Obsah (5)

§ 55§ 217§ 140§ 77§ 222

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Määruse tegemise aeg ja koht 18.11.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-24-6411 Kohtuasi U.P kaebus Tallinna ko

) § 55 alusel, vaid viitavad vaidlusele vara olemasolu ja vara omandiõiguse kuuluvuse üle.

1. Aktiva Finance Group OÜ (sissenõudja) palus jätta kaebus rahuldamata, nõustudes kohtutäituri seisukohtadega. Maakohtu määrus ja põhjendused
2. Harju Maakohus jättis 05.09.2024 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri 12.04.2024 otsuse peale rahuldamata. 4.
3. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on arestimine

§ 55

alusel tühine arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Võlgnik ei ole ühelegi eelnevalt nimetatud menetlusnormi olulisele rikkumisele tuginenud. Kohus vaatab kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbi hagita menetluses ning kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevalt

§-s 55 toodud arestimise tühisuse aluste (s.o arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise) olemasolu. 4.2. Täitemenetlus on formaliseeritud menetlus ja kohtutäiturilt saab oodata asjaolude tuvastamist seaduses sätestatud piiratud ulatuses. Kohtutäitur saab lähtuda esmajoones formaalsetest kriteeriumidest nagu vallasasjade puhul valdus ja kinnisasjade puhul kinnistusraamatu kanne. Siinsel juhul on kohtutäitur lähtunud eeldusest, et pärand kuulub võlgnikule kui testamendijärgsele pärijale vastavalt Tallinna notar Evi Paberit 07.03.2016 notari ametitegevuse raamatu registri nr 572/2016 all välja antud pärimistunnistusele. Kuigi kohtutäitur kirjeldas 22.08.2022 arestimisaktis võlgnikule kuuluvat vara ekslikult pärandvara ühisusena, parandas kohtutäitur 15.03.2024 arestimisakti, täpsustades, et tegemist on pärandiga, mitte pärandvara ühisusega. Konkreetne vara (kinnistud) on arestimisaktis loetletud, mistõttu see, kas arestimisakti sõnastuse kohaselt arestiti kinnisasjad või pärand, ei oma määravat tähtsust. Kuna arestitav vara on arestimisaktis loetletud, ei saa nõustuda võlgniku väitega, et kohtutäitur on arestinud olematut vara. Asjaolu, et arestimisaktis nimetatud kinnistud kuuluvad võlgnikule, ei ole vaidluse all. Üksnes vara (ekslik) kirjeldamine pärandvara ühisusena ei ole käsitatav olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis tooks kaasa arestimisakti tühisuse

§ 55alusel.

Seega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse kohtutäituri 12.04.2024 otsuse peale põhjendatult rahuldamata. Määruskaebus

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada. 5.
2. Määruskaebuse kohaselt ei saa kinnisasju arestida vallasvara arestimise kohta käivaid sätteid kohaldades. Täitemenetluse seadustikus on sätestatud eraldi kord vallasvarale ja kinnisvarale sissenõude pööramiseks, sh eraldi nõuded kinnisasjade arestimisakti koostamise kohta. Siinsel juhul arestis kohtutäitur pärandvara ühisuse (ja parandatult pärandi), viidates vallasvarale sissenõude pööramise sätetele. Võlgnik ei nõustu maakohtu järeldusega, et arestimisakti sõnastus selles osas, kas arestiti vallas- või kinnisvara, ei oma tähtsust. 3 2-24-6411 5.
3. Maakohtu määruse põhjendustes on ebaõigesti märgitud, et kohtutäitur lähtus vara arestimisel omandiõiguse tunnistusest. Tegelikult lähtus kohtutäitur pärimistunnistusest, nagu nähtub 15.03.2024 otsusest arestimisakti parandamise kohta. Pärimistunnistus ei tõenda omandiõigust, vaid pärimisõigust. Sellest tulenevalt ei eksisteeri ka n-ö „pärandit” kui õiguste ja kohustuste kogumit, millele saaks pöörata sissenõuet vallasvarale sissenõude pööramise sätteid kohaldades. Võlgnikule ei kuulu sellist vara („pärandit”), mida kohtutäitur oleks saanud vallasvara arestimise sätteid kohaldades arestida. Menetlusosaliste seisukohad määruskaebuse kohta
4. Kohtutäituri 05.10.2024 seisukoha kohaselt puudub määruskaebuse rahuldamiseks alus. 6.
5. Vaidlust ei ole asjaolus, et pärandaja vara on üle läinud võlgnikule kui pärandaja ainupärijale – st võlgnikust sai pärandaja vara omanik. Varaks, mille võlgnik omandas, olid muu hulgas kinnistud. Arestitud vara loetelu (sh kinnistud) on arestimisaktis esile toodud. Asjaolu, et kohtutäitur kirjeldas arestitavat vara algselt pärandvara ühisusena ja pärast arestimisakti parandamist pärandina, ei ole arestimise kohta käiva menetlusnormi oluline rikkumine, mis muudaks arestimise tühiseks. 6.2.

§ 217lg-s 1 toodud tähtaeg 22.08.2022 arestimisakti vaidlustamiseks on möödunud.

Asjaolu, et kohtutäitur arestis 22.08.2022 arestimisaktiga kinnistud, oli võlgnikule teada juba 22.08.2022 arestimisakti tegemisel. Võlgnik esitas 07.09.2022 kaebuse 22.08.2022 arestimisakti kohta, kuid see ei olnud tähtaegne. 15.03.2024 otsusega arestimisakti parandamise kohta täpsustas kohtutäitur üksnes seda, et arestitud vara kuulus võlgniku pärandi hulka, mitte pärandvara ühisusse.

1. Sissenõudja 04.10.2024 seisukoha järgi on maakohtu määrus põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Menetluse edasine käik
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ei muuda ega täienda, nõustub ringkonnakohus põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659). Määruskaebus jääb rahuldamata.
4. Ringkonnakohus muudab maakohtu määruse põhjendusi selles osas, kas kohtutäitur rakendas kinnistute arestimisel nõuetekohaselt täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet ja arestis kinnistud õiguspäraselt. 10.
5. Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistud on võlgniku ja Y. U.P ühisomandis. Kinnistusraamatu registriosadesse nr 7065402 ja 1832302 sisse kantud kinnistute II jaos paikneva omanikukande järgi kanti võlgnik ja Y. U.P kinnistute ühisomanikena kinnistusraamatusse 10.03.
6. Seejuures tehti kanne 07.03.2016 omandiõiguse tunnistuse ja 07.03.2016 pärimistunnistuse alusel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse 4 2-24-6411 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist lähtudes pidanuks kohtutäitur kinnistute omaniku tuvastamisel juhinduma kinnistusraamatu kandest. Kinnistusraamatu õigsuse eeldus kehtib ka sissenõudja suhtes.

§ 140

lg 1 järgi võib sissenõudja pöörata nõude täitmiseks kinnisasjale sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Siinsel juhul on sissenõudja pööranud sissenõude ning kohtutäitur arestinud kinnistud, mis kuuluvad võlgniku ja kolmanda isiku ühisomandisse. 10.

1. Kinnistute kuulumine võlgniku ja Y. U.P ühisomandisse nähtub ka 07.03.2016 Y. U.Ple väljastatud omandiõiguse tunnistusest (dtl 117–118), mille kohaselt kuulusid kinnistud enne pärandaja surma pärandaja ja Y. U.P ühisvarasse. 07.03.2016 pärimistunnistuse (dtl 121–122) kohaselt on pärandaja vara (sh kinnistud, mis kuuluvad Y. U.P ühisvarasse) läinud üle võlgnikule. 10.
2. AÕS § 70 lg 4 järgi on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kuna ühisomandis oleval esemel puuduvad mõttelised osad (nagu see on kaasomandi puhul), saab ühisomandis olevat eset käsutada üksnes tervikuna. Ühisomandis olevat eset ei saa üldjuhul täitemenetluses käsutada (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 17). Muu hulgas ei saa ühisomandis olevale varale pöörata sissenõuet võlgniku kui ühe ühisomaniku kohustuste täitmiseks, sh vara arestida. Seega on siinsel juhul võlgniku ja kolmanda isiku ühisomandis olevatele kinnistutele sissenõue pööratud ja kinnistud arestitud kolmanda isiku suhtes õigusvastaselt.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on 22.08.2022 arestimisaktist piisavalt selgelt arusaadav, et kohtutäitur arestis kinnistud, kuigi arestimisakti ei ole vormistatud kinnisvara arestimise aktina. 22.08.2022 arestimisakti kohaselt arestis kohtutäitur pärandvara ühisuse. 15.03.2024 otsuses arestimisakti parandamise kohta viitas kohtutäitur pärandavara ühisuse asemel pärandi arestimisele. 22.08.2022 arestimisaktis on arestitud varana siiski loetletud ka kinnistud. Arestimisaktis sisalduvad kinnistusraamatu andmed kinnistute kohta, andmed ühel kinnistul asuva elamu kohta, ning arestitud vara hind. 22.08.2022 arestimisaktis tehtud viide pärandvara ühisuse arestimisele (ning 15.03.2024 otsuses arestimisakti parandamise kohta tehtud viide pärandi arestimisele) on küll ebaselge osas, kas kohtutäitur soovis lisaks kinnistutele arestida veel mingit pärandiks saadud (vallas)vara, kuid see ei muuda ebaselgeks asjaolu, et kohtutäitur arestis pärandiks saadud kinnistud. Kuna (vallas)vara arestimine eeldab vara üleskirjutamist, kuid 22.08.2022 arestimisaktis seda tehtud ei ole, tuleb eeldada, et muud vara peale kinnistute kohtutäitur ei arestinud.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et

§ 217

lg-st 1 tulenev tähtaeg 22.08.2022 arestimisakti peale kaebuse esitamiseks on möödunud. 15.03.2024 otsusega arestimisakti parandamise kohta ei muutnud kohtutäitur 22.08.2022 arestimisakti sisu selles osas, et arestitud varaks on muu hulgas kinnistud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse järeldusega, et asjaolu, et kohtutäitur nimetas 15.03.2024 arestimisakti parandamise otsuses arestitud kinnistuid pärandiks (võrreldes varasema olukorraga, kus kohtutäitur nimetas kinnistuid pärandvara ühisuse osaks), ei ole iseenesest käsitatav

§-s 55 viidatud olulise menetlusnormide rikkumisena, mis annaks aluse 15.03.2024 otsuse tühistamiseks. Kuna 22.08.2022 arestimisakti vaidlustamise tähtaeg on möödunud ja kohtutäituri 15.03.2024 otsuse tühistamiseks puudub alus, ei ole alust ka kohtutäituri 12.04.2024 otsuse peale esitatud kaebuse ning maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamiseks. 5 2-24-6411

1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
2. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et olukorras, kus kohtutäitur on arestinud vara, mis ei kuulu võlgnikule (või ainult võlgnikule), saab kohtutäitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult

§ 77

lg 1 järgi (koosmõjus

§-ga 137) vara arestist vabastamiseks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks või võlgnik ei nõustu vara arestist vabastamisega, saab kolmas isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, esitada

§ 222

järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu (RKTKm 29.09.2015, 3-2-1-95-15, p 20 teine lõik). 16. Kolmandal isikul on ka endal võimalik oma õiguste kaitseks kohtutäituri poolt pöörduda, esitades

§ 77

lg 2 alusel (koosmõjus

§-ga 137) avalduse vara arestist vabastamiseks. Kui kolmas isik taotleb asja arestist vabastamist ja kohtutäitur sellest keeldub, tuleb kohtutäituril selgitada kolmandale isikule õigust esitada vara arestist vabastamise hagi (

§ 77lg 3). Menetluskulude jaotus 17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud Ts

MS § 171 lg 1 alusel jätta võlgniku kanda. 18. Menetluskulude, sh määruskaebemenetluse kulude rahalise suuruse määrab maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2 ja § 174 lg 4 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt) 6