järgi vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA korras Sergei Šadrikov (isikukood: 36310194237; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel; haridus: XXX; elukohtXXX; töökoht: XXX; kontaktandmed: tel XXX; e-post: XXX; tõkendid: ei ole kohaldatud, ei ole kohaldatud; kahtlustatavana kinni peetud 04.09.2024–05.09.2024; karistatus: 2 kehtivat kriminaalkaristust: - 29.05.2024 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-24-3132 karistatud
lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, mille hulka arvati 2 päeva eelvangistust, ning 11 kuud ja 28 päeva asendati 358 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks; - 17.11.2022 Harju Maakohtu otsusega nr 1-22-7041
lg 1 alusel vangistusega 9 kuud, mida vähendati 1/3 võrra ja mille hulka arvati 3 päeva eelvangustust ning mis jäeti
Samuti võeti lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, § 306, § 309, § 311-313, § 1 1-24-5621 180 lg 1, 3 kohus otsustas: 1) Süüdi tunnistada Sergei Šadrikov
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning seega karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata Sergei Šadrikovi eelvangistuses viibitud aeg, s.o 04.09.2024 kell 08.09 kuni 05.09.2024 kell 13.36 (kaks päeva), karistusaja hulka, seeläbi kandmata karistuseks on 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 7 alusel asendada eelmise, s.o 29.05.2024 Pärnu Maakohtu otsusega 124-3132 mõistetud karistuse üldkasuliku töö tegemata osa, s.o 243 (kakssada nelikümmend kolm) üldkasuliku töö tundi, 8 (kaheksa) kuu ja 3 (kolme) päeva vangistusega.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistus, s.o 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistus, eelmise, s.o 29.05.2024 Pärnu Maakohtu 1-24-3132 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse kandmata osa, s.o 8 (kaheksa) kuu ja 3 (kolme) päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 10 (kümme) kuud ja 1 (üks) päev vangistust. Vangistuse kandmise algusajaks lugeda Sergei Šadrikovi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest.
lg 5 alusel viia Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega 1-24-3132 mõistetud lisakaristus – juhtimisõiguse äravõtmine 6 (kuueks) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o ajavahemikul 14.06.2024-13.12.2024,
lg 4 p 2 ja
MS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4, 6, 9 ja § 180 lg 1, 3 alusel Sergei Šadrikovilt välja mõista menetluskuludena riigituludesse määratud kaitsjale määratud tasu (109,80 + 87,84 + 43,92) 241,56 eurot, asitõendi saatekulu 76,25 eurot ning sundraha II astme kuriteo eest 1230 eurot, kokku 1547,81 eurot. Määratud kaitsjale määratud tasu 43,92 eurot jätta riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud kokku 1547,81 tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul, kohustades Sergei Šadrikovi tasuma kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 15. kuupäevaks menetluskulude katteks esimesel üheteistkümnel kuul 129 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul 128,81 eurot. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2 1-24-5621 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700031026 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-5621“. 3)
lg 1 alusel konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel PPA Lääne prefektuuri asitõendite parklas (aadressil A. H. Tammsaare pst 70, Pärnu linn, Pärnu maakond) asuv Sergei Šadrikovile kuuluv mootorsõiduk Kia Sportage (registreerimismärgiga X) süüteo toimepanemise vahendina. 4) Kohtuotsuse ärakiri saata süüdimõistetule, tema kaitsjale, prokurörile, Tallinna Vanglale ja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale ning jõustumisel PPA Lääne prefektuurile ja teadmiseks Transpordiametile ja Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest või otsusest kirjaliku tõlke soovimisel 30 päeva jooksul tõlgitud kohtuotsuse saamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
Kriminaalasja kohtueelse menetluse materjalides 05.09.2024 on taotlus lühimenetluse kohaldamiseks, mida kaitsja toetab. Pärnu Maakohtu 07.10.2024 määrusega andis kohus Sergei Šadrikovi esitatud süüdistuses lühimenetluses kohtu alla. 1.
MS § 238 alusel 4 kuu 3 1-24-5621 vangistuseni.
lg 2 alusel moodustada liitkaristus Pärnu Maakohtu otsusega 1-243132 mõistetud karistuse kandmata osaga, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 3 päeva vangistust, millest arvata maha eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, kandmisele kuuluvaks karistuseks seega lugeda 1 aasta ja 1 päev vangistust. Lisaks taotles prokuratuur
lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendi Sergei Šadrikovile kuuluva mootorsõiduki Kia Sportage (registreerimismärgiga X ) konfiskeerimist. 1.
järgi kvalifitseeritud kuritegu, s.o kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Objektiivne koosseis eeldab, et isiku suhtes on kriminaalmenetluses tehtud süüdimõistev kohtuotsus, millega on mõistetud
alusel lisakaristus, kohtuotsus on jõustunud, mõistetud lisakaristus täitmisele pööratud ning isik hoiab mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvale. 2.2. Kohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-3132 /tl 37-41/ tunnistati Sergei Šadrikov kokkuleppemenetluses süüdi
lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg, ning kandmata karistus asendati 358 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati Sergei Šadrikov kriminaalhooldusele, kohustades teda täitma
Lisakohustusena määrati
lg 4 alusel kohustus teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse ja
Lisakaristusena võeti süüdimõistetu Sergei Šadrikovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus
Kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt arvata lisakaristuse aja algust alates kohtuotsuse jõustumisest. Täiendavalt on kohtuotsuse resolutsioonis avaldatud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 127 kohane kohustus, mille kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsuse kohaselt süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Karistusregistri /tl 16; 32-36/ andmetel on Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsus 1-24-3132
lg 2 alusel süüdimõistmises ja karistamises nii põhi- kui ka
4 1-24-5621 Lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse täitmisele pööramine on reguleeritud KrMS § 421 lg-s 1, mille kohaselt saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning temalt vastavate õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks või süüdimõistetule kohtulahendis märgitud keelu kohaldamiseks. Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsuse 1-24-3132 resolutsiooni p 3 kohaselt kohtuotsuse jõustumisel, käesoleval juhul 14.06.2024, kuulub kohtuotsus edastamisele Transpordiametile. Seega on vaieldamatult tõendatud, et Sergei Šadrikovi suhtes on 29.05.2024 tehtud süüdimõistev kohtuotsus (1-24-3132), millega on
alusel kohaldatud lisakaristust, kohtuotsus on jõustunud 14.06.2024 ning lisakaristus on täitmisele pööratud. Teo toimepanemist süüdistuses nimetatud ajal, kohas ja viisil on 30.10.2024 toimunud kohtuistungil enda ütlustes kinnitanud ka süüdistatav Sergei Šadrikov. Ütluste kohaselt asus ta sõitma spontaanselt, kuna oli arsti juurde hiljaks jäämas. Rooli sihilikult ta ei istunud ja raha takso või bussiga sõitmiseks tal ei olnud. Prokuröri küsimusele ütles, et oli sõidukis üksi. Arsti juurde pidi minema seoses jalgade ravimisega, kuid arsti eriala ta ei tea. Printsiibis oli elu ja tervis ohus, kuna gangreen oli alanud. Arestimajas ravi ei saanud, suutis üle 24 tunni olla ravita. Elu, tervise oht ei olnud nii suur. Arstile jäi hiljaks, kuna peeti kinni, enne kinnipidamist oli arstini jäänud 15 minutit. 2.3. Sergei Šadrikov oli kohtulikult uuritud tõendite pinnalt eelpool tõendatuks loetust lisakaristuse mõistmisest kuni selle täitmiseni pööramisest teadlik. Nimetatut kinnitavad kohtule muuhulgas liiklusregistri väljatrükid /tl 6, 8/, mille kohaselt on Sergei Šadrikovilt on juhtimisõigus ära võetud 14.06.2024-13.12.2024, aluseks
Juhiloa staatusena nähtub „hoiul“. Seega on Sergei Šadrikov täitnud LS §-s 127 sätestatud kohustuse, viinud juhtimisõigust tõendava dokumendi hoiule Transpordiametisse, kinnitades seeläbi kohtule teadlikkust kohtuotsuse jõustumisest ja seeläbi ka lisakaristuse täitmisele pööramisest, kuivõrd kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt tuli juhiluba ära viia kohtuotsuse jõustumisel ning sama ajaline määratlus puudutas ka lisakaristuse täitmisele pööramist. 2.4.
sätestatud kuriteo objektiivne koosseis eeldab eelpool tuvastatule lisaks täitmisele pööratud lisakaristusest kõrvalehoidumist. 04.09.2024 lisakaristusest kõrvale hoidumise on kohus tuvastanud alljärgnevatele tõenditele tuginedes. Tunnistaja M. P ütluste /tl 2-3/ kohaselt, olles tööl 04.09.2024 patrullpolitseinikuna Pärnu linnas X tänaval, teostati liiklusjärelevalvet X ja X tänava ristmikul. Kell 08.07 ajal märgati sõidukit KIA Sportage JES (registreerimismärgiga X ) liikumas Suur-Jõe tänavat pidi X tänava suunas. Sõidukit juhtis vanem meesterahvas ning sõiduki andmete kontrollil selgus, et sõidukiga on seotud juhtimisõiguseta isik. Otsustati sõidukit kontrollida ning paarimees andis peatumismärguande sinise-punase vilkuriga. Sõiduki juht reageeris ja peatus X tn, Pärnu linn parklas. Sõiduki juht esitas juhtimisõigust tõendava dokumendina isikutunnistuse X . Juhina tuvastati Sergei Šadrikov. Andmebaasidest kontrollides selgus, et isikul puudub kehtiv juhtimisõigus, mis on Pärnu Maakohtu poolt lisakaristusena ära võetud 14.06.202413.12.2024. Ütlustest kajastatut kinnitab patrullsõiduki kutsungiga 5276 pardakaamera salvestis 04.09.2024 ning 12.09.2024 vaatlusprotokoll /tl 68-70/, s.t mootorsõiduki KIA (registreerimismärgiga X ) möödumine politseisõidukist ning hilisem sõiduki peatamine 5 1-24-5621 politsei poolt. Salvestisel nähtuv pardakaamera kellaaeg on vasta tegelikkusele, aja tunninäit on viis tundi hilisem tegelikkusest. Kuivõrd eelpool on tuvastatud sündmuste ajaline käik nii kinnipidamise aja kui ka teiste kirjalike tõendite vormistamise ajaga, ei ole vaidlust, et pardakaameralt nähtub 04.09.2024 kell 8 ajal juhtunu. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 04.09.2024 /tl 4/, millelt nähtub, et 04.09.2024 kell 08.07 kõrvaldati Sergei Šadrikov LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki KIA Sportage JES (registreerimismärgiga X ) juhtimiselt Pärnu linnas X tn, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, ning ta kõrvaldati juhtimiselt kuni juhtimisõiguse omandamiseni. Protokollis on ka kinnitus, et Sergei Šadrikov on otsuse kätte saanud. Kuriteo toimepanemise aja ja koha kinnitus nähtub samuti kohtule esitatud kahtlustatavana kinnipidamise protokollist, mille kohaselt 04.09.2024 kell 08.09 peeti Sergei Šadrikov kahtlustatavana kinni Pärnu linnas X juures /tl 9-11/
Sõitmise fakti ja seeläbi lisakaristusest kõrvalehoidumist on Sergei Šadrikov kinnitanud ka 30.10.2024 süüdistavana ütlusi andes, selgitades, et sõitis autoga, kuna pidi arsti juurde minema. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud
sätestatud teo objektiivse koosseisu realiseerimine Sergei Šadrikovi poolt 04.09.2024. 2.5. Subjektiivsest küljest eeldab
vähemalt otsest tahtlust ning seega vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu. Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsuses kriminaalasjas 1-24-3132 on kajastatud Sergei Šadrikovile mõistetud põhikaristus, selle asendamine (sh tähtaeg), mõistetud lisakaristus, selle tähtaeg (sh selle algus) ning lisakaristusega seoses LS §-s 127 sätestatud kohustus ja kohtuotsuse edasikaebamise kord. Tähendust omab siinkohal ka asjaolu, et kohus lahendas kriminaalasja 1-24-3131 kokkuleppemenetluses, seega oli enne kohtulikku arutamist Sergei Šadrikov kokkuleppe sõlmimisel nõustunud muuhulgas lisakaristuse kohaldamisega tema suhtes, mida ta siis kohtu poolt kokkuleppe kinnitamisest tulenevalt kohtuistungil oma tõelise vaba tahtega ka kinnitas. Seega ei saanud lisakaristuse kohaldamine Sergei Šadrikovile üllatusena tulla, vaid oli osa karistuskokkuleppest. Sergei Šadrikov otsust kohtuotsuses toodud ajal ja viisil ei vaidlustanud, otsus jõustus, misjärel Sergei Šadrikov, järgides kohtuotsuse resolutsioonis nimetatud LS § 127 kohustust, viis oma juhiload Transpordiametisse. Seega sai süüdistatav aru, et teavitamise tähtaja möödumisel jõustuvad temale kohtuotsusega mõistetud keelud ja kohustused, s.o kohustus teha üldkasulikku tööd, kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja teha laboratoorseid vereanalüüse, kohustus viia 5 tööpäeva jooksul Transpordiametisse oma juhiluba, tasuda 1 aasta jooksul menetluskulud ning hoiduda mootorsõiduki juhtimisest 6 kuu vältel. Subjektiivse külje tõendatuks lugemisel ei ole vähemoluliseks ka Harju Maakohtu 17.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7041 /tl 22-25/ kohaselt mõistetud karistus. Harju Maakohtu 17.11.2022 otsusega kriminaalasjas nr 1-22-7041 /tl 22-25/ kohaselt mõisteti Sergei Šadrikov süüdi
Sergei Šadrikovile mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 239 lg 2 alusel 1/3 võrra, seega karistuseks 6 kuud vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ning kandmata karistus 5 kuud ja 27 päeva vangistus jäeti
alustel täitmisele pööramata 6 1-24-5621 1-aastase katseajaga, katseaja algus 17.11.2022. Lisakaristusena võeti Sergei Šadrikovilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus
Lisakaristuse osas on kohtuotsuse resolutsioonis viidatud LS §-s 127 sätestatule, et Sergei Šadrikovil on kohtuotsuse jõustumisel viie tööpäeva jooksul kohustus viia juhiluba Transpordiametisse. Seega oli Sergei Šadrikov ka varasemast teadlik, mida lisakaristuse kohaldamine tähendab. 2.
järgi inkrimineeritud kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd Sergei Šadrikovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning süüdistatav seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o kehtiva juhtimiskeelu rikkumise, ja ta ka teadis, et see realiseerub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus süüdistatava avaldatud versiooni, mille kohaselt sõitmisele asumine süüdistatava poolt oli tingitud arsti juurde hiljaksjäämisest, mis oleks justkui karistuse kandmisest kõrvalehoidumise õigusvastasust välistav asjaolu, põhjendatuks ei pea. Kohtuistungil kõlanud süüdistatava ütluste kohaselt oli Sergei Šadrikov hilinemas, kuna ta peeti politsei poolt kinni, mis ühelt poolt ei kinnita kohtule, et hilinemine oleks olnud reaalne juba kodust või eelmisest viibimiskohast lahkudes. Siiski, kui lähtudes süüdistatava ütlustest, et puudus raha teistest sõiduviisideks (takso, buss), jaatada ka seda, et arstile oleks hilinenud ka siis, kui kodust oleks lahkunud ilma mootorsõidukita, oleks õiguspärane käitumine näinud ette piisava ajavaruga kodust või eelmisest viibimiskohast lahkumise, oma hilinemisest teavitamine või uue arstiaja kokkuleppimine. Ütlustest ei nähtunud, et arstile käik oli tingutud vahetust ohust elule või tervisele, või et süüdistatav oleks teel olnud erakorralise meditsiini osakonda. Vahetu ja erakorralise arstiabi vajadust ei avaldanud süüdistatav ei teda kinni pidanud politseiametnikele ega kohtule teadaolevalt ka ühelegi teisele ametnikule kahtlustatavana kinnipidamise ajal – ligi ööpäev teojärgselt. Eelpool analüüsitud pardakaamera salvestisest nähtuvalt oli sõidukis ka teine isik, kelle isiku ja juhtimisõiguse kohta teavet kohtul ei ole. Seega on tõendamist leidnud, et Sergei Šadrikov pani toime karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, s.o
III Karistus 3.1. Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ning võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3.2. Seadusandja on
§-s 329 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. 7 1-24-5621 Seadusandja on seega sätestanud alternatiivsed karistusliigid, mistõttu kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust ehk rahalist karistust. Kriminaalasja materjalide juures on küll tõend maksukohuslaste registrist /tl 19-20/, mille kohaselt oli Sergei Šadrikovi deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 2023 aastal 3782 eurot, keskmine päevasissetulek 6,26 eurot, kuid Pärnu Maakohtu otsusest 1-24-3132 nähtub, et Sergei Šadrikov on taotlenud menetluskulude 724,80 eurot ajatamist 12 kuuks, avaldades kohtu hinnangul seeläbi, millises ulatuses on süüdistatav võimeline oma sissetulekutest rahalisi kohustusi kandma. Kohtuistungil andis kaitsja küsimustele vastuseks, et teenib igakuiselt umbes 1500 eurot, mis sõltub tehtud tükitööst, menetluskulusid tasub samuti. Elatusvahendeid ja majanduslikku seisundit ilmestavad aga ka Sergei Šadrikovi ütlused, mille kohaselt 04.09.2024 oli tema rahaline olukord selline, et puudusid igasugused vahendid bussi või taksoga sõitmiseks. Sergei Šadrikovil lasuvad täiendavad rahalised kohustused ka temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate menetluskulude näol. Kohaldatava karistusliigi kaalumisel on oluline võtta arvesse ka Sergei Šadrikovi iseloomustavaid andmeid. Karistusregistri /tl 16; 32-36/ andmetel on Sergei Šadrikovil kaks kehtivat kriminaalkaristust. S. Šadrikov on Harju Maakohtu 17.11.2022 otsusega süüdi tunnistatud
lg 1 järgi süüteo eest, mille toimepanemise aeg 15.11.2022, ning Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega
Seega on Sergei Šadrikovil kaks kehtivat kriminaalkaristust, sh viimane karistus, millest kõrvalehoidumist käesolevas asjas ette heidetakse, on mõistetud vaid veidi enam kui 3 kuud enne käesoleva arutelu esemeks oleva teo toimepanemist. Riigikohtu praktika pinnalt tuleb arvesse võtta ka arhiiviandmeid, mis on osa isikut ja tema elukäiku iseloomustavatest andmetest ning mis ei too küll iseenesest kaasa õiguslikku tagajärge, kuid neid tuleb arvestada koosmõjus muude asjakohaste andmetega isiku edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel. Sergei Šadrikovil on karistusregistri andmetel 7 arhiveeritud karistust, mis kõik on mõistetud liiklus- ja õigusemõistmisevastaste kuritegude toimepanemise eest. Kaitsja taotles süüdistatavale rahalise karistuse määramist, viidates ühelt poolt süüdistatava võimele seda kanda, aga teisalt asjaolule, et vangistus tooks ebasoodsad tingimused süüdistava elu- ja töökoha osas. Kohus eelpool analüüsitu pinnalt rahalise karistuse kohaldamist võimalikuks ei pea. Sergei Šadrikov on kehtiva karistuse kandmise ajal, vaid loetud kuud pärast eelmise kohtuotsuse jõustumist, asunud selle täitmisest kõrvale hoiduma, jätkates seeläbi kuritegude toimepanemist. Tegu on toime pandud kavatsetusega ning lävend sõitma asumiseks, keelust hoolimata, on olnud väga madal. Süüdistatav on oma vastavasisulise tegevusega ilmestanud oma suhtumist õiguskorda ning andnud selge signaali, et varasemalt kohaldatud karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Seega oleks rahalise karistuse kohaldamine Sergei Šadrikovi suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning see ei täidaks oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et Sergei Šadrikovi tuleb karistada vangistusega. 3.3. Hinnates Sergei Šadrikovi süü suurust talle
järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemisel, omab kohtu hinnangul ühelt poolt tähendust teo subjektiivne külg kavatsetuse tähenduses, aga teisalt ka aeg, mil rikkumine aset leidis. Sergeid Šadrikov pani teo toime ajal, kui lisakaristust oli kantud vähem kui pool selle kohaldamise ajast, s.o alla 8 1-24-5621 kolme kuu. Eeltoodule tuginedes peab kohus teosüüd keskmiseks. 3.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, seega kandmata karistuseks on 2 (kaks) kuud.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 04.09.2024 kell 08.09 kuni 05.09.2024 kell 13.36 /tl 9-11/, s.o 2 päeva, karistusaja hulka, seega lõplikuks kandmata karistuseks on 1 kuu ja 28 päeva vangistust. 3.6. Sergei Šadrikov pani käesolevas kriminaalasjas arutatava kuriteo toime Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-3132 mõistetud karistuse kandmise ajal.
lg 2 järgi mõisteti eelmise kohtuotsusega süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust ning kandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust asendati 358 tunni üldkasuliku tööga. Kohtuistungil esitas prokuratuur teabe kohtuistungi seisuga sooritatud üldkasuliku töö tundide kohta. Käesolevat kriminaalasja arutati lühimenetluses. KrMS § 233 lg 1 järgi lahendatakse lühimenetluses kriminaalasi kriminaaltoimiku materjali põhjal. Täiendavate tõendite kogumine on lubatud üksnes selleks, et tõendada kriminaalmenetluse asjaolusid, mitte tõendamiseseme asjaolusid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2022. a otsus asjas nr 1-21-3082, p 21). Seega tõend, mis puudutab liitkaristuse mõistmise aluseks olevat teavet kohtuotsuse tegemise seisuga kantud karistusest, on käsitletav kriminaalmenetluse asjaolusid tõendava tõendiga. Kriminaalhooldaja edastatud vastuskirjade kohaselt on kohtuistungi seisuga Sergei Šadrikovi poolt tehtud 114 h 30 minutit üldkasulikku tööd. 3.7.
lg 7 kohaselt, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuritegu on toime pandud Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega 1-24-3132 määratud üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb käesoleva otsusega mõistetavale karistusele liita eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, milleks on 243 tundi üldkasulikku tööd, s.o
lg 1 kohaselt 243 päeva vangistust (8 kuud ja 3 päeva), ning liitkaristuseks mõista 10 kuud ja 1 päev vangistust. Vangistuse kandmist tuleb arvestada alates Sergei Šadrikovi karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. 9 1-24-5621 IV Konfiskeerimine 4.1. Pärnu Maakohtu 11.09.2024 määrusega /tl 61-65/ on
§-s 83 sätestatud konfiskeerimise tagamiseks arestitud kahtlustatava Sergei Šadrikovile kuuluv mootorsõiduk KIA Sportage registreerimismärgiga X . 4.2.
lg 1 sätestatu kohaselt võib kohus konfiskeerida vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohus on 12.06.
lg 2 alusel kvalifitseeritav kuritegu toime pandud samuti mootorsõidukiga KIA Sportage (registreerimismärgiga X ) ning sama sõidukiga on Harju Maakohtu 17.11.2022 otsuse /tl 2225/ kohaselt toime pandud ka 15.11.2022
Seega on tuvastatud, et lisaks käesolevas asjas isikule omistatava kavatsetult toime pandud
§-s 329 sätestatud kuriteole on isik sama sõidukiga pannud toime ka varasemad kuriteod, mille toimepanemise eest on Sergei Šadrikov kriminaalkorras süüdi tunnistatud ja milliste mõlema kuriteo toimepanemise eest on ära võetud juhtimisõigus. Vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et Pärnu Maakohtu 29.05.2024 otsusega vangistusliku karistuse, mis asendati üldkasuliku tööga, reaalne kandmine ei mõjutanud Sergei Šadrikovi viisil, et ta hoiduks uute kuritegude toimepanemisest ning järgiks kohtuotsusega määratud keeldu mootorsõidukit mitte juhtida. 4.
MS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses, asitõendi saatekulu (sõiduki teisalduskulud) ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. 11 1-24-5621 Kohus leiab, et väljamõistetavate menetluskulude suurusest, käesolevas asjas kohaldatavast karistusest ja süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid arvesse võttes esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg 3) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus saab aru, et süüdistatav ei pruugi ka vanglakaristust kandes olla igapäevaselt tööga hõivatud ja saada sissetulekut, kuid pikemat tähtaega menetluskulude hüvitamiseks kohus anda ei saa, kuivõrd seadus ei võimalda pikema tähtaja määramist. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Arvestades isiku rahalist seisundit ja temast mittetulenevast kohtuotsuse kuulutamise istungiajast jätta osa määratud kaitsjale määratud tasu, s.o summas 43,92 eurot, kaitsja poolt 01.11.2024 kohtuotsuse kuulutamisel istungil osalemise eest Eesti Vabariigi kanda. VI Muud meetmed KrMS § 306 lg 1 p 10 näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel peab kohus otsustama ka selle, milliseid meetmeid on vaja süüdistatava vangistusega karistamise korral võtta tema järelevalveta jääva vara suhtes. KrMS § 8 p 5 näeb ette, et kohus on kohustatud andma vahistatud süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule. Käesoleval juhul Sergei Šadrikov vahi all ei ole, mistõttu selgitab kohus süüdistatavale, et olukorras, kui Sergei Šadrikovile kuuluv vara, s.o korter, jääb vangistuse kandmise ajaks järelevalveta, saab kohalik omavalitsus (Pärnu linn) tagada vara hoidmise. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Reinfeldt Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.