Obsah (10)

§ 199§ 121§ 64§ 68§ 16§ 28§ 29§ 24§ 56§ 73

Kriminaalasi 1-24-3212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2024, Tallinn Kriminaalasja number 1-24-3212 Kohtukoosseis Kohtunik Piret Liivo Kohtuistu

§ 199

lg 2 p 9 ja järgi karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, karistus täidetud 12.11.

1. Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 29.04-30.04.2022 (2 päeva) ja alates 17.03.2024 kohaldatud tõkendit vahistamine 2 kuuks, 14.05.2024 pikendatud tõkendit vahistamine kuni 17.07.2024, kohtu alla antud 05.06.2024, tõkend vahistamine jäeti muutmata. Kaitsja Liis Suik Menetluse liik Lühimenetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1, § 173 lg 1 p 1, § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lgtest 1 ja 3, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 311 ja § 313 kohus otsustas:
2. Süüdi tunnistada Maksim Markarjan

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat ja 6 kuud.

2. Süüdi tunnistada Maksim Markarjan

§ 199lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus 9 kuud.

3.

§ 64lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. 4. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust 1/3 (ühe kolmandiku) võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2022-30.04.2022 s.o 2 päeva vangistust ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva, mille kandmist arvestada alates Maksim Markarjani kinnipidamisest, s.o alates 17.03.2024. 6. Tõkend vahistamine tühistada karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel. 7. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus:

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanute füüsilist ja vaimset tervist. Kannatanu E. V. seaduslik esindaja K. F. esitas tsiviilhagi varalise kahju nõudes 2500 eurot.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisega on tekitatud varaline kahju S AS ja P AS-ile. Kannatanu S AS on kriminaalmenetluses esitanud tsiviilhagi summas 8.99 eurot ja kannatanu P AS on kriminaalmenetluses esitanud tsiviilhagi summas 7.79 eurot.

1. Tsiviilhagi: 8.1 Jätta rahuldamata kannatanu E. V. seadusliku esindaja K. F.i tsiviilhagi varalise kahju nõudes kuivõrd nõue ei ole veel tekkinud. Tsiviilhagist tulenevalt soovib kannatanu materiaalse kahju hüvitamist xxxx operatsiooni tarbeks, mida saab teostada alles tulevikus. Tsiviilhagi eesmärk on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine kuid käesoleval juhul ei ole varalist kahju veel tekkinud. 8.2 Rahuldada kannatanu S AS (reg. kood: xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõista süüdistatavalt Maksim Markarjanilt kannatanu S AS kasuks välja varaline kahju 8.99 eurot. Välja mõistetav summa tasuda S AS arveldusarvele nr: xxxx Xxxx. 8.3 Rahuldada kannatanu P AS (reg. kood: xxxx) tsiviilhagi varalise kahju nõudes ja mõista süüdistatavalt Maksim Markarjanilt kannatanu P AS kasuks välja varaline kahju 7.79 eurot. Välja mõistetav summa tasuda P AS arveldusarvele nr: xxxx Xxxx.
2. Asitõendid: Jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel järgmised asitõendid: 2 DVD-plaati, millel turvakaamera salvestus ja Häirekeskuse kõnesalvestus 11.09.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 4 DVD plaadil turvakaamerasalvestused 14.05.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 3 DVD plaadil kaupluste turvakaamera salvestused, millel 29.04.2022 varguse katse ja 07.11.2022 ning 11.11.2022 varguse episoodid; 1 CD plaadil Häirekeskuse kõnesalvestis ja e-kirja ning fotode kuvatõmmis 17.12.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 1 DVD plaat vormikaamera salvestusega 17.03.2024 kehalisest väärkohtlemisest.
3. Menetluskulud: KrMS § 175; § 179 lg 1 p 2; § 180 alusel välja mõista Maksim Markarjanilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistmise korral määratav sundraha 1230 eurot, määratud kaitsjaga tekkinud õigusabikulud kohtueelses menetluses kogusummas 1229.52 eurot, kohtumenetluses 190.32 eurot ja ekspertiisi tegemisega seotud kulud kogusummas 2600 eurot. Menetluskulusid kogusummas 5449.84 eurot on Maksim Markarjanil KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 437.49 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE522200221013264447 Swedbankis, EE401700017002872300 Luminor pangas või EE957700771001523585 LHV pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Tasumisel on kohustuslik märkida viitenumber 99924700026756 2 KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete ja viitenumbritega Maksim Markarjanile ka kohtuotsusest eraldi. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav
4. november
5. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
6. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav
7. november
8. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistus Maksim Markarjani süüdistatakse selles, et tema 11.09.2023 kella 20.44 ajal Xxxx asuvas korteris lõi korduvalt rusikaga kannatanu A. Z. näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (vasakul kulmul lahtine veritsev haav, nina verine). Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 14.05.2023 ajavahemikul 20.00-20.43 aadressil Xxxx asuva maja juures lõi korduvalt rusikatega kannatanu E. P. näo- ja kehapiirkonda. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi, millest paranemine kestab vähemalt neli nädalat (muude kolju- ja näoluude murrud, konkussioon). Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 17.12.2023 ajavahemikul 00.00-01.00 aadressil Xxxx asuvas korteris lõi ühe korra rusikaga alaealist E. V.t näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kolju- ja näoluude hulgimurrud). Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 17.03.2024 kella 18.30 ajal aadressil Xxxx asuva maja juures haljasalal lõi kannatanut I. T. ühe korra rusikaga näkku. Selle tegevusega tekitas Maksim Markarjan kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (vasakul silmal verine vigastus, paistetus ja hematoom). Seega pani Maksim Markarjan toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, millest paranemine kestab vähemalt neli nädalat ja mis on toimepandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, uuesti 29.04.2022 kella 20.33 ajal aadressil Xxxx asuvas Xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kanasigarit juustuga, 2 tk, maksumusega 2.35 eurot/tk, 3 kogusummas 4.70 eurot ja kanasigarit, 4 tk, maksumusega 3.05 eurot/tk, kogusummas 12.20 eurot. Seega kaupa kokku maksumusega 16.90 eurot. Möödus kassast jättes kaupade eest tahtlikult tasumata, kuid süütegu jäi Maksim Markarjani tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna ta peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni ja kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 07.11.2022 kella 10.25 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses varastas viski Carriba Xtabla, 0,5 ml, maksumusega 7.79 eurot ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Samuti süüdistatakse Maksim Markarjani selles, et tema 11.11.2022 kella 13.22 ajal Xxxx asuvas kaupluses Xxxx varastas veini Barone Montalto Rosso, 75 cl, maksumusega 8.99 eurot ja lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Seega pani Maksim Markarjan toime võõra vallasasja ära võtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluse käik 1. Prokuröri hinnangul kuivõrd M. Markarjanil on kolm kehtivat karistust, kõik varguste eest. Eelmistest karistustest M. Makarjan õppinud ei ole. Süüdistus on esitatud kokku seitsmes kuriteoepisoodis. Kehalise väärkohtlemise episoodid on toime pandud sellise julmusega, et tekkis küsimus tema süüdivuses ja määratud ekspertiisi kohaselt on tegemist süüdiva isikuga kes saab aru ja juhib oma käitumist. Süüdistatav ei mäleta mida alkoholi või narkojoobes toime on pannud kuid tunnistab ja kahetseb.

§ 121

lg 2 p 1, 3 eest leiab prokurör õiglaseks karistuseks olevat 3 aastat vangistust ning

§ 199lg 2 p 9 toimepanemise eest 3 kuud vangistust.

Prokuröri hinnangul saab lugeda kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõista 3 aastat vangistust. Lühimenetluse raames arvestada maha 1/3 karistusest ja ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks jääks 2 aastat vangistust. Tsiviilhagi osas prokuröril seisukohta ei olnud, jättes selle kohtu otsustada.

1. Süüdistatava kaitsja seisukoha kohaselt on süüdistus põhjendatud kõikides kuriteoepisoodides. Samuti nõustus kriminaalõigusliku hinnanguga mis on tegudele antud ja süüdistusaktis loetletud tõendid on lubatavad ja asjakohased.
2. Tsiviilhagid on osaliselt põhjendatud, ei vaidle vastu Xxxxi ja Xxxx esitatud hagidele, need on põhjendatud ja tuleb välja mõista. Aga mis puutub K. F.i hagisse, see on oletuslik ja tuleb jätta rahuldamata. Kannatanul pole siiamaani kulusid tekkinud selle väidetava kahjustusega mida ta sai. Kahju suurus on kaitsja hinnangul oletuslik ja tuleviku prognoos viidates, et põhjendatud oleks nõuda ravikulusid kuid iluoperatsioone kellelegi kinni maksta ei ole põhjendatud.
3. Kaitsja hinnangul on prokuröri poolt taotletud karistus liialt range ega ei kanna karistuse põhilist eesmärki, et mõjutada inimest tulevikus õiguskuulekalt käituma. Kaitsja viitas M. Markarjani kehvale vaimsele terviseseisundile ja leidis, et sobilik ja efektiivne oleks määrata süüdistatav kriminaalhoolduse järelevalve alla. Reaalne vangistus ei taga kaugemaid eesmärke ega arvesta isiku omadusi. Kõige otstarbekam ja mõistlikum oleks mõista tingimuslik vangistus, pika katseajaga ja käitumiskontrolliga.
4. Süüdistatava seisukoha kohaselt on süüdistus talle arusaadav ja kohtuistungil tunnistas oma süüd täielikult. Enda küsitlemist ei soovinud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Vanglast vabanedes arvab süüdistatav, et jätab joomise maha, tegeleb spordiga, läheb Töötukassasse ja sealt edasi kuidas läheb. Tugiisikute, psühholoogi ja MTÜ abil, kus süüdistatav arvel on aidatakse tal 4 eluga toime tulla. Süüdistatav ei osanud istungil öelda milline tema karistus peaks olema, leidis, et kriminaalhooldusest oleks abi avaldades, et on nõus ka ÜKT- d tegema. Vanglas esinevad süüdistataval mõtted ennast üles puua ja lõikuda ning hääled, mis on temaga koguaeg kaasas ei anna rahu.
5. Vägivalla teos kannatanu E. V. vastu selgitas süüdistatav, et ta ei tea ega mäleta, mis seal korteris juhtus kuivõrd kõik sealviibijad s.h ta ise tarvitas narkootilisi aineid. Süüdistatava sõnul ta alates 2017 ei tarvitanud narkootikume, oli Sütiku programmis anonüümsed narkomaanid ja siis sel päeval esimest korda tarvitas. Mäletab hetke, et ta seisis tualeti juures ja tüdruk istus nuttis ja teda hakati peksma.
6. Kannatanu E. V. esindaja avaldas seisukoha esitatud tsiviilhagi osas põhjendades, et 2500€ hagi seisneb selles, et kannatanul on vaja plastilist operatsiooni, mis maksab 5500€. Kannatanul on seni ajani kõver nina, ta on xxxx-aastane, ta halvasti käib koolis, arvab, et ei ole ilus. Kohtu seisukoht
7. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, kuulanud ära prokuröri, süüdistatava tema kaitsja ja kannatanu seisukohad asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M. Markarjani süü

§ § 121 lg 2 p 1 ja 3 ja, § § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ning M. Markarjan tuleb talle esitatud süüdistuses süüdi mõista. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust juhul, kui kohtualuse süülisus on tõendatud ja kohtumenetluse käigus kohtul on kujunenud usaldusväärne ja kontrollitav teadmine, et süüdistatava süü on tõendatud. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamisel lähtus kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest. 9. Kohus viis läbi kohtule esitatud kirjalike tõendite uurimise, analüüsis ja hindas kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt. Asja sisuline lahendamine on jagatud kahte osasse, esmalt annab kohus hinnangu süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi (I) ning seejärel analüüsib kohus süüdistust

§ 199lg 2 p 9 järgi (II).

I Süüdistus

§ 121lg 2 p 1, 3 järgi 10.

M. Markarjanile on esitatud süüdistus kokku neljas kehalise väärkohtlemise teos. Kohus nõustub prokuröri poolt välja toodud ning kaitsja poolt nõustutud asjaoluga, et puuduvad vaidlused asjaolus, et M. Markarjan ründas kannatanuid kehaliselt, s.t kasutas füüsilist vägivalda lüües rusikaga kannatanute pihta.

§ 121

objektiivne koosseis seisneb kas teoga tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. 11.09.2023 toimepandud kuritegu: 10.1 11.09.2023 toime pandud kehalise väärkohtlemise tegu kinnitab kannatanu A. Z. oma ütlustes (I kd tl 2-7), milles kannatanu kirjeldab 11.09.2023 aadressil Xxxx toimunud konflikti käigus lõi M. Markarjan teda vähemalt kahel korral rusikaga näkku. Alguses kannatanu valu ei tundnud, kuna oli liiga tugevas alkoholijoobes, kuid hommikul ärgates tundis ta, et silmad ja nina valutavad, vasak kulm oli katki, mõlema silma all hematoomid. Kannatanu ütlusi kinnitab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (I kd, tl 9-15), millega on fikseeritud ka kannatanu vasakul 5 kulmul lahtine veritsev haav, ning verine nina. Sündmuskohal käis ka tunnistaja A. R., kelle ütlustest (I kd, tl 16-18) nähtuvalt kui tema 11.09.2023 sündmuskohale jõudis nägi ta korteris põrandal maas kannatanut A. Z., keda hoidis kinni M. Markarjan. Kannatanul oli suu verine, esihambad murdunud, ninast tuli verd, pealagi oli muljutud ja verine. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu (nina) löödud tugevad rusikalöögid, mille tagajärjel tekkisid kannatanul tuvastatud vigastused võib põhjustada tugevat valutunnet. 10.2 Häirekeskusele teatati kaklusest sel õhtul kahel korral, esmalt helistas kella 20.44 ajal häirekeskusesse korteris viibinud kolmas meesterahvas, kes teatas Xxxx toimuvast peksmisest. Kõnesalvestise taustal on kuulda karjumist, kuidas keegi tahab kellegile nuga anda. Teiseks helistajaks kella 20.52 ajal oli naisterahvas, kes samuti teatas, et korterist nr 20 on kuulda kaklemist ja karjumist. Kõnesalvestisi on vaadeldud ning sisu fikseeritud 21.09.2023 koostatud teabesalvestise vaatlusprotokollis (I kd, tl 19). Kuivõrd konflikt toimus MTÜ-le Xxxx inimeste toetusühing Tugiliisu kuuluvas korteris on toimunu jäänud korterisse paigaldatud turvakaamera salvestisele. Salvestiselt nähtub, et 11.09.2023 alates kell 20.42 A. Z. ja M. Markarjani toimub füüsiline konflikt. On näha kuidas M. Markarjan lööb kannatanut parema käe rusikaga korduvalt näkku ja hüppab kannatanule kolmel korral põlvedega kuklasse (vt 21.09.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli, I kd, tl 21-25). Ka süüdistataval M. Markarjanil tuvastati vigastused peksmisest, nimelt parema käe sõrmenukkidel fikseeriti paistetus ja parema käe nimetissõrmel haav (I kd, tl 26-33). M. Markarjan 09.10.2023 toimunud kahtlustatava ülekuulamisel selgitas M. Markarjan, et kaitses end alkoholijoobes A. Z.i eest kuna viimane tungis talle kallale peale ühist veinijoomist, mille järel tekkis meeste vahel konflikt, mille käigus ta ka lõi korduvalt A. Z. kuna kartis A. Z.. Kohtu hinnangul on süüdistatava hirmutunne paljasõnaline kuivõrd teised kogutud tõendid ei kinnita neid väiteid seega ei pea kohus vajalikuks sel ajaolul ka pikemalt peatuda. 10.3 Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et 11.09.2023 kella 20.44 ajal Xxxx asuvas korteris lõi süüdistatav korduvalt rusikaga kannatanu A. Z.ile näo piirkonda. On tuvastatud, et selle tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastustena vasakule kulmule lahtise veritseva haava ja verejooksu ninast. 10.4 Subjektiivse kooseisu osas on M. Markarjani A. Z. rünnanud otsese tahtlusega

§ 16

lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest pidi süüdistatav enne ja teo toimepanemise hetkel mõistma, milliseks kujunenud konflikt võib kujuneda. M. Markarjan pidi teadma, et kui ta korduvalt A. Z. näkku rusikaga lööb siis võib ta tekitada tervisekahjustused ja valutunde. Hädakaitse (

§ 28

) ja hädaseisundit (

§ 29) kohtu hinnangul ei esinenud.

10.5 Samuti on kohtule esitatud ekspertiisidega tuvastatud, et M. Markarjan on süüdiv ning sai aru 11.09.2023 mida ta teeb. Seda kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 06.05.2024 ekspertiisiakt nr 7.1-3/249 (IV kd, tl 63-71), millest nähtuvalt M. Markarjan ei põe vaimuhaigust või ajutist rasket psüühikahäiret ja tal ei esinenud süüks arvatavate tegude toimepanemise ajal 17.12.2023, 11.09.2023, 14.05.2023, 29.04.2022, 07.11.2022 ja 11.11.2022 psühhoosi või mingi muu raske psüühikahäire avaldusi. Eksperdi hinnangul M. Markarjani poolt sooritatud õigusvastased teod ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega. M. Markarjan on võimeline on võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. M. Markarjan on võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetlusekäigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. 10.6 Kohus ei kahtle, et M. Markarjani vaimne seisund on pisut tasakaalust väljas, nagu viitab süüdistatav ise ja ka tema kaitsja. Seda kinnitab kohtule iseloomustava tõendina esitatud SA 6 Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastused nõudekirjadele ning teostatud ekspertiisiaktid, mis käsitlevad süüdistatava terviseseisundit. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastustest nõudekirjale (I kd, tl 37-38, II kd, tl 45-46) ning SA Ahtme Haigla poolt esitatud tõendist (II kd, tl 49) nähtub, et M. Markarjan on ise abi saamiseks pöördunud korduvalt psühhiaatriakliinikusse ning viibinud korduvalt nii statsionaarsel kui ka ambulatoorsel ravil erinevatel perioodidel kuid sagedamini perioodil alates 2019 aastast kuni

1. Vastustest nähtuvalt on M. Markarjanil diagnoositud kerge vaimne alaareng, oluline käitumishäire, kuritarvitamine, täpsustamata mitteorgaanilised psühhoosid. Arvestades M. Markarjani terviseseisundit on olnud põhjendatud teostada ka ekspertiisid. 10.7 Seega puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud.
2. 14.05.2023 toimepandud kuritegu 11.1 Kannatanu E. P. 16.05.2023 ütluste kohaselt (II kd, tl 1-6) toimus 14.05.2023 aadressil Xxxx konflikt, mille käigus M. Markarjan peksis teda rusikatega vastu pead ja keha. Löömise tagajärjel kannatanu kukkus ning kaotas teadvuse. Löökide tõttu esinesid kannatanul tugevad valud ning ta pöördus EMO-sse, kus tal diagnoositi näoluumurd. Konflikt sai alguse sellest, et nii kannatanu kui süüdistatav ootasid ööbimismaja järjekorras ning ootamise ajal hakkasid kõik seal oodanud umbes 7 inimest alkoholi jooma. Mingil hetkel võttis süüdistatava kannatanu telefoni, millest nad kõik seal muusikat kuulasid ja tagasi küsimise peale hakkas süüdistatav teda peksma eelkirjeldatud viisil. Telefoni kannatanu tagasi ei saanudki. 11.2 Kannatanule tekitatud kehavigastusi kinnitab kohtule esitatud patsiendi EMO kaart nr 2023036584 (II kd, tl 10), millest nähtub, et 15.05.2023 vajas E. P. arstiabi, tal diagnoositi PõhjaEesti regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonnas muude kolju- ja näoluude murrud, konkussioon. Tekitatud kehavigastusi kinnitab ka 16.05.2023 teostatud isiku läbivaatuse protokoll (II kd, tl 7-9), fikseeritud on kannatanu mõlema silma all hematoomid, otsmikul ja näol marrastused. 11.3 Selle sündmuse raames on 22.05.2023 ütlusi andnud ka tunnistaja A. V. ütlused (II kd, tl 13-16) kes on Xxxx asuva päevakeskuse/öömaja turvatöötaja. Tema kirjelduse kohaselt tuli 14.05.2023 toimunud konflikti järel sotsiaalmaja ukse taha seal elanud meesterahvas, kelle näol nägi turvatöötaja värskeid veriseid vigastusi (kohus tuvastanud kui kannatanu E. P.), ütluste kohaselt meesterahvas võttis salvrätikuid, vandus, ropendas ja jooksis uuesti tänavale, kus oli veel inimesi. Tunnistaja sõnul kostus taaskord ropendamist ja vandumist, mispeale tunnistaja läks nende juurde ja käskis rahuneda. Ütluste kohaselt tunnistaja nägi kuidas M. Markarjan lõi kannatanut parema käe rusikaga vastu nägu ja kannatanu kukkus saadus löögist maha kuid ei kaotanud teadvust. Tänaval olnud inimesed selgitasid tunnistajale, et toimunud oli konflikt – väiksemat kasvu, habemega mees oli löönud E. P.i ja vigastused tekitanud. Turvatöötaja tundis kannatanu isikus ära E. P.i ja toimepanija isikus ära M. Markarjani. Selleks koostati 22.05.2023 äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga (II kd, tl 17-23), milles tunnistaja A. V.ile esitati äratundmiseks fototabel 1, millelt turvatöötaja tundis fotol nr 1 ära isiku, kes Xxxx asuva päevakeskuse/öömaja juures lõi kannatanut. Fotol nr 1 on M. Markarjan. Fototabelil nr 2, tundis tunnistaja fotol nr 1 ära isiku, keda Xxxx juures löödi. Fotol nr 1 on E. P.. 11.4 Sündmuskohal tuvastatud Xxxx asuvate turvakaamera salvestis on esitatud kohtule ning selle kohta on esitatud ka 18.05.2023 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (II kd, tl 29-37). Salvestiselt on näha, kuidas E. P. ja M. Markarjan koos kolmanda menetluses tuvastamata mehega Xxxx aia ääres esialgu sõbralikult viina joovad. Kella 20.38 sisenes E. P. Xxxx asuvasse öömajja ning tema näol on salvestiselt nähtav vigastus, kell 20.39 väljus kannatanu uuesti öömajast ning suundus M. Markarjani poole, kes tema eest taganes. Nähtub ka kuidas 7 turvatöötaja suhtleb osapooltega, üritades neid rahustada ja lahutada. Küll aga ei nähtu videosalvestiselt otse kaklust kui sellist. Kaamera salvestise kella 20:29 (parklakaamera järgi) ajal nii kannatanu kui süüdistatav seisavad rahulikult koos kolmanda meesterahvaga piirdeaia kõrval, nähtavasti tarvitavad seal alkoholi. Edasi videosalvestus hüppab kellaajale 20:34 ja pole näha, mis selle aja jooksul parkla kaamera vaateulatuses on juhtunud. Kell 20:38 (sissekäigu kaamera järgi) puudub kannatanul juba seljakott ning näo piirkonnas on nähtav vigastus. Sissekäigu kaamera salvestise kella 20:39 ajal väljub kannatanu öömaja uksest ja suundub tagasi piirdeaia juurde. Tema järel öömajast väljub turvatöötaja. 11.5 M. Markarjan ise sündmust ega ka seda päeva ei mäleta. Ta oli oma kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt pikemat aega tarvitanud nii alkoholi kui ka psühhotroopseid ravimeid, mille arst talle välja on kirjutanud. Kannatanut ta ei tea, ei mäleta ka asjaolu, et teda kainestusmajja viidi kuid mäletab, et millalgi sai kainestusmajast välja. M. Markarjan selgitas ülekuulamisel, et oli ära kaotanud enda seljakoti ja telefoni kuid kannatanu asjadest ei teadnud ta midagi. 11.6 Kohtule esitatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et M. Markarjan 14.05.2023 ajavahemikul 20.00-20.43 aadressil Xxxx asuva maja juures lõi korduvalt rusikatega kannatanu E. P.ule näo- ja kehapiirkonda. Tegevusega tekitas M. Markarjan kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Ravidokumentide põhjal on Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert andnud arvamuse, et kuivõrd kannatanul on tuvastatud peaajuvapustus, näokoljuluude murrud ja pindmised vigastused erinevates kehapiirkondades siis tervisekahjustus ei ole küll eluohtlik kuid paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud (vt II kd, tl 12). Seega on tuvastatud

§ 121

lg 2 p 1 kirjeldatud tagajärg, et tervisekahjustuse paranemine võtab aega vähemalt 4 nädalat. 11.7 Subjektiivse koosseisu osas on kohus seisukohal, et ka see kuritegu on toime pandud otsese tahtlusega olenemata asjaolust, et süüdistatav ise ei mäleta ei seda tegu ega üldse päeva mil see toime pandi. Kohtu hinnangul on usutav, et kui M. Markarjan tarbis pikemat aega alkoholi koos psühhotroopsete ravimitega ei suuda ta enda tegu või seda päevagi meenutada. Sarnaselt ei pruugi taolises seisundis inimene olla võimeline enda käitumist kontrollida ega juhtida nagu M. Markarjani puhul muude tõenditega tuvastatud. Küll aga ei ole joobeseisund süüd välistavaks asjaoluks, ekspert on ekspertiisiaktis nr 7.1-3/249 (IV kd, tl 63-71) leidnud, et M. Markarjan kuritarvitab psühhoaktiivseid aineid ning kohtu hinnangul toime pandud teo asjaolude mittemäletamine võib olla tingitud sellest kuivõrd ka see etteheidetav kuritegu on toime pandud tuvastamata ainete mõju all mitte kaasuvatest psüühikahäiretest (vt ka käesoleva lahendi p 11.5). Seega M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega ning õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

1. 17.12.2023 toimepandud kuritegu 12.1 Alaealise kannatanu E. V. ema K. F. pöördus politsei poole 29.12.2023 teatega, et M. Markarjan ründas tema tütart ning tekitas kannatanule tõsiseid kehavigastusi (nina- ja silmaluumurrud). 10.01.2024 kuulati ema kannatanuna üle ning ütluste kohaselt helistas E. V. 17.12.2023 südaöö paiku, teatas, et on sünnipäeval sõbranna R. O. juures ja soovis emalt taksoraha 10 eurot kojusõiduks. 18.12.2023 kella 16:00-17:00 paiku E. helistas taas emale ja ütles, et ta asub Lastehaiglas kuna tal on ninaluumurd ja nina lõi katki täisealine Maksim Markarjani nimeline noormees. Kannatanu proovis helistada Maksimile kuid mees ei vastanud. Samuti kirjutas kannatanu mehele sõnumi, milles palus ühendust võtta, sest vastasel juhul pöördub politseisse. M. Markarjan vastas kannatanule, et ei saa rääkida, kuna tal on lõualuumurd, palus sõnumis vabandust ja palus vabandust J. käest ja lisas, et ta ei mäleta mis juhtus. Kannatanu teab 8 tütre sõnade kohaselt, et konflikt J. ja Maksimi vahel tekkis ülejoomise või narkootikumide tarvitamise tagajärjel Xxxx, tüdruku sõbranna kodus kus viibisid ka sõbranna vanemad. Ütluste kohaselt rääkis J. emale, et Maksim oli end üle joonud, hakkas solvama ja tüdruk solvas vastu mille peale mees lõi tüdrukut rusikaga näkku. Ütluste kohaselt oli J. haiglas nädal aega, tal diagnoositi ninaluumurd ja silmakoobase murd, tüdrukul oli ninaoperatsioon ning tulevikus tuleb teha xxxx, mis on kallis protseduur (5500 eurot). Ütluste kohaselt ei saa ema ja ka isa tütre käitumisega hakkama, paluvad abi lastekaitselt, J. ei täida koolikohustust, liigub seltskonnas kus tarvitatakse alkoholi ja narkootikume. 12.2 05.01.2024 on üle kuulatud kannatanu E. V., kelle sõnul tähistasid nad sõbranna A. K. sünnipäeva ühise sõbranna R. O. juures Xxxxas. Korteris viibis veel lisaks talle ja ta sõbrannadele A. ja R. ka R. isa, R. (22 aastane), M. Markarjan ja S. B.. Ütluste kohaselt ostis alkoholi M. Markarjan, neil oli 1 liiter viina ja mahla, nad jõid kõik koos, kuulasid muusikat, tegid Tik-Tok videosid ja rääksiid juttu kuni M. Markarjan hakkas kannatanule lähenema. Kannatanu tõukas mehe eemale, see vihastas M. Markarjani ning mees lõi kannatanut ühe korra rusikaga näo piirkonda. Kannatanu kirjeldas, et tal oli väga valus ja ninast jooksis tugevalt verd. Ütluste kohaselt aeti selle peale M. Markarjan korterist välja ja talle kutsuti kiirabi. Löömine leidis aset 17.12.2023 kella 00:00-01:00 paiku. Kannatanu viidi Lastehaiglasse kus tal tehti ka narkotest, mis osutus positiivseks, tuvastati extasy ja amfetamiini joove. Ütluste kohaselt kannatanu ise narkootikume tol õhtul ei tarbinud kuid hilisemalt kui ta rääkis M. Markarjaniga selgus, et mees oli viinakokteili sisse pannud narkootikume. Haiglas tuvastati kannatanul ütluste kohaselt vasaku silmakoopa murd, ninaluu murd ning hammaste nihkumine. Haiglas viibis kannatanu nädal aega, taastumine võtab kannatanu ütluste kohaselt aega mitte vähem kui 3 kuud. Kohtunud on kannatanu M. Markarjaniga peale juhtunut ühe korra kuid sellest nad rääkinud ei ole. 12.3 Kannatanu ütlusi haiglaravil viibimise kohta kinnitab SA Tallinna Lastehaigla poolt 08.01.2024 tehtud väljavõte E. V. haigusloost nr xxxx (IV kd, tl 15-19), mille kohaselt viibis kannatanu haiglaravil 17.12.2023-25.12.
2. Samuti nähtub haigusloo väljavõttest, et kannatanul tuvastati uriinist ecstasy, amfetamiini ja metamfetamiini kasutamine. Väljavõttest nähtub, et põhidiagnoosina on kannatanul diagnoositud kolju- ja näoluude hulgimurrud. Tervisekahjustus on põhjustatud kehalisest ründest ehk löögist rusikaga vastu nägu. 12.4 Seda, et kannatanu E. V.le oli tekitatud tervisekahjustus ja see oli väga valus tõendavad lisaks kannatanu ütlustele ka tunnistajad. Tunnistajate R. S. (IV kd, tl 20-23) ja R. O. (IV kd, tl 2427) ütluste kohaselt osalesid nad samuti selles seltskonnas tol õhtul R. juures. R. S. ütluse kohaselt umbes 01:30 paiku kui tema oli koos A. ja R. magamistoas kuulsid nad elutoast nagu keegi oleks kukkunud ja nad jooksid vaatama mis juhtus. Seda kinnitas ka R. O.i lisaks asjaolule, et tema kuulis koheselt J. karjumist. R. S. ütluste kohaselt Maksim karjus ja kasutas ebatsentsuurseid väljendid J. suhtes ja J. oli põlvili põrandal. Tunnistaja nägi, et põrandal on palju verd, J. nina oli murtud ja sealt tuli palju verd. J. karjus tunnistaja sõnul valust. Tunnistaja ajas Maksimi korterist välja. Tunnistaja ütluste kohaselt oli tunnistaja ise kõige adekvaatsem, helistas kohe ka kiirabisse. Kiirabi viis J. haiglasse. Kui nad ootasid kiirabi õues, siis R. S. küsis J. käest, mis juhtus ja ta vastas, et ta ütles Maksimile midagi solvavat ja Maksim lõi teda parema käe rusikaga näkku ja see oli väga tugev löök. Seega kaudselt tõendavad tunnistaja R. S. ütlused ka asjaolu, et M. Markarjan oli tüdruku lööjaks. R. S. ütlusi kinnitab tunnistaja R. O.i, kelle kodus sündmus aset leidis. Tunnistaja sõnul hoidis valust karjuv E. V. käsi näo ees ning tunnistaja nägi kuidas kannatanu nina on viltu ning sealt jookseb suures koguses verd. 12.5 Kiirabi kutsumist tunnistaja R. S. poolt kinnitab 07.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 29-33), milles on vaadeldud 17.12.2023 kell 01.49 Häirekeskuse numbrile 112 laekunud kõne salvestust. See tõendab, et sündmus võis aset leida tunnistaja R. S. öeldu kohaselt 01:30 paiku ning vaatlusprotokollist nähtuvalt on ka seal kirjutatud kannatanu 9 olukorda, asjaolu, et kannatanu nina on murtud, ninast tuleb verd ja tütarlaps tunneb ennast halvasti. 12.6 Kohtule on esitatud ka 18.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (IV kd, tl 34-39), milles on vaadeldud M. Markarjani e-postilt xxxx uurija e-posti aadressile saadetud e-kirja koos fotodega, milles on kirjavahetus kannatanu ja süüdistatava vahel. Kirjavahetuses kannatanu kirjeldab süüdistatavale kehavigastusi, mis tal tekkisid, kui süüdistatav teda rusikaga vastu nina lõi ning M. Markarjan vabandab korduvalt kannatanu ees. 12.7 Kohtule esitatud ning eelkirjeldatud tõenditega loeb kohus tuvastatuks, et M. Markarjan 17.12.2023 täpselt tuvastamata kuid ajavahemikus 00.00-01.00 aadressil Xxxx asuvas korteris lõi M. Markarjan ühe korra rusikaga alaealist E. V.t näkku. Selle tegevusega tekitas kahtlustatav kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi (kolju- ja näoluude hulgimurrud). Ravidokumentide põhjal on Põhja-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna kohtuarst-ekspert andnud arvamuse, et kannatanul tuvastatud ninaluude murd ei ole eluohtlik tervisekahjustus ja paranemine kestab vähem kui neli nädalat (vt IV kd, tl 76). Seega on tuvastatud

§ 121lg 1 kirjeldatud teo koosseis.

12.8 Subjektiivsest küljest leiab kohus, et tegu ning sellele järgnev tagajärg on toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega

§ 16lg 4 järgi.

Ülemäärast jõudu kasutades ning lüües rusikaga vastu tüdruku nägu pidi M. Markarjan aru saama, et tekitab teisele inimesele valutunde ning pidi võimalikuks pidama ja aru saama ka tervisekahjustuse tekitamisest läbi enda teo. Igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu (nina) löödud tugev rusikalöök võib põhjustada ninaluumurru. Süüdistatav M. Markarjan andis selle sündmuse kohata ütlusi 12.03.2024, mil ta sellest asjas kahtlustatavana üle kuulati (IV kd, tl 41-43). M. Markarjan selgitas ütlustes, et ta ei mäleta toimunut, kuulis sellest kannatanu käest järgmisel päeval kui kannatanu talle pildid saatis, et ta nina on katki. Süüdistatav mäletab, et oli detsembris 2023 R. kasuisa A. juures Xxxx ja ta jõi nii alkoholi kui ka võttis extacy tableti tundmatu korterisse tulnud mehe käest kuid tegu ega toimunut ei mäleta. Viimane mida mäletab on see, et trimmis habet peegli ees ja siis hetke kuidas keegi lõi teda esikus. Mäletab, et R. saatis ta sealt korterist minema ja siis juba mäletab kuidas viibis oma kodus. Kohtu hinnangul on süüdistatava mälu olnud hüplik ning see on usutav arvestades alkoholi ja narkootikumide koosmõju kuid ütluste neid detaile mida süüdistatav ei mäleta täidavad teised kriminaalasjas kogutud tõendid. Kahetsusväärselt ei mäleta süüdistatav just seda, et tema lõi kannatanut ja asjaolusid miks ta seda tegi kuid tervikuna on tuvastatud, et just M. Markarjan ei suutnud enda emotsioone kontrollida ning ründas E. V.t lüües teda rusikaga näkku selliselt, et tüdruku nina murdus. Küll aga avaldas M. Markarjan kahetsust, et selline situatsioon oli toimunud, vabandas ta ka kannatanu ees (vt p 13.6) seega kahetsuse osas tundub kohtule, et see on siiras. Nii nagu 14.05.2023 toime pandud kuriteo puhul on ka siinkohal kohus seisukohal, et joobeseisund ja sellest tingitud teo asjaolude mittemäletamine ei ole süüd välistavaks asjaoluks. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva lahendi p 11.5) ning õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 17.03.2024 toimepandud kuritegu 12.9 Kannatanu I. T.i 17.03.2024 ütlustest (V kd, tl 1-4) nähtub, et 17.03.2024 Xxxx maja juures asuval haljasalal küsisid kaks noormeest kannatanult suitsu ning kui kannatanu vastas, et tal suitsu ei ole, ründas üks meestest teda, lõi rusikaga näkku, vastu vasakut silma, vehkis veel käte ja jalgadega, kuid uuesti ei löönud. Kannatanu järgnes noormeestele bussi nr 59 peale, isikud lahkusid bussist aadressil Xxxx asuvas bussipeatuses, mille lähedal asuva Rimi kaupluse juures oli politsei, kelle poole kannatanu abi saamiseks koheselt pöördus ning teda rünnanud isikud peeti 10 kinni. Löögi tagajärjel kannatanu silm kipitas mistõttu pöördus EMO-sse. Tekitatud kehavigastused on fikseeritud 17.03.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (V kd, tl 5-7), millest nähtub, et kannatanul tuvastati läbivaatusega vasaku silma ümber paistetus, hematoom ja veretaoline määrdumine. Kannatanu ütlused on kohtu hinnangul usaldusväärsed kuna kattuvad teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 12.10 Tunnistaja A. F. oli küll konflikti toimumise vahetus läheduses aga oma ütluste järgi ei näinud midagi. 25.03.2024 antud ütluste (V kd, tl 8-10) kohaselt oli ta 17.03.2024 kella 18.30 ajal koos Maksimiga (perekonnanime ei mäleta) ja nad läksid poodi suitsu ostma. Tee peal nägid nad ühte meest, kellelt Maksim läks suitsu küsima. Tunnistaja kõndis edasi samal ajal ega näinud mis täpselt juhtus kuid kui mingil hetkel tunnistaja tagasi meeste poole vaatas nägi ta, et nii Maksim kui see teine mees kellelt ta suitsu läks küsima olid vihased. See mees tahtis Maksimi rünnata kuid tunnistaja sekkus ja ütles, et pole vaja ja lõpetagu ära ning siis läks tunnistaja koos Maksimiga bussi peale. Bussi peal küsis tunnistaja Maksimilt mis juhtus ja Maksim selgitas, et küsis suitsu ja selle peale hakkas see mees ropendama ja sõimama ning selle peale Maksim lõi meest kõrvakiiluga. Bussilt maha tulles viitas mees, kes tunnistaja sõnul ei tulnud bussile Maksimile kui enda lööjale ning politsei pidas Maksimi kinni. 12.11 Kannatanu ütlusi kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, mis on tehtud politsei vormikaamera salvestisest. 18.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist (V kd, tl 11-14) nähtub, et 17.03.2024 kella 18.47 ajal tuli kannatanu politseipatrulli juurde ja selgitas, et tema juurde tulid kaks meest suitsu küsima ning kui kannatanu ütles, et tal ei ole suitsu, lõi teda üks mees rusikaga näkku. Kuna kannatanul ei olnud telefoni kaasas, järgnes ta meestele, et nad kinni pidada. Ta järgnes meestele bussi peale ja kui mehed bussist väljusid, nägi kannatanu politseiautot ning kutsus koheselt abi. Süüdistatav M. Markarjan selgitas politseile, et ta tõesti küsis kannatanult suitsu, kuid kannatanu oli tema suhtes agressiivselt meelestatud, mistõttu süüdistatav hakkas teda kartma ning lõi kogemata rusikaga näkku. Politsei pidas M. Markarjani kinni, seda kinnitab kohtule esitatud kahtlustatava kinnipidamise protokoll (V kd, tl 15-18). M. Markarjan oli alkoholijoobes, indikaatorvahendi kasutamise protokolli (V kd, tl 26) kohaselt tuvastati 17.03.2024 kell 18.51 M. Markarjanil alkoholijoove 1,12 mg/l ning fikseeriti ka joobeseisundile viitavad tunnused (V kd, tl 26). 12.12 Kahtlustatava ülekuulamisel 18.03.2023 esitas M. Markarjan versiooni, mille kohaselt hakkas tema kartma kannatanut kui temalt möödaminnes välgumihklit küsis. Ütluste kohaselt arvas M. Markarjan, et kannatanu hoopis ründab teda kuna kannatanul olid hullud silmad ning seepeale reageeris M. Markarjan kiiresti ning lõi kannatanut lahtise käega vastu nägu, mille tagajärjel kannatanu kukkus. Ülekuulamisel viitas M. Markarjan oma tervise kehvale seisundile. Kohtule esitatud materjalide kohaselt fikseeriti M. Markarjanil ka kahjustused sõrmenukkidel, 18.03.2024 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (V kd, tl 22-25) on fikseeritud, et M. Markarjani mõlema käe sõrmenukid olid punakas-sinist värvi. Ülekuulamisel selgitas M. Markarjan, et temal tuvastatud tervisekahjustused sõrmenukkidel olevat juba mitu aastat alates ajast mil kunagi kätega vastu seina lõi. 12.13 Kohtu hinnangul viitavad kannatanul tuvastatud vigastused, et löök ei saanud toimuda lahtise käega. Esiteks seepärast, et süüdistatava sõrmenukkidel esinev punetus viitab nende kasutamisele lähiaja jooksul. Mitme aasta tagune vastu seina löömine võis küll aset leida kuid vigastusena hematoom ja punetus nii kaua ei parane seega M. Markarjani sõrmenukkidel tuvastatud punetus viitab justnimelt vahetule kokkupuutele. Teiseks, kannatanu vasaku silma juurest hakkas jooksma verd, lahtise käega löök seda üldiselt ei põhjusta vaid see viitab, et kasutatud on rusikat, mis on ka eluliselt usutav kuivõrd M. Markarjan on sarnaselt rusikalööke jaganud ka teistele kannatanutele selles kriminaalasjas (vt käesoleva lahendi p 11-13). Eelkirjeldatud tõenditega loeb kohus tõendatuks, et M. Markarjan lõi 17.03.2024 kella 18.30 ajal 11 aadressil Xxxx asuva maja juures haljasalal kannatanut I. T. ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilise valutunde ja kehavigastusena vasakul silma paistetuse ja hematoomi. 12.14 Subjektiivsest küljest leiab kohus, et tegu ning sellele järgnev tagajärg on toime pandud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 järgi.

Ülemäärast jõudu kasutades ning lüües rusikaga vastu teise inimese nägu pidi M. Markarjan aru saama, et tekitab teisele inimesele valutunde ning pidi võimalikuks pidama ja aru saama ka tervisekahjustuse tekitamisest läbi enda teo. Igale nn keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale on arusaadav, et vastu nägu löödud tugev löök võib põhjustada tervisekahjustuse. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vägivalla kasutamine ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega. M. Markarjanile tehtud kohtu psühhiaatriline ekspertiisi tulemustest (06.05.2024 koostatud ekspertiisiaktist nr 7.1-3/248, V kd tl 48- 55) nähtub sarnaselt teise kohtule esitatud ekspertiisiga, et M. Markarjan ei põe vaimuhaigust või ajutist rasket psüühikahäiret, nõdrameelsust või muud rasket psüühikahäiret. Eksperdi hinnangul on sedastav kerge vaimne alaareng väljendud käitumishäiretega ja võimalik düssotsiaalne isiksushäire. Ekspert on viidanud ka mitmete psühhoaktiivse ainete kuritarvitamisele. See ekspertiis on teostatud eesmärgiga välja selgitada, kas 17.03.2024 toimepandud teo ajal oli M. Markarjan süüdiv või mitte. Eksperdi hinnangul M. Markarjani poolt sooritatud õigusvastane tegu 17.03.2024 ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või muu raske psüühikahäirega. M. Markarjan on võimeline osalema uurimistoimingutes, andma menetluse käigus tõepäraseid ütlusi, osalema edasises menetluses kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena ning kandma süüdimõistmisel karistust. Seega õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 13. Kuivõrd 14.05.2023 toimepandud kuriteoga põhjustas süüdistatav kannatanule rohkem kui 4 nädalat kestva tervisekahjustuse on tuvastatud

§ 121

lg 2 p 1 kirjeldatud tagajärg ning süüdistuses kirjeldatud teod on õigesti kvalifitseeritud. 14. Korduvus ehk retsidiiv on eriline isikutunnus (

§ 24

lg 1).

§ 121

lg 2 p 3 kontekstis peab isik olema vähemalt kahel korral toime pannud kehalise väärkohtlemise. M. Markarjan pani vägivallateod erinevate kannatanute suhtes toime 14.05.2023, 11.09.2023, 17.12.2023 ja 17.03.2024. Seega saab väita, et M. Markarjani puhul esineb spetsiifiline isikuomadusena kalduvus panna toime samasuguseid kuritegusid. Kuigi M. Markarjani ei ole kehalise väärkohtlemise eest varasemalt karistatud on ta selles kriminaalmenetluses pannud toime neli kehalist väärkohtlemist vähem kui aasta jooksul, seega esineb M. Markarjani puhul faktiline retsidiivsus ning süüdistus on õigesti kvalifitseeritud

§ 121lg p 3 järgi.

M. Markarjanile on esitatud süüdistus kokku kahes lõpuleviidud varguses ning ühes varguse katses. Süüdistus

§ 199lg 2 p 9 järgi 15.

29.04.2022 toimepandud kuritegu 15.1 Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, puudub (09.02.2017 RKKKo, 3-1-1-111-16, p 8). 15.2 Subjektiivsest küljest on tegu pandud toime eesmärgipäraselt. M. Markarjan on kohtueelses menetluses oma ütluses kinnitanud, et soovis varastada vorstikesi (tuvastatud kui kanasigarid) kuna kõht oli tühi ja raha ei olnud. Seega läks toidupoodi, pani 6 pakki kanasigareid oma põue ja lootis, et keegi ei märka kuid turvamees pidas teda kinni peale kassasid. Põhjuseks oli 12 raske materiaalne olukord, M. Markarjan tunnistas ka oma sõltuvuse probleeme narkootikumidest. Vargus jäi faktiliselt lõpule viimata ainuüksi seepärast, et turvamees sekkus ning kaup sai rikkumata kujul tagastatud kauplusele. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud varguse katse ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva lahendi p 11.5). 15.3 Ka objektiivselt on teo asjaolud täidetud. Võõraks vallasasjaks olid Xxxx avalduse nr 30/22 (III kd, tl 1) kohaselt 2 pakki kanasigareid juustuga ja 4 pakki tavalisi kanasigareid, mida prooviti varastada 29.04.2022 Xxxx asuvas Xxxx toiduosakonnas. Tunnistaja on üle kuulatud M. Markarjani kinni pidanud turvamees D. M., kelle ütluste kohaselt oli ta 29.04.2022 tööl Xxxx, märkas kella 20.31 ajal meesterahvast, kes võttis lihaletist kaupa ning möödus kassast kauba eest maksmata. M. Markarjan peeti kinni ja rikkumata kaup tagastati kauplusele. Politsei on vormistanud ka M. Markarjani kinnipidamise protokolli (III kd, tl 16-21), mille kohaselt nähtub, et 29.04.2022 kella 21.00 ajal pidas politsei mehe kinni kahtlustatavana varguse katses. Kinnipidamisel tuvastati, et M. Markarjan oli teo toimepanemise hetkel alkoholijoobes. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist tulenevalt (III kd, tl 40) tuvastati M. Markarjanil 29.04.2022 kella 21.32 ajal alkoholijoove 1,24 mg/l. Varguse katse toimepanemist kinnitab ka poes olnud turvakaamera salvestis, mida on vaadeldud 02.05.2022 ning juurde koostatud ka fototabel (III kd, tl 5-9). Protokollist on kirjeldatud, et 29.04.2022, kell 20.32 ajal sisenes Xxxx müügisaali meesterahvas (tuvastatud kui M. Markarjan), läks vorstiriiuli juurde ning võttis riiulilt mitu pakendit, mille peitis endale jope alla, kella 20.33 ajal möödus kassadest kauba eest tasumata. Meesterahvas peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega on objektiivselt igakülgselt tõendatud, et M. Markarjan proovis varastada 6 pakki kanasigareid kuid tegu jäi lõpule viimata kuna turvatöötaja pidas ta kinni. Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 16. 07.11.2022 toimepandud kuritegu 16.1 AS Xxxx esitas 07.11.2022 avalduse nr 299 (III kd, tl 84), mille kohaselt 07.11.2022 kella 10.25 ajal aadressil Xxxx asuvas Xxxx kaupluses peeti kinni meesterahvas, kes võttis kauplusest P AS-ile kuuluvat kaupa 7.79 euro väärtuses. Kaubaks oli kange alkohol rumm Carriba X-table 500 ml maksumusega 7.79 eurot. Varguse tuvastas dispetšer, kes edastas info turvatöötajale A. T.. A. T. ütluste kohaselt oli ta ajal, mil dispetšer vargusest teatas, poe territooriumil kuid väljaspool Xxxx kauplust. Tunnistaja sai ütluste kohaselt varguse toimepannud mehe kirjelduse ning Xxxx vahetus läheduses pidas ta mehe kinni. Isikuks osutus kriminaalasja materjalide kohaselt M. Markarjan. Poes olid ka turvakaamerad, mille salvestist on vaadeldud ning vaatlusprotokolli ning juurde lisatud fototabelist (III kd, tl 88-90) nähtub, et 07.11.2022 kella 13.21 ajal sisenes Xxxx asuvasse Xxxx kauplusesse meesterahvas, liikus alkoholiosakonda, kus võttis kell 10.24 riiulilt pudeli ning peitis endale jope alla ja väljus müügisaalist. Tegu tunnistab M. Markarjan ka ise oma ütluses kahtlustatava ülekuulamisel 28.11.2022 (III kd, tl 95-96). 16.2 Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

M. Markarjan tunnistab, et varastas kuna tal raha tol hetkel ei olnud ja eesmärk oli jook ära tarbida (III kd, tl 9596). Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu kui võtab poest asja, mille eest ta ei tasu. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vargus ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva lahendi p 11.5). Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 17. 11.11.2022 toimepandud kuritegu 17.1 Viking Security AS on 11.11.2022 esitanud avalduse (III kd, tl 77), millest nähtub, et 11.11.2022 kella 13.22 ajal Xxxx asuvas Xxxx kaupluses võttis meesterahvas 1 pudeli Barone Montalto Passivento Rosso 75 cl veini, maksumus kokku 8.99 eurot ning väljus kauba eest 13 maksmata kauplusest. Avaldus on koostatud turvakaamera salvestise pinnalt, kuivõrd kogu tegevus jäi kaamera vaatevälja. Turvakaamera salvestist vaadeldi ning 29.11.2022 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga (III kd tl 78-79) nähtub, et 11.11.2022 kella 13.21 ajal sisenes Xxxx asuvasse Xxxxi kauplusesse meesterahvas, liikus alkoholiosakonda, kus võttis kell 13.21 riiulilt pudeli ning peitis endale jope alla ja väljus müügisaalist. Meesterahvana on tuvastatud M. Markarjan. 17.2 Subjektiivsest küljest on ka see tegu toime pandud kavatsetult

§ 16lg 2 järgi.

M. Markarjan tunnistab ise, et varastas kuna tal raha tol hetkel ei olnud ja eesmärk oli jook ära tarbida (III kd, tl 95-96). Seega sai ta igakülgselt aru ja teadis, et paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu võttes poest asja, mille eest ta ei tasu. On tuvastatud, et M. Markarjani poolt sooritatud vargus ei ole olnud põhjuslikult seotud temal esineva vaimuhaiguse või raske psüühikahäirega (vt käesoleva lahendi p 11.5). Õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 18. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 tähenduses ning see eeldab vähemalt kolme varguse toimepanemist, mis võivad olla nii kuriteod kui väärteod. M. Markarjan on varasemalt korduvalt varguste eest karistatud isikuks. Käesolevas menetluses süüdistatakse teda kolme varguse toimepanemises, kõik on suunatud väheväärtuslike asjade vastu. Nähtuvalt kohtule esitatud iseloomustavatest materjalidest ning varguste toimepanemise asjaoludest on alust arvata, et M. Markarjani jaoks on varastamine kujunenud harjumuspäraseks elustiiliks. M. Markarjan ise on kinnitanud, et ta varastas põhjusel, et tal ei olnud raha kuid tahtis kas süüa või alkoholi juua. Etteheidetavad vargused käesolevas menetluses on toime pandud 7 kuu jooksul, seega on alust arvata, et M. Markarjan peab varastamist mugavaks ja kasulikuks olukordades kus tal raha asjade ostmiseks puudub. Seega on teod õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 9 järgi.

Karistus 19. Karistuse mõistmisel arvestatakse

§ 56

lg 1 kohaselt süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Pikaajalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 1-17-1629, p 28 koos edasiste viidetega ja RKKKo 3-1-1-6-17, p 9 koos edasiste viidetega). 20. Nii

§ 121

lg 2 kui ka

§ 199lg 2 näevad karistusena ette rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Sanktsiooni keskmine määr mõlema sätte vangistuse puhul on 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

1. Kohtule esitatud andmete kohaselt on M. Markarjani toimetulek raskendatud, tal puudub stabiilne sissetulek ning igasugune materiaalne kindlustatus. Vaatamata oma noorele eale nähtub kohtule esitatud materjalidest, et M. Markarjani on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaalkui väärteokorras. Käesoleval ajal on M. Markarjanil 3 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust. Kõik kolm kehtivat kriminaalkaristust on olnud vabadusekaotuslikud. Nähtuvalt kohtule esitatud materjalidest on M. Markarjani suhtes on ära proovitud kõik süüdistatavat säästvad mõjutusvahendid tema õiguskuulekusele suunamiseks. Kinnipeetavate isikute registri väljavõtte, kui iseloomustava materjali kohaselt vabanes M. Markarjan viimati vabaduskaotusliku karistuse kandmiselt 12.11.2021 ning uue varguse pani ta toime juba 29.04.2022, s.o vähem kui 14 poole aasta möödudes. Kohtu hinnangul on välistatud M. Markarjani suhtes rahalise karistuse kui kergema karistusliigi kohaldamine nii eripreventsiooni kui ka süü suuruse tõttu.
2. Hinnates M. Markarjani süü suurust

§ 121

lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatav ründas intensiivselt kannatanuid olukordades, kus vägivallaga reageerimine ei ole olnud vajalik. On ilmselge, et M. Markarjan ei suuda konfliktsituatsioonides end kontrollida, ägestudes kiiresti. Arvestades, et M. Markarjan on üsna reaktiivne pealtnäha lihtsates situatsioonides on põhjendatult läbi viidud ka psühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisid, mis kinnitavad, et M. Markarjan on võimeline ümbrust ja oma käitumist adekvaatselt ja õigesti tajuma, saades aru oma tegude sotsiaalsest tähendusest ja võimalikest tagajärgedest ning need diagnoosid ei taksita ega piira M. Markarjani süüvõimet.

1. Kohus on seisukohal, et kuigi M. Markarjan paneb tegusid toime valdavalt alkoholi ja psühhotroopsete ainete kuritarvitamise tagajärjel ei ole see süüd välistav või vähendav asjaolu. Asjaolu, et üheks kannatanuks oli kõigest xxxx aastane tütarlaps, kes keeldus M. Markarjani läheduskatsest, annab põhjendatud aluse järeldada, et M. Markarjan ei ole joobeseisundis adekvaatne oma käitumist hindama kuid sellisesse seisundisse viib süüdistatav end korduvalt tahtlikult ise. Kohus, arvestades süütegude asjaolusid leiab, et süüdistatava süü kõikides kehalise väärkohtlemise tegudes on vähemalt keskmises määras.
2. Rusikaga löömised, olenemata sellest kas M. Markarjan lõi ühe või mitu korda, olid alati intensiivsed. 14.05.2023 E. P.i suhtes toimepandud kuriteo tekitas M. Markarjan tagajärjena kehavigastuse mille paranemine võtab kauem kui 4 nädalat. 17.12.2023 E. V. suhtes toimepandud kuriteo puhul viibis laps 9 päeva haiglaravil ning taastumine on samuti ajamahukas. Lisaks oli kohtule esitatud informatsiooni kohaselt kannatanu igapäevaelu peale teo toimepanemist suuresti häiritud, lapsel olid hingamisraskused ega saanud koolis käia. Kannatanu ema sõnul on vajalik last ka veel opereerida ja teostada M. Markarjani teo tagajärje tõttu xxxx, mis on väga kulukas protseduur. Kohtu hinnangul omab süü suuruse kirjeldamisel väga olulist rolli ka asjaolu, et M. Markarjan oli kõikide tegude toimepanemise ajal ise impulsiivne, reageerides vägivallaga täiesti tavapärases olukorras. 14.05.2023 E. P.u suhtes toimepandud kuriteo puhul ei soovinud M. Markarjan tagastada E. P.ile tema telefoni, mille M. Markarjan oli enda kätte võtnud. Selle asemel, et telefon tagastada läks ta kannatanule kallale. 11.09.2023 A. Z.i suhtes toimepandud kuriteo puhul tekkis kahepoolne konflikt, kus M. Markarjan kasutas kõiki oma oskusi ning peksis kannatanut valimatult. 17.03.2023 I. T.i suhtes toimepandud kuriteo puhul küsis M. Markarjan kannatanult möödaminnes suitsu ning kui seda kannatanul anda ei olnud läks M. Markarjan kannatanule kallale, lüües rusikaga näkku. Kirjeldatu viitab, et M. Markarjan ei suuda end alkoholi või psühhotroopsete ainete mõju all kontrollida, reageerides olukordades ebamõistlikult vägivallaga ning õigustades end hiljem väidetega, et ta ei mäleta mis toimus.
3. Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise alustest. Lähtudes eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb karistuse määramisel arvestada M. Markarjani isikut ning võimalust suunata ta edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M. Markarjani vaimne seisund on pisut tasakaalust väljas, nagu tunnistab süüdistatav ise ja ka tema kaitsja (vt käesoleva lahendi 11.6) kuid esitatud materjalidest tulenvalt on kohus ka veendunud, et M. Markarjan ise ei tee midagi selleks, et oma käitumist kontrolli all hoida vaid vastupidi. M. Markarjan tarbib alkoholi üsna regulaarselt, kõik teod on toime pandud alkoholijoobes ning selleks, et saada alkoholi paneb toime varavastaseid kuritegusid. Lisaks alkoholile kuritarvitab M. Markarjan ka narkootilisi aineid. On alust järeldada, et varasemad vabaduskaotuslikud karistused ei ole suutnud M. Markarjani mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kohtupraktikast tulenevalt on paratamatu, et isikute puhul, keda on varem süüdi tunnistatud ja karistatud, esineb kahtlemata suurem tõenäosus kuritegude 15 toimepanemise jätkamiseks – nii on see ka M. Markarjani puhul ning on paratamatu, et varasem karistatus on isikut iseloomustav. Teod on ka ajas läinud raskemaks, kehtivate kriminaalkaristustena on hetkel karistusregistrisse kantud vaid varavastased kuriteod kuid käesolevas menetluses heidetakse ette ka nelja kehalist väärkohtlemist.
4. Kohtu hinnangul peab mõistetav karistus avaldama mõju kogu ühiskonnale ehk täitma üldpreventiivset eesmärki. Igasuguse intensiivsusega füüsilise vägivalla kasutamine omavaheliste arusaamatuste klaarimiseks on lubamatu ning kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt. Arvestades kannatanutele tekitatud tervisekahjustusi, tegude objektiivseid asjaolusid ja õiguskorra kaitsmise huve üldiselt tuleb M. Markarjanile

§ 121

lg 2 p 1 ja 3 toimepanemise eest määrata reaalne vangistus sanktsiooni keskmises määras s.o määrata vangistus 2 aasta ja 6 kuud. 27. Hinnates M. Markarjani süü suurust

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel on kohus seisukohal, et süü jääb oluliselt alla keskmise määra. 29.04.2022 toimepandud vargus jäi katse staadiumisse, 07.11.2022 ja 11.11.2022 toimepandud vargused on küll lõpuleviidud kuid varastatu väärtus on väike ning tekitatud kahju kannatanutele ei ole suur. Küll aga eripreventiivselt on ilmselt võimatu M. Markarjani suunata õiguskuulekale teele kuivõrd varastamine on muutnud harjumuspäraseks viisiks olukordades kus isu süüa või juua on aga vahendid ostude eest tasumiseks puuduvad (vt ka käesoleva lahendi p 20). M. Markarjanil on ka kolm kehtivat kriminaalkaristust varguste toimepanemise eest. Viimati karistati teda 2021 aastal vangistusega 6 kuud, enne seda vangistusega 5 kuud ja veel enne seda vangistusega 4 kuud. Kõik määratud vangistused on M. Markarjan ka täielikult ära kandnud seega teab süüdistatav mida vabadusekaotuslik karistus tähendab ning missugused tagajärjed on varastamisele. Arvestades tegude objektiivseid asjaolusid ja õiguskorra kaitsmise huve üldiselt peab kohus M. Markarjanile põhjendatuks

§ 199lg 2 p 9 toimepanemise eest määrata vangistus 9 kuud.

28.

§ 64lg.

1 alusel mõistab kohus liitkaristuse üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõistab 3 aastat ja 3 kuud vangistust, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestab kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 29.04.2022-30.04.2022 s.o 2 päeva vangistust, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 2 aastat 1 kuu ja 28 päeva, mille kandmist tuleb arvestada alates M. Markarjani kinnipidamisest, s.o alates 17.03.2024. 29. Kuivõrd M. Markarjani kaitsja pidas õigemaks süüdistatava allutamist pikale kriminaalhooldusele selgitab kohus, et isiku karistusest tingimisi vabastamine

§ 73

või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis

§de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Seejuures on Riigikohus leidnud sedagi, et süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida kohus ei pea eraldi põhjendama (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-116-12, p 11). Eripreventiivsetest eesmärkidest tuleneval peab kohus võimalikuks vaid vangistuse reaalset ärakandmist kuivõrd vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Tõkend 16

1. Kohtueelses menetluses on M. Markarjan kahtlustatavana kinni peetud 29.04-30.04.2022 (2 päeva) ja alates 17.03.2024 on tema suhtes kohaldatud tõkendit vahistamine 2 kuuks. 14.05.2024 pikendas Harju Maakohus tõkendit vahistamine kuni 17.07.2024 ning kriminaalasja arutav kohus andis M. Markarjani kohtu alla 05.06.2024 jättes tema suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini. Seega on käesolevas kriminaalasjas M. Markarjan eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 17.03.
2. a.
3. Kuivõrd kohus mõistis M. Markarjanile reaalse vabadusekaotusliku karistuse siis on otstarbekas, et M. Markarjan kannaks karistust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest ilma vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus M. Markarjani suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, olenevalt sellest, milline asjaolu saabub esimesena. Tsiviilhagi
4. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Vastavalt VÕS § 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu ning sama sätte lg 3 selgitab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
5. Puudub vaidlus, et

§ 121

lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega on kahjustatud kannatanute füüsilist ja vaimset tervist. Samuti puudub vaidlus selle üle, et poest vargustega tekitati poele varaline kahju.

1. Kannatanu K. F. on esitanud tsiviilhagi materiaalse kahju 2500 eurot hüvitamiseks (IV kd, tl 9-10). Hagiavalduses kirjeldatud faktiliste asjaolude kohaselt tekkis M. Markarjani tegevuse tagajärjel nende perele varaline kahju. M. Markarjan lõi hageja tütart, mille tagajärjel oli tema tütre igapäevaelu suuresti häiritud. Tütrel on raske hingata ning ta pidi viibima haiglaravil ja praegu ei saa koolis käia. Vajalik on operatsioon -xxxx, mille saab teha alles siis, kui juhtunust on umbes aasta möödunud. Operatsiooni maksumus tulevikus on umbes 5500 eurot.
2. Kohus leiab, et kannatanu E. V. seadusliku esindaja K. F.i poolt esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõudes tuleb jätta rahuldamata kuivõrd varalist nõuet ei ole veel tekkinud. Tsiviilhagist tulenevalt soovib kannatanu materiaalse kahju hüvitamist xxxx operatsiooni tarbeks, mida saab teostada alles tulevikus. Tsiviilhagi eesmärk on õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine kuid käesoleval juhul ei ole varalist kahju veel tekkinud ning mittevaralist kahju kannatanu ei esitanud. Samuti ei ole kohtule esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, et kannatanule on üldse vajalik süüdistatava teo tagajärjel sellise operatsiooni teostamine ja seda hagiavalduses nimetatud summa eest. Nähtuvalt kohtule esitatud ravidokumentidest on kannatanu kuriteos kahjustada saanud ninasein sirge ning puudub igasugune märge selle kohta, et on vaja teostada edasisi operatsioone. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu K. F.i hagi jätta rahuldamata. 17
3. Lõpuleviidud varguste toimepanemisega on M. Markarjan tekitanud otsese varalise kahju äriühingutele S AS ja P AS. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel ning tulenevalt TsMS § 440 lg 1 rahuldab kohus kannatanu S AS tsiviilhagi (III kd, tl 8283) varalise kahju nõudes ja mõistab süüdistatavalt M. Markarjanilt kannatanu S AS kasuks välja varaline kahju 8.99 eurot. Samadel alustel rahuldab kohus kannatanu P AS tsiviilhagi (III kd, tl 93-94) varalise kahju nõudes ja mõistab süüdistatavalt M. Markarjanilt kannatanu P AS kasuks välja varalise kahju 7.79 eurot. Menetluskulud
4. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
5. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Menetluskulud koosnevad käesolevas kriminaalasjas sundrahast, kaitsjatasust ja ekspertiisi tegemisega seotud kuludest. Vabariigi Valitsuse 08.12.2023.a määruse nr 113 Töötasu alammäära kehtestamise kohaselt on käesoleval aastal kuupalga alammäär 820 eurot, mistõttu väljamõistetava sundraha suurus on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kokku 1230 eurot. Samuti tuleb M. Markarjanilt välja mõista riigituludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 1229 eurot ja 52 senti ning kohtumenetluses 190 eurot ja 32 senti. Lisaks määrab kohus, et M. Markarjanilt kuulub väljamõistmisele ka ekspertiiside tegemisega seotud kulud kogusummas 2600 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt puuduvad M. Markarjanil tulud nii 2023 kui 2022 aasta kohta (V kd, tl 34), ta on ilma kindla elukohata ning stabiilsete sissetulekuteta. Arvestades eeltoodut ning KrMS § 180 lg 3, peab kohus vajalikuks anda süüdistatavale võimalus menetluskulude tasumiseks ositi igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega menetluskulusid kogusummas 5449.84 eurot on M. Markarjanil KrMS § 180 lg 3 alusel võimalik tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest vähemalt 437.49 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Asitõendid
7. KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1).
8. 2 DVD-plaati, millel turvakaamera salvestus ja Häirekeskuse kõnesalvestus 11.09.2023 kehalisest väärkohtlemisest (I kd tagakaanel); 4 DVD plaati, millel turvakaamera salvestused 14.05.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 3 DVD plaati millel kaupluste turvakaamera salvestused, 29.04.2022 toimepandud varguse katse ja 07.11.2022 ning 11.11.2022 varguse episoodid; 1 CD plaat, millel Häirekeskuse kõnesalvestis ja e-kirja ning fotode kuvatõmmis 17.12.2023 kehalisest väärkohtlemisest; 1 DVD plaat vormikaamera salvestusega 17.03.2024 kehalisest väärkohtlemisest. Nimetatud andmekandjad jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 18 Piret Liivo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 19