtule avalduse eksperdi määramiseks võlgnikule 3

§-s 294 sätestatut. Kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise menetluses piirdub kohtu roll üksnes eksperdi määramisega ega hõlma ekspertiisi tegemist ega ekspertiisiakti hindamist. Sellises menetluses ei kohaldu eksperdi küsitlemist ja täiendavat- ning kordusekspertiisi käsitlevad

§-d 303 ja

1. Tegu on hagita menetlusega, mis lõpeb määrusega, millega kohus määrab eksperdi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 17). 14.
2. Võlgniku
3. mai
4. a seisukohast nähtuvalt ei nõustunud võlgnik eksperdiarvamuse järeldusega kinnisasja turuväärtuse kohta, leides, et hindamisakt ei kajasta kinnisasja tegelikku ja õiglast väärtust. Kolleegium märgib, et siinses menetluses oli maakohtu ülesandeks vaid eksperdi määramine ning maakohus ei pidanud hindama eksperdi töö tulemust (eksperdiarvamusi). Seetõttu ei pidanud maakohus esitama ekspertidele täiendavaid küsimusi ega hindama ka ise eksperdiarvamuse peale esitatud vastuväiteid, mistõttu on võlgniku väide, nagu oleks maakohus rikkunud hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi, asjakohatu. 14.
5. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui maakohus otsustas menetlusosalistele anda võimaluse eksperdiarvamuste kohta seisukoha esitamiseks ning esitas eksperdile täiendava küsimuse, ei ole see menetlusnormi oluline rikkumine. Kui kohus on andnud menetlusosalistele võimaluse esitada eksperdile eksperdiarvamuse kohta küsimusi või esitada selle kohta seisukohti, võib kohus nendega arvestada, kuid maakohtu menetlust lõpetava määruse peale ei saa määruskaebust esitada põhjusel, et menetlusosaline ei nõustu eksperdiarvamuse põhjenduste või järeldusega. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole eksperdiarvamuse põhjenduste ja järeldustega mittenõustumine asjaoluks, millele määruskaebuses saaks tugineda (vt RKTKm 16.06.2023, 2-21-15710, p 14). Maakohtu määruse peale esitatavas määruskaebuses saab tugineda üldjuhul vaid eksperdi määramisega seotud asjaoludele. Selline asjaolu saab olla nt see, et esineb alus eksperdi taandamiseks

§ 31järgi (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 18).

Seega, määruskaebuses ei saa tugineda asjaoludele, mis seostuvad eksperdiarvamuse sisuga. Määruskaebusest nähtuvalt tugineb võlgnik vaid asjaoludele, mis on seotud eksperdiarvamuse sisuga, ega vaidlusta eksperdi määramisega seotud asjaolusid. 15. Täiendavalt märgib kolleegium, et kohtutäituri taotlusel eksperdi määramise kohtumenetlust lõpetav määrus on sama määrus, millega kohus eksperdi määrab, mistõttu ei pea kohus tegema pärast eksperdi määramist lisaks menetluse lõpetamise määrust

§ 431mõttes.

Oluline on, et menetlusosaliste jaoks saabuks selgus, millal ja millise määrusega kohtumenetlus lõpeb (RKTKm 07.06.2023, 2-21-15711, p 18). Kuna praegusel juhul küsis maakohus

1. aprillil 2024 ja
2. mail 2024 menetlusosaliste seisukohta eksperdiarvamuste osas, pidi kohus eraldi määrusega menetluse lõpetama. Vastasel juhul ei oleks menetlusosalistele selge, kas menetlus on lõppenud või mitte.
3. Eeltoodud põhjustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 17.

§ 433lg 1 võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. 4

§ 173lg 3).

Võlgnik ei ole menetluskulude jaotust määruskaebuses ka eraldi vaidlustanud. 19. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi võlgniku kanda.

20. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei tee seda

§ 174lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras.

Menetlusosalised saavad vastavalt vaidlustatud määruse p-le 8 esitada maakohtule soovi korral oma menetluskulude nimekirjad 20 päeva jooksul alates praeguse määruse jõustumisest. 21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) 5