KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Maris Kuurberg ja Kaija Piirmets Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2024. a, Tallinn Kohtuasja number

) § 32 lg-st 41, mille kohaselt peab koeraga võõral maatükil liikudes koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti.

§ 32

lg 2 sätestab, et luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse olevat, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Tõenditest ja seisukohtadest nähtuvalt ei ole hageja tähistanud ega piiranud kinnisasja viisil, millest ilmneks tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Käesoleval juhul on täidetud

§ 32

lg-s 2 toodud eeldus, mille kohaselt tuleb eeldada luba viibida võõral kinnistul (antud juhul Sepa kinnistul), kuna omanik ei ole maatükki piiranud ega tähistanud viisil, millest ilmneks tahe piirata võõraste viibimist maatükil ning sellist tahet ei ilmne ka muudest asjaoludest. Selliseid piiranguid ei ole kinnistul kehtestanud ka valdaja. Kuivõrd Sepa kinnistul paikneb kallasrada, on selle kasutamine igaüheõigus ning kaldaomanik (sh ka valdaja) on kohustatud lubama isikutel kallasrada kasutada. Kostja kasuks on seatud ka teeservituut üle Sepa kinnistu, mis annab kostjale loa ka Sepa kinnistu servituudialas viibida. 11.

1. Pärnu Linnavolikogu poolt 20.10.2020 jõustunud koerte ja kasside pidamise eeskirja § 3 lg 1 kohaselt tohib koera viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel suukorviga, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. Koeraga rahvarohketes kohtades (sh rahvakogunemistel ja avalikel üritustel) viibimisel peab koer olema ohjatud jalutusrihmaga ja tal peab olema peas suukorv. Juhul, kui kallasrajal viibiv isik ei järgi loomapidamise eeskirju ja lubab loomal liikuda lõastamatult (hulkuda loomakaitseseaduse (LoKS) § 5 lg 1 mõttes), on tegemist kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja rikkumisega. 11.
2. Maakohus luges tõendatuks, et kostjal ei ole käesoleval ajal koera, seega ei saa teda lugeda loomapidajaks LoKS § 3 lg 1 tähenduses. Kohus tuvastas, et ka kostja naabrile Fle kuulunud väikesed valged koerad on surnud juba
3. aastal. Tõendatud on, et Sepa kinnistul viibivad lahtiselt Liu külas elavate või suvitavate isikute koerad, kelle üle kostjal puudub nii valdus kui käsutusõigus LoKS § 3 lg 1 mõttes. Samuti ei ole välistatud metsloomade liikumine hageja valduses oleval kinnistul ning nendest tulenevad mõjutused, millele hageja viitab. 4 2-21-12026 11.
4. Hageja ei ole tõendanud mistahes kahju tekkimist oma kinnistul lõastamata jalutanud kostja kontrolli all olnud koerte poolt. Hageja ei ole esitanud kahjunõuet ega tõendanud ühtegi kahjujuhtumit. 11.
5. Isegi kui eeldada, et kostja on ületanud kallasrajale saamiseks hageja valduses olevat Sepa kinnistut selle kaugemates piirides kui hoonete juurde kuuluv õueala, ei ole võimalik lugeda kostja käitumist valduse rikkumiseks, kuna tulenevalt

§ 32

lg-s 2 toodud regulatsioonist kehtib eeldus, et valduses viibimiseks oli omaniku luba.

1. Kahjunõude osas leidis maakohus, et ka see nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et tema värvis piirdeaiale punase värviga risti ja ringi. Piirdeaia ehitajaks on Sepa kinnistu valdaja (hageja). Kostja on vahetult peale sündmusi üritanud kahju kõrvaldada aia puhastamise teel ning on hagejale hüvitanud 50 eurot. Kohus leidis, et peale aia puhastamist on puhastusvahendite jälg lippaial endiselt selgelt nähtav ning aialippide vahetamine hageja poolt on põhjendatud. Samas asus maakohus kostja poolt esitatud fotosid hinnates seisukohale, et aialippe on vahetatud oluliselt suuremas ulatuses (neljas eri värvitoonis ja eri pikkusega) kui on soditud ala lippide arv (20 lippi). Hageja esitatud arvelt ei nähtu töö mahtu, ajakulu, materjalide (aialippide ja kinnituskruvide) maksumust, samuti ei ole näha tööks kulunud aega ega ajatasu arvestust. Sellest järeldas maakohus, et hageja on tellinud aia ümberehitustööd suuremas mahus, kui seda on tinginud soditud aialippide vahetamine. Maakohtu hinnangul ei saa antud juhul kahju suurust täpselt kindlaks teha, mistõttu otsustab hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6 kohaselt kohus. Arvestades hageja arve suurust ja kostja hüvitatud osa, on mõistlik ja põhjendatud hüvitis 50 eurot, mis on kostja poolt tasutud. Hageja apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus menetluskulude hageja kanda jätvas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja ning alternatiivselt tühistada maakohtu otsus menetluskulude hageja kanda jätvas osas ning teha selles osas uus otsus, millega jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.
3. Kostja on hageja valdust rikkunud. Hageja on tõendanud nii tunnistajate ütlustega kui ka videosalvestistega, et kostja on pannud toime valduse rikkumise. Menetluses on tuvastamist leidnud, et kostja on vähemalt ühe korra koos oma koeraga üle hageja valduses oleva kinnistu jalutanud, mh väljaspool kallasrada. Hageja nõude rahuldamiseks piisab sellest, kui kostja on vaid ühe korra valdust rikkunud. Seejuures ei oma mingit tähtsust see, kas koerad kuuluvad kostjale või mõnele kolmandale isikule. Videosalvestis kinnitab, et kostja on tahtlikult liikunud hageja kinnistule koertega, mistõttu ei oma elulist tähtsust koerte teoreetiline juhuslik hageja kinnistule sattumine.
4. Maakohtu seisukoht, et hageja pole tõendanud, et kostja oleks hagejale kinnistul viibides kahju tekitanud ning et hageja pole esitanud kostja vastu kahjunõuet, ei ole asjakohane. Samuti ei ole käesolevas asjas asjakohased maakohtu viited koerte ja kasside pidamise eeskirjale ning soovitused pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Maakohtu viited servituudile ei puutu asjasse ning kohus eksis materiaalõiguse kohaldamisel selles, kui leidis, et kostjale ette heidetud teo õigusvastasuse välistab servituudi olemasolu. Kostjal ongi õigus ühte väikest kuni 3 m laiust teelõiku Sepa kinnistust kasutada, et oma kinnistule liikuda. Hageja valduses oleva kinnistu pindala on aga 22 854 m2 ning nõue on suunatud sellele, et 5 2-21-12026 kostja hoiduks kinnistu valdusõigust rikkumast. Hageja ei ole palunud kohtul keelata kostjal servituudialal liikumist.
5. Vaidluse all ei ole, et kallasraja kasutamine on igaüheõigus. Hageja nõue ei puuduta ainult kallasrada. Kostja on olnud hageja valduses oleva kinnistuga piirneva kinnistu (naaberkinnistu Triinu) omanik alates
6. aastast ja teise piirneva kinnistu (naaberkinnistu Kirikunuki) omanik alates
7. aastast. Seetõttu ei ole eluliselt usutav, et kostja ei teadnud Sepa kinnistu piire. Seadus näeb ette erireegli kinnistul koertega liikumisel ehk näeb ette piirangud kinnisasja valdaja valdusõiguse riivamiseks –

§ 32

lg 41 sätestab üheselt, et koeraga võõral maatükil liikudes (s.o sõltumata sellest, kas tegemist on kallasrajaga või mitte) peab koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. Maakohtu seisukoht selle kohta, et kostja võis hageja valduses oleval maal ringi liikuda seetõttu, et see oli „tähistamata“, on ebaõige.

§ 32

lg 2 eeldused võõral maatükil viibimiseks olid täielikult täitmata ning mingid piirdeaiad jms maakohtu otsuses väljatoodu ei omanud käesolevas asjas mingit tähtsust. Hagile on ka lisatud arvukalt dokumentaalseid tõendeid poolte kirjavahetusest selle kohta, et hageja ei soovi kostjat Sepa kinnistul lõastamata koertega näha – ehk hageja on kostjalt korduvalt palunud selline tegevus lõpetada.

1. Hageja õiguste rikkumine pole pelgalt teoreetiline, vaid tegemist on osaga laiemast probleemist, mis vajab sisulist lahendamist. Tegemist on järjepideva ahistamise probleemiga. Kostja suhtes on toimunud kriminaalmenetlus hageja osaniku ahistava jälitamise faktis. Hageja ei nõua hagi rahuldamist alusel, et poolte vahel on vaenulikud suhted, vaid seetõttu, et kostja rikub hageja õigusi ning nõude rahuldamise eeldused on täidetud. Seetõttu ei oma hageja nõude rahuldamise juures tähtsust ka kohtu viide sellele, et hageja valduses oleval kinnistul jookseb ka teisi loomi jms. „Teised“ loomad ei ole hõlmatud hageja nõudega. Kostja on hageja valdust rikkunud, kuna kostja on tunnistanud, et videosalvestiselt nähtuv mees on kostja.
2. Hageja kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. 18.
3. Kostja on tunnistanud, et ta sodis piirdeaeda. Piirdeaia ehitajaks on hageja ning kostja on aiale oranžikaspunase värviga kandnud risti ja selle ümber ringi. 18.
4. Vaidlus seisneb eeskätt kahju ulatuses. Maakohus järeldas, et hageja on tellinud aia ümberehitustööd suuremas mahus, kui seda on tinginud soditud aialippide vahetamine. Maakohus on vastavale seisukohale asunud ilmselt menetlusõigust rikkuvalt. Otsuses puuduvad põhjendused selle kohta, milliseid kahju likvideerimist mitte puudutavaid lisatöid lasi hageja kohtu arvates teha. Kohtu etteheide, et arve pole piisavalt detailne, on põhjendamatu ning ei välista kahju hüvitamise nõude rahuldamist, sest endise olukorra taastamise võib tellida tükitööna. Arvel on selgelt kirjas, et töö sisaldas kahjude likvideerimist (komplektne töö). Isegi siis, kui töömehed oleksid aeda vahetanud suuremas ulatuses kui kostja jõudis kahjustada, on arve esitatud selgelt värviga kahjustatud aia parandustööde eest (see tuleneb sõnaselgelt arvest enesest). Kostja jaoks on kohtu sellised etteheited üllatuslikud. Maakohus ei arutanud pooltega ning kostja ei tuginenud üheski menetlusdokumendis sellele, et hageja oleks hüvitisnõude sisse lisatöid „peitnud“. 18.
5. Maakohus viitas ka sellele, et kostja esitatud tõenditest nähtub, et 100 tk-i sarnase aialipi hind on 84 kuni 96 eurot (sõltuvalt pikkusest), ning justkui see peaks hageja väite 170,83 euro suuruse kahju kandmisest ümber lükkama. Maakohus jõudis sellisele järeldusele ekslikult ning ebaõigesti tõendeid hinnates. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostja esitatud arvest ei nähtu sellised kulud nagu aialippide immutus, transport, kahjustatud aialippide eemaldus 6 2-21-12026 ning uute aialippide paigaldus, montaažikruvide hind jm, mis sisaldusid ilmselgelt hageja esitatud arves. Kostja esitatud näitliku arve puhul ei ole tegemist ka samaväärsete lippidega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kahjustatud aiaosa asendamise maksumus tükitööna oleks erinev võrreldes hageja esitatud tõenditega.
6. Maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma kostja kanda. Kostja on käitunud menetluses halvas usus. Kostja menetluskulude tagatise taotlused jäeti rahuldamata, lisaks esitas kostja asjakohatuid tõendeid ja väiteid. Alles 29.05.2023 istungil tunnistas kostja, et tema liikus kallasrajal. Ainuüksi neist tõsiasjadest tulenevalt (ilmselgelt tõestele asjaoludele vastu vaidlemine (nagu ka videosalvestiselt enese mitte ära tundmine) ja kohtu eksitamine ning asjakohatute tõendite esitamine) tulnuks kõik kuni 29.05.2023 istungini tekkinud menetluskulud jätta kostja kanda.
7. Alternatiivselt tulnuks menetluskulud jätta poolte endi kanda. Maakohus andis istungil pooltele sõnaselgelt aimu, et sõltumata lõpptulemist jäävad kulud poolte endi kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata, ometigi jäid kulud aga hageja kanda. Kolmanda isiku apellatsioonkaebus
8. Kolmas isik esitas maakohtule taotluse enda kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna, kuna kolmas isik on samuti Sepa kinnistu kasutusvaldaja ja hagi rahuldamine mõjutab tema õiguseid. Maakohus jättis kolmanda isiku taotluse rahuldamata, kuid kolmas isik soovib ringkonnakohtult enda kaasamist. OÜ LHOK (iseseisva nõudeta kolmas isik) esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja valduse rikkumise nõude ja teha uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldada. Alternatiivselt palub kolmas isik maakohtu otsuse tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks.
9. Kolmas isik kordab oma apellatsioonkaebuses hageja apellatsioonkaebuses toodud seisukohti seoses hageja valduse rikkumisega (eeltoodud punktid 18-21). Vastustaja seisukoht
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud apellantide kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata ning osas, milles maakohus jättis menetluskulud täielikult hageja kanda. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude, mõistab kostjalt hageja kasuks välja 120,83 eurot ja sellelt ringkonnakohtu otsuse kuupäevaga sissenõutavaks muutunud viivise ning viivise alates ringkonnakohtu otsuse kuupäevast. Samuti jaotab ringkonnakohus uuesti menetluskulud. Muus osas saab jätta maakohtu otsuse muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses. Hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja kolmanda isiku apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7 2-21-12026
12. Kuna ringkonnakohus rahuldas 11.10.2023 määrusega kolmanda isiku taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse astumiseks, jätab ringkonnakohus otsuse kehtivast resolutsioonist välja maakohtu poolt kolmanda isiku menetlusse astumise taotluse rahuldamata jätmise.
13. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus lõppjäreldusena õigesti jätnud hageja valduse rikkumise nõude rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu osaliselt aga maakohtu otsuse põhjendustega selle nõude rahuldamata jätmisel. Ringkonnakohus esitab muudetud põhjendused, vastates ühtlasi apellatsioonkaebuste väidetele. Kahju hüvitamise nõude on maakohus menetlusõigust oluliselt rikkudes ja materiaalõigust ebaõigesti kohaldades jätnud rahuldamata, mistõttu tingib see hageja nõude rahuldamise ja kostjalt hageja kasuks 120,83 euro välja mõistmise.
14. Pooled ei vaidle, et Sepa kinnistu kasutusvaldaja on hageja ja Sepa kinnistu naaberkinnistu (Triinu kinnistu) omanik on kostja. Samuti ei ole vaidlust selles, et Sepa kinnistu piirneb ühest küljest merega. AÕS § 140 sätestab, et kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. AÕS § 141 lg 1 kohaselt kehtib seadusjärgne kitsendus kinnistusraamatusse kandmata.

§ 38lg 4 järgi peab kaldaomanik igaühel lubama kallasrada kasutada.

Pooled ei vaidle, et igaüks, sealhulgas kostja, võib Sepa kinnistu kallasrada kasutada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

§ 32

lg 41 kohaselt peab koeraga võõral maatükil liikudes (s.o sõltumata sellest, kas tegemist on kallasrajaga või mitte) koer olema lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti. 28. Pooled vaidlevad, kas kostja on

§ 32

lg-s 41 sätestatud tingimust rikkunud ja seega rikkunud hageja valdust sellega, et on viibinud hageja valduses oleval kinnistul lõastamata koeraga. Kostja käitumise näol võib olla tegemist hageja valduse rikkumisega AÕS § 40 lg 3 tähenduses, mis annab hagejale kui kinnisasja valdajale AÕS § 44 lg 1 järgse nõude rikkumise kõrvaldamiseks ja edasise rikkumise ärahoidmiseks (vt ka RKTKo 17.12.2001, 3-2-1-15401). 29. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjakohane maakohtu viide

§ 32

lg-le 2, mis sätestab, et luba viibida võõral maatükil, välja arvatud õuemaal, eeldatakse, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Hageja on piiritlenud oma nõude sellega, et soovib kohustada kostjat hoiduma enda valduses oleval kinnistul viibimast lõastamata koeraga. Seda on võimalik

§ 32

lg 4 1 kohaselt teha üksnes maaomaniku nõusolekul ning sellisel juhul

§ 32lg-s 2 sätestatud eeldus ei kohaldu.

Seetõttu on asjakohatud ka maakohtu viited tõenditele ja nendest tehtud järeldus, et hageja ei ole tähistanud ega piiranud kinnisasja viisil, millest ilmneks tahe piirata võõraste viibimist maatükil. Samuti ei ole asjakohane maakohtu viide teeservituudile, mille kohaselt on kostjal õigus üle Sepa kinnistu kulgevat juurdepääsuteed enda kinnistule kasutada. Teeservituudist ei saa järeldada servituudi järgi õigustatud isiku õigust kasutada lisaks sellele ka muud kinnisasja osa, sealhulgas kasutada lõastamata koeraga võõra kinnisasja kallasrada. Ringkonnakohus jätab need põhjendused maakohtu otsuse põhjendustest välja. 30. Asjakohatud on ringkonnakohtu hinnangul maakohtu viited koerte ja kasside pidamise eeskirjale, kuna tegemist on avalik-õiguslike normidega ja nendest tulenevatest kohustustest loomapidajatele ei saa tuletada õigusi ega kohustusi võõra kinnisasja kasutamise osas. 31. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et

§ 32lg 41 kohaldub ka juhul, kui koeraga liikuv isik ise ei ole koera omanik.

Nimetatud norm ei näe ette tingimust, et üksnes koera omanik ei tohi võõral kinnisasjal lõastamata koeraga liikuda. Ka maakohus on viidanud, et 8 2-21-12026 juhul, kui kostjal puudub valdus, hoid vm selline suhe koeraga, ei saa hageja kostjalt nõuda valduse rikkumisest hoidumist. Maakohtu poolt viidatud LoKS § 3 lg 1 sätestab, et loomapidaja on isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga.

§ 32

lg 41 kohaldub ringkonnakohtu hinnangul seega juhul, kui isikut saab pidada loomapidajaks ning ta vastutab koera käitumise eest.

1. Seega tuleb käesolevas asjas kindlaks teha, kas kostja omab koera või tegeleb koera pidamisega mingil muul alusel ning sellest tulenevalt vastutab koera käitumise eest. Maakohus tuvastas ringkonnakohtu hinnangul kohtule esitatud tõenditest õigesti, et kostjal ei ole käesoleval ajal koeri. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi sellega, et kohtule esitatud tõenditest ei saa teha järeldust, et kostja oleks ka varasemalt, s.o vaidlusalusel ajal (
2. a ja
3. a) omanud koera või tegelenud koera pidamisega. 32.
4. Sepa kinnistu kasutusvaldaja seadusliku esindaja C elukaaslase Q ütluste kohaselt on ta näinud kostjat ühe korra koos koeraga viibimas Sepa kinnistul – „Meil on rannatenniseväljaku kiviäär, kõndis sealt kõrval ja n-ö lõikas üle Sepa kinnistu ja ta kõndis A poolsele kinnistule. Lõikas sealt, koer oli ilma rihmata /…/ Ta oli kinnistu peal kuskil õues.“ (II kd tl 30p-31). Tunnistaja Q sõnul on kostjal 2 valget koera – „Ma olen aastaid tagasi X juures käinud, koerad on seal viibinud, söönud-joonud seal, jalutamas käinud, ujumas käinud nendega ja koguaeg olnud nendega. Inimlikult polnud nagu kahtlust, et need on X pere koerad. 2019, 2020 umbes.“ (II kd tl 30p-31). Hageja väitel kinnitab tunnistaja Q ütluseid ka videosalvestis. 06.06.2021 videosalvestiselt on näha kostjat (kostja on ise tunnistanud istungil, et see on tema) ranna ääres liikumas ja temast eespool jooksevad lahtiselt 2 valget koera (videosalvestis - hagiavalduse lisad 7 ja 8). Kostja enda vande alla antud seletuse kohaselt pole tal koeri kunagi olnud. Kostja selgitas, et tema juures käivad küla koerad ja F tuttava koerad ning kui ta liigub mööda kallasrada, siis on need koerad vahest temaga kaasas (II kd tl 32-33). 06.07.2022 seisukohas on kostja märkinud, et videosalvestiselt nähtuvad koerad kuuluvad kostja naabri F tütre endisele elukaaslasele Wle. W on esitanud 07.11.2022 kinnituskirja selle kohta, et temale kuuluvad Jack Russelli terjeri tõugu koerad (I kd tl 129-130). Tunnistaja Z ütluste kohaselt on ta näinud kostja kinnistul koera, arvab, et see võis olla Jack Russelli terjer. Samuti arvab tunnistaja, et see võis olla
5. aastal (II kd tl 29p-30). Ringkonnakohtu hinnangul saab tunnistaja Z ütlustest teha järelduse, et kostja kinnisasjal on viibinud vaidlusalusel ajal (2020-2021) Jack Russelli tõugu terjer, kuid kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et tegemist oleks olnud kostjale kuuluva või tema pidamisel oleva koeraga. Kostja vande all antud seletust selle kohta, et temal ei ole koera olnud, toetab W kinnituskiri, millest nähtub, et sellist tõugu koerad, mida arvati kostja omad olevat, on W koerad. Tunnistaja Q ei ole selgitanud, mis tõugu koera ta kostja kinnistul nägi. Samuti ei saa Q ütlustest järeldada, et ta nägi koeri kostja kinnistul kindlasti vaidlusalusel ajal. Kohtule esitatud videosalvestiselt ei ole võimalik järeldada, mis tõugu koertega on tegemist ning salvestiselt nähtuvast kostja ja koerte käitumisest ei saa järeldada, et tegemist oleks kostja pidamisel olevate koertega. Salvestiselt ei saa teha järeldust, et kostjal oleks sellelt nähtuvate koerte üle mingit kontrolli. Samuti ei saa sellest, et tunnistaja Q on näinud kostja kinnistul koeri, järeldada, et tegemist oleks olnud kostja pidamisel (rendi- või muu selletaolise suhte alusel) olevate koertega. Sellest, et koerad tulevad kostjaga kaasa või et kostja juures kodus on aeg-ajalt viibinud teiste isikute koerad, ei saa järeldada, et kostja vastutaks nende koerte käitumise eest. Maakohus viitas õigesti sellele, et hageja valduses oleval kinnistul võisid käia ka teiste isikute koerad või metsloomad. Tunnistaja Z on tunnistanud, et tema koer on käinud Sepa kinnistul (II kd tl 29p-30). 9 2-21-12026 32.
6. Kuna ei ole tõendatud, et kostja omas koera või tegeles koerapidamisega vaidlusalusel perioodil, ei saa ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et oleks täidetud

§ 32lg 4 1 sätestatud eeldused.

AÕS § 44 lg 1 kohaselt on valduse rikkumise korral valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Käesoleval juhul ei ole tõendatud kostjapoolne hageja valduse rikkumine. Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul peab olema eeldusena tuvastatud oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491, p 20.2). Kuna pole tuvastatud kostja rikkumist, ei saa hageja nõuda kostjalt valduse rikkumisest hoidumist.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamata. 33.
2. Pooled ei vaidle, et Sepa kinnistu piirdeaeda soditi kostja poolt spreivärviga (tõmmati peale punane ring ja rist) ja kostja on üritanud seda kõrvaldada, kuid edutult. Poolte vahel seisneb vaidlus selles, kui suures ulatuses on põhjendatud hageja kulud piirdeaia taastamiseks (rikutud aialippide vahetamiseks). 33.
3. Hageja väitel tellis ta piirdeaia parandustööd ja maksis selle eest 170,83 eurot (millele lisandus käibemaks) ning esitas kahju suuruse tõendamiseks arve nr MA2100125 (I kd tl 19). Kostja väitel on hageja nõue põhjendamatult suur, kuna kahjustatud on 20 aialippi ja nende vahetus võiks maksta 30 eurot. Maakohus tugines kostja tõendile, millelt nähtub, et ühe aialipi maksumus on 84-96 senti (sõltuvalt pikkusest) (I kd tl 103) ja leidis lisaks kostja esitatud fotosid hinnates, et vahetatud on ka teisi aialippe, mitte üksnes neid, mida oli vaja vahetada rikutud aia parandamiseks. Sellest tulenevalt kohaldas maakohus VÕS § 127 lõiget 6 ja leidis, et kohane hüvitis on 50 eurot. 33.
4. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus antud juhul ebaõigesti VÕS § 127 lõiget
5. Nimetatud sätte kohaselt saab kohus juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, hüvitise suuruse ise otsustada. Antud ei ole tegemist olukorraga, kus kahju suurust pole võimalik kindlaks teha. Pooled ei vaidle, et piirdeaia parandustööd olid vajalikud. Kuna kostja ei suutnud rikutud osa ise parandada, olid vajalikud rikutud ulatuses piirdeaia lippide vahetus. Hageja esitas tõendi, millelt nähtub selgitusena „Pihusti värviga värvitud aia parandustööd“ (I kd tl 19). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et arvega olid hõlmatud ka rikkumata piirdeaia osa jaoks kasutatud materjalid ja tööd. Arvel on materjalide ja tööde ulatus piiritletud rikutud aia osaga. 33.
6. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et maakohus asus üllatuslikult seisukohale, et hageja on lasknud arvel nr MA2100125 märgitud summa piires parandada piirdeaeda ka muus osas. Maakohus seda pooltega ei arutanud, rikkudes sellega kohtu selgitamiskohustust. Kui maakohtul tekkis kahtlus, et hageja kahju nõude suurus võib olla põhjendamatu tulenevalt muus osas aia parandustööde teostamisest, tulnuks maakohtul seda pooltega arutada ning vajadusel anda võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Hageja esitas seetõttu alles ringkonnakohtus tõendi selle kohta, milliseid töid ja materjale arve nr MA2100125 hõlmab. Ringkonnakohus leidis istungil, et maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks on vajalik see tõend vastu võtta. 33.
7. Ehita Kodu OÜ kirjaliku selgituse kohaselt on arve nr MA2100125 esitatud rikutud piirdeaiaosa lippide vahetamise teenuse eest ning see hõlmas aialippide immutamist, transporti objektile, kahjustatud aialippide vahetamist uute vastu ning lisaks kinnitusvahendeid (II kd tl 97-98). Ringkonnakohtu hinnangul tõendab Ehita Kodu OÜ kirjalik selgitus koosmõjus arvega nr MA2100125 seda, et hageja poolt oli Ehita Kodu OÜ-lt 10 2-21-12026 tellitud kahjustatud piirdeaia osa vahetus. Nendest tõenditest ei saa teha järeldust, et tellitud töö raames teostati ka kahjustamata piirdeaia osa parandustöid. Sellist järeldust ei saa ringkonnakohtu hinnangul teha ka nende tõendite koosmõjus kostja esitatud fotodega (I kd tl 95-99). Ehkki nendelt fotodelt nähtub ka rikkumata piirdeaia osas erinevat tooni aialippe, ei saa sellest siiski järeldada, et need oleks vahetatud sama töö käigus ja et need oleksid hõlmatud arvega nr MA
8. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda Ehita Kodu OÜ arvel märgitud selgituses ja lisaks esitatud Ehita Kodu OÜ kirjalikus selgituses selle kohta, et arvel märgitud summa hõlmas üksnes rikutud aiaosa lippide vahetust. 33.
9. Lisaks ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja esitatud tõend (arve nr MA2100212) tõendaks hageja esitatud kahju nõude suuruse põhjendamatust. Kostja esitatud arvel on üksnes materjalide – aialippide (seejuures immutamata), maksumus. Tegemist ei ole seega sama materjaliga, mida kasutati rikutud piirdeaia osa parandamiseks ning lisaks ei ole kostja arvel hõlmatud täiendavaid töid ja materjale – lippide immutamist, transporti, paigaldust ja kinnitusvahendeid. Seega ei tõenda kostja esitatud tõend seda, et tegelikkuses pidi kahjustatud aialippide vahetus maksma vähem. 33.
10. Eeltoodust tulenevalt on esitatud tõendite pinnalt kohtul võimalik teha kindlaks kahju suurus, mistõttu VÕS § 127 lg 6 kohaldamiseks alust ei ole. Kuna kostja ei tõendanud, et rikutud piirdeaia osa parandustööde maksumus võiks olla hageja väidetust madalam, tuleb kohtul lähtuda hageja esitatud tõenditest. Seetõttu saab tuvastada, et rikutud piirdeaia parandustööde maksumus on arvel nr MA2100125 märgitud summa, s.o 170,83 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja on hagejale hüvitanud 50 eurot. Seetõttu tuleb hageja nõue seda ületavas osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 120,83 eurot.
11. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist hüvitamisele kuuluvatelt summadelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni nõude täieliku rahuldamiseni. See nõue on VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 alusel põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva (30.10.2024) seisuga on põhinõudelt 120,83 eurot alates 01.08.2021 sissenõutavaks muutunud seadusjärgses määras viivis viivisekalkulaator.ee arvutuse kohaselt 39,76 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS §-le 367 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude 120,83 euro täitmiseni.
12. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust asja sisulise lahendamise osas, tuleb seda TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotuse osas. Arvestades, et hageja esitatud kahest põhinõudest üks kuulub rahuldamisele ja teine jääb rahuldamata ning tegemist on hageja poolt esile toodu kohaselt võrdset kaalu omavate nõuetega, tuleb maakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
13. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud täielikult kostja kanda. Asjaolu, et kostja esitas menetluses vastuväiteid ja taotlusi, mis ei osutunud edukateks, ei anna alust menetluskulude kostja kanda jätmiseks. Seadus annab võimaluse vastaspoole kanda jätta menetluskulud juhul, kui vastaspool on menetlust venitanud ja ka sellisel juhul saab menetluskulud jätta vastaspoole kanda üksnes konkreetse menetlustoimingu osas (TsMS § 169). Käesoleval juhul ei ole selliseid asjaolusid esile toodud. Hageja alternatiivseid väiteid selle kohta, et menetluskulud oleks tulnud poolte endi kanda jätta, ringkonnakohus ei käsitle põhjusel, et praegusel juhul jäävadki menetluskulud poolte endi kanda. 11 2-21-12026 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ühe nõude osas, s.o arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ja sisu, ligikaudu 50% ulatuses. Seetõttu tuleb hageja apellatsioonkaebust puudutavas osas menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta poolte endi kanda. Kuna kolmanda isiku apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kostja menetluskulud seoses kolmanda isiku apellatsioonkaebusega TsMS § 167 lg 3 ja TsMS § 171 lg 1 alusel kolmanda isiku kanda.
15. Kostja esitas 11.10.2024 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 3714,60 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 9,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (lisandub käibemaks) ja 8,5 tundi tunnihinnaga 195 eurot (lisandub käibemaks).
16. Kuna apellatsioonimenetluses tuleb kostja menetluskulud kolmanda isiku apellatsioonkaebust puudutavas osas jätta kolmanda isiku kanda, on vajalik eristada kostja menetluskuludest kolmanda isiku apellatsioonkaebust puudutavat osa. Kostja on esile toonud, et kolmanda isiku apellatsioonkaebusega tutvumisele kulus aega 1,5 tundi, kolmanda isiku seisukohtadega tutvumisele 0,5 tundi ja vastuse koostamisele kolmanda isiku apellatsioonkaebusele 2,5 tundi. Seega on otseselt kolmanda isiku apellatsioonkaebusega seotud ajakulu kostja lepingulisel esindajal 4,5 tundi. Lisaks on kostja lepinguline esindaja valmistunud ette istungiks (2 tundi) ja osalenud istungil (1,5 tundi) ning koostanud menetluskulude nimekirja (0,5 tundi), mille jaoks kulunud aega saab poole ulatuses (s.o 2 tundi) lugeda kolmanda isiku apellatsioonkaebusega seotud ajakuluks. Tegemist on põhjendatud ja vajalike menetlustoimingutega. Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja ajakulu kolmanda isiku apellatsioonkaebust puudutavas osas kokku 6,5 tundi.
17. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 195 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tasumäär vastab keskmisele sarnase õigusabi eest makstavale tasumäärale.
18. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse menetluskulude hüvitamiseks osaliselt ja mõistab kolmandalt isikult kostja kasuks välja ringkonnakohtus kantud õigusabikulude eest hüvitise summas 1546,35 eurot (=1267,5 + 22%).
19. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Piirmets 12