← Eesti

2-24-119176/6

Obsah (12)§ 62§ 444§ 407§ 173§ 174§ 162§ 138§ 4842§ 177§ 178§ 456§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht 09. oktoober 2024, Pärnu Tsiviilasja number 2-24-119176 Tsiviilasi HOOVI Rental

§ 62lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

  1. Hageja esitas 22.05.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikelt võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning edastas võlgnikele. M. R., kes on ka kostja I juhatuseliige, esitas 11.06.2024 2 makseettepanekule vastuväite, mistõttu lõpetas kohus 19.06.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 03.07.
  2. Pärnu Maakohus võttis 19.08.2024 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjaid hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.
  3. Nõude aluseks on hageja ja kostja I vahel 12.12.2023 sõlmitud krediidileping nr 2023-1212-1622713062, mille kohaselt andis hageja kostjale I laenu 5177,27 eurot ning kostja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi määras 3,33% kuus. Krediidilepinguga refinantseeriti kostja I olemasolevaid kohustusi hageja ees. Hageja ja kostja II, kes on kostja I juhatuse liige, sõlmisid 12.121.2023 kostja I krediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja II kostja I poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 354,54 eurot. Krediidilepingu kohaselt kohustus kostja I laenu koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 12.03.2025.Kostja I laenu koos intressiga maksegraafikus toodud tähtaegadeks ei tagastanud. Hageja ütles krediidilepingu erakorraliselt üles alates 13.05.
  4. Kostjatel on hageja ees võlgnevus kokku 6409,13 eurot, millest põhinõue 5022,84 eurot, intress 296,86 eurot, muud kõrvalnõuded 37,95 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1051,48 eurot. Samuti palub hageja välja mõista edasiulatuv viivis kuni põhinõude tasumiseni määras 0,4% päevas põhinõudelt. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 1352,40 eurot, sh riigilõiv 840 eurot ja õigusabikulud 512,40 eurot.
  5. Kostjale II, kes on kostja I juhatuse liige, toimetati hagiavaldus koos lisadega ja 19.08.2024 kohtumäärus kätte KÄPO vahendusel kätte 20.09.
  6. Kostjad kohustusid vastama hagiavaldusele 14 päeva jooksul, s.o hiljemalt 04.10.
  7. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (04.10.2024) ega käesoleva ajani vastust hagile esitanud.
  8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjatele on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostjad ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

  1. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
  2. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista. Riigilõivu 840 eurot tasumist on kohus kontrollinud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. 9. Hageja lepinguline esindaja tasu on esitatud 3 töötunni eest, kokku 420 eurot (s.o 140 3 eurot/h ilma käibemaksuta, lisandub käibemaks 92,40 eurot). Kohtu hinnangul on hageja kulud õigusabile põhjendatud osaliselt.

§ 4842

kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kulud kuni 20 eurot, muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata, mistõttu ei ole hageja õigusabikulud osaliselt põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja kulud 22.05.2024 toimingu eest on põhjendatud 20 euro ulatuses. Kokku on põhjendatud hageja kulud õigusabile 2,5 tunni eest, s.o 350 eurot (millele lisandub käibemaks) ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest 20 eurot. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt

§ 174

lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 447 eurot ((350 eurot + käibemaks) + 20 eurot). 10. Seega tuleb kostjatel solidaarselt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 1287 eurot (riigilõiv 840 eurot ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 447 eurot). 11.

§ 177

lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. 12.

§ 178

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 13. Kohus selgitab, et

§ 456

lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. 14.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.