lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Kristjan Vaigu, isikukood 39312155244, Eesti Vabariigi kodanik; elukoht xxxx; põhiharidus; emakeel eesti keel; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Harju Maakohtu 04.05.2023 otsusega nr 1-23-2194 mõisteti
lg 1 järgi karistuseks rahaline karistus 150 päevamäära, s.o 1500 eurot, millest
alusel arvati karistusaja hulka 3 päevamäära, lõplikuks karistuseks mõisteti 147 päevamäära, s.o 1470 eurot, karistus on täitmata; tõkendit ei ole kohaldatud; kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski määratud korras RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239 – § 249, § 306, § 309, § 313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: Tunnistada KRISTJAN VAIGU süüdi
Tunnistada KRISTJAN VAIGU süüdi
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.05.2023 otsusega nr 1-23-2194 mõistetud ärakandmata karistuse, s.o rahalise karistuse 1470 euro võrra ning mõista Kristjan Vaigule liitkaristuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust ja rahaline 1 karistus 147 (ükssada nelikümmend seitse) päevamäära s.o 1470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot.
lg 2 alusel viia rahaline karistus täide iseseisvalt Harju Maakohtu 04.05.2023 otsuses nr 1-23-2194 määratud tingimustel.
MS § 414 lg 2 alusel lugeda koheselt täitmisele pööratava karistuse kandmise alguseks Kristjan Vaigu karistuse kandmisele asumise aeg.
lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud vangistust tingimisi täitmisele pööramata, kui Kristjan Vaigu ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Kristjan Vaigu katseajaks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ning kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 21 alusel kohustada Kristjan Vaigut käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi ega psühhotroopseid aineid.
p 1 alusel hakkab Kristjan Vaigule määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 07.01.2025.
lg 5 kohaselt peatub
lõikes 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Kristjan Vaigult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 (viieks) kuuks.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus vangistuse kandmise ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb Kristjan Vaigul 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutada oma juhiluba Transpordiametile. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMINE KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde: 1) DVD-plaat 18.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokolli juurde; 2) CD-plaat 19.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolli juurde; 3) DVD-plaat 07.08.2024 asitõendi vaatlusprotokolli juurde; 4) DVD-plaat 14.08.2024 asitõendi vaatlusprotokolli juurde. 2 KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta ekspertiisist järele jäänud värvusetu vedelik (gammabutürolaktoon) NPALS alusel EKEI keemiaosakonda, seejuures säilitada kuni kohtuotsuse jõustumiseni täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning üle jääv kogus hävitada ühe aasta jooksul.
lg 4 ja § 191 alusel kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida narkootiline aine ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ekspertiisist tagastatud plasttops (asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr 24ATH30422, pakend nr 1). MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 165 eurot riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna joobe tuvastamisega ja ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud kokku 354 (kolmsada viiskümmend neli) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna kaitsjatasu 175,68 (ükssada seitsekümmend viis eurot 68 senti) eurot adv. Andres Veski poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna sõiduki teisaldamise kulud 76,13 (seitsekümmend kuus eurot 13 senti) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista Kristjan Vaigult menetluskuluna sundraha 2050 (kaks tuhat viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Kristjan Vaigul kriminaalmenetluse kulud kokku 2655,81 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul tuleb igakuiselt tasuda 221 eurot ja viimasel, kaheteistkümnendal kuul, tuleb tasuda 224,81 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE957700771001523585, viitenumbriga 99925700000218 ning selgitusega: „Kristjan Vaigu, 1-24-6671, menetluskulude osamakse“. Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 3 SÜÜDISTUS Kristjan Vaigut süüdistatakse
Nimelt selles, et tema, rikkudes NPALS § 3 lg 1 sätteid, kavatsetult 18.04.2024 tegeles suures koguses narkootilise aine gammabutürolaktooni (GBL) ebaseadusliku käitlemisega. Täpsemalt 18.04.2024 täpselt tuvastama ajal, kuid hiljemalt kell 21.40 xxxx linnas teatripargi juures Kristjan Vaigu ebaseaduslikult soetas, s.o omandas tuvastamata meesterahvalt läbipaistvat topsi värvusetu vedelikuga, milleks oli suures koguses narkootiline aine gammabutürolaktoon (GBL). Seejärel Kristjan Vaigu ebaseaduslikult hoidis seda ainet enda juures hiljemalt kella 21.40-ni, kui see oli temalt politsei poolt ära võetud turvakontrolli käigus xxxx maja juures. Ekspertiisiakti nr xxxx kohaselt sisaldas värvusetu vedelik massiga 13,24 g 76% gammabutürolaktooni (GBL) ning vedelikus sisaldus 10,1 g gammabutürolaktooni (GBL). NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Vastavalt NPALS § 2 p 3 on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisseja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Gammabutürolaktoon (GBL) kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ning sotsiaalministri 18. mai 2005. a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine" lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete V nimekirja. NPALS § 31 lg 3 alusel loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspertide arvamusele ning toetudes ÜRO Narkomaania ja Kuritegevuse Büroo (UNODC) üldtuntud konventsioonidele piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks gammabutürolaktooni (GBL) puhul 8 grammist. Kristjan Vaigu käitles 10,1 g narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL), seega käitles Kristjan Vaigu narkootilist ainet gammabutürolaktooni (GBL) suures koguses. Seega süüdistatakse Kristjan Vaigut
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Samuti süüdistatakse Kristjan Vaigut
Nimelt selles, et tema isikuna, kes on varem juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis ja keda on varem selle eest kohtulikult karistatud, nimelt karistati teda 04.05.2023 Harju Maakohtu kohtuotsuse nr 1-23-2194 alusel
lg 1 järgi, uuesti s.o korduvalt kavatsetult juhtis 18.04.2024 kella 21.36 ajal xxxx maja juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx juhile keelatud seisundis, nimelt ta oli narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et vastavalt 16.07.2024 EKEI uuringuakti nr 24T-TXT01924, 24T-AOT00275, samuti hinnangu joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta tulemusele, oli Kristjan Vaigu uurinis tuvastatud narkootiliste või psühhotroopsete ainete (kokaiin, GHB >1000 μg/ml) sisaldus ning keda vastavalt 4 Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg 1, lg 4 p 2 sätetele loetakse joobeseisundis olevaks isikuks. Liiklusseaduse § 69 lg 1 alusel ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisund narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega süüdistatakse Kristjan Vaigut
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel 10.10.2024 sõlmitud kokkuleppe kohaselt on Kristjan Vaigule mõistetavaks karistuseks
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta 6 kuud vangistust ja
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus raskeimaga kaetuks ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.05.2023 otsusega nr 1-23-2194 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o rahaline karistus 1470 eurot ning mõista Kristjan Vaigule liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust ja rahaline karistus 147 päevamäära s.o 1470 eurot.
lg 1-3 ja § 424 lg 4 p 1 alusel mõistetud vangistusest pöörata kohesele täitmisele 1 kuu vangistust ning ülejäänud vangistuse osa 1 aasta 5 kuud jätta süüdistatava suhtes tingimisi täitmisele pööramata koos käitumiskontrolliga, kui Kristjan Vaigu ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt
lg 2 p 21 kohustada Kristjan Vaigut käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Vastavalt
lg 4 kui Kristjan Vaigu katseajal paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo (näiteks Liiklusseadus § 224 või Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 151 lg 1), võib kohus pöörata karistuse täitmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse korral lubada Kristjan Vaigul ilmuda vanglasse karistust kandma kohtu poolt väljastatud kutsel nimetatud ajaks.
lg 2 alusel viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt Harju Maakohtu 04.05.2023 otsuses nr 1-23-2194 määratud tingimustel.
lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel nõuab prokurör kohtus Kristjan Vaigule lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. 5 Asitõendid ja konfiskeerimine 1) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde: 1) DVD-plaat 18.04.2024 indikaatorvahendi kasutamise protokolli juurde; 2) CD-plaat 19.04.2024 asitõendi vaatlusprotokolli juurde; 3) DVD-plaat 07.08.2024 asitõendi vaatlusprotokolli juurde; 4) DVD-plaat 14.08.2024 asitõendi vaatlusprotokolli juurde. 2) KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta ekspertiisist järele jäänud värvusetu vedelik (gammabutürolaktoon) NPALS alusel EKEI keemiaosakonda, seejuures säilitada kuni kohtuotsuse jõustumiseni täiend- või kordusekspertiisi tegemiseks vajalik kogus ning üle jääv kogus hävitada ühe aasta jooksul. 3) Kohtuotsuse jõustumisel narkootiline aine konfiskeerida
lg 4 ja § 191 alusel ning NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 3) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada ekspertiisist tagastatud plasttops (asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 24ATH30422, pakend nr 1). Süüdistatav Kristjan Vaigu on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Kristjan Vaigu on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Kristjan Vaigu tuleb süüdi tunnistada
MS § 180 lg 1 ja 3 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Kristjan Vaigu menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiiside (joobeseisundi tuvastamine ja narkootilise aine ekspertiis) tegemisega tekkinud kulud kokku 354 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses vandeadvokaadi abi Andres Veski poolt osutatud õigusabi eest 175,68 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulud 76,13 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha, mis esimese astme kuriteo korral on 2215 eurot. Kohus selgitab, et käesoleva kokkuleppe sõlmimise ajal (10.10.2024) oli esimese astme kuriteo puhul sundraha suurus 2050 eurot. Alates 01.01.2025 muutus töötasu alammäära suurus summani 886 eurot, mistõttu on sundraha suurus esimese astme kuriteo puhul alates käesoleva aasta algusest 2215 eurot. Arvestades, et sundraha suurus on sõltuvuses töötasu alammäära suurusest ja kuna kokkulepe sõlmiti 2024. aastal ning kokkuleppe osapooltel puudub võimalus määrata, millal kohus kujundab seisukoha kokkuleppe kohta kohtulahendis, siis on põhjendatud jätta töötasu alammäära suurenemise põhjusel osa sundrahast summas 165 eurot välja mõistmata. Kokkuleppe kohaselt, KrMS § 180 lg 3 alusel, võimaldada Kristjan Vaigul tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 2655,81 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et esimesel üheteistkümnel kuul tuleb igakuiselt tasuda 221 eurot ja viimasel kaheteistkümnendal kuul tuleb tasuda 224,81 eurot. 6 Kohus kinnitab kokkuleppe kõigis kokkuleppe punktides, sh ka menetluskulude suuruses ja tasumise korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Jaakus Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.