← Eesti

4-24-3090/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3090 Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merili Riga Väärteoasi Arlet Juusaar liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Arlet Juusaar, isikukood 50203172761; XXX; emakeel: XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; e-post: XXX; XXX; väärteokorras karistatud kolmel korral, viimati PPA Lõuna prefektuuri 17.07.
  3. a otsusega LS § 15 1 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot ning LS § 227 lg 4 järgi sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks. Kõik kolm trahvi tasumata. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri esindaja Cristel Jakobson LÕPPOSA Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1, §-dest 108–109, 110111, 113, kohus otsustas:
  4. Süüdi tunnistada Arlet Juusaar LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 4 päeva aresti.
  5. VTMS § 203 lg 3 ja § 205 lg-te 2, 3 alusel kohustada Arlet Juusaart ilmuma 4 ööpäeva aresti kandmiseks Tartu Vanglasse (Tartu linn, Turu 56) 13.01.
  6. a kella 10.00-ks.
  7. Juhul, kui Arlet Juusaar ei ilmu määratud ajaks arestikambrisse, teavitab Tartu Vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja.
  8. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks süüdlase arestikambrisse saabumise aeg. Vastavalt KarS § 67 lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaega päevades. Ühele päevale arestile vastab kakskümmend neli tundi.
  9. Kohtuotsus edastada Arlet Juusaarele, Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuurile ning täitmiseks Tartu Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates 07.01.
  10. a kell 10.
  11. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Kui kõik kohtumenetluse pooled loobuvad apellatsiooniõigusest või ükski kohtumenetluse pool ei teata ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis kohtuotsust tervikuna ei koostata. KOHTU SEISUKOHT
  12. 30.08.
  13. a väärteoprotokollis heidetakse A. Juusaarele ette LS § 90 lg 1 p 1 nõude rikkumist ja sellega LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist ehk seda, et tema juhtis 30.08.2024 kell 04.28 Tartu linnas Lääne tänaval mootorsõiduki Volkswagen Passat reg.nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust kui juhtimisõigus oli temalt karistusena ära võetud.
  14. Kohus arutas etteheidetavat rikkumist 05.12.2024 kohtuistungil A. Juusaare osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel, kuna A. Juusaarele oli istungiaeg teada ja ta ei soovinud istungist osa võtta. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil seisukohale, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Kohus, hinnanud kohtu käsutuses olevaid tõendeid nende kogumis ja siseveendumuse kohaselt, nõustub kohtuvälise menetlejaga ning leiab samuti, et etteheidetava väärteo toimepanemine A. Juusaare poolt on tõendatud.
  15. Sissejuhatavalt märgib kohus, et kuigi kohus avaldas ja uuris kohtuistungil tunnistaja R. P. kohtuvälises menetluses antud ütlusi, tuleb need tõendikogumist välja jätta, kuna täitmata on VTMS § 99 lg-s 8 sätestatud eeldused nende tõendina kasutamiseks. Osutatud normi alusel saab tunnistaja varem antud ütlusi avaldada vaid siis, kui tunnistaja oli kohtuistungile kutsutud, kuid ta ei saanud asja arutamisele ilmuda mõjuvatel põhjustel
  17. Liikudes edasi tõendite juurde, mis kinnitavad A. Juusaare poolt väärteo toimepanemist, nähtub 30.08.
  18. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et A. Juusaar kõrvaldati samal päeval Lääne tn 7, Tartu aadressil kell 04.28 sõiduki Volkswagen Passat reg.nr. XXX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seda, et sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud isikuks oli A. Juusaar, kinnitab ka 30.08.2024 koostatud protokoll tema isikusamasuse tuvastamise kohta.
  19. 30.08.2024 A. Juusaarel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumist tõendavad 24.09.
  20. a karistusregistri teatiselt ja 24.09.
  21. a detailandmete päringust nähtuvad andmed. Lisaks on kohtu käsutuses nii 12.05.
  22. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka Politsei- ja Piirivalveameti 17.07.
  23. a otsus väärteoasjas nr 2610,24,
  25. Nii kõrvaldati A. Juusaar 12.05.2024 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel. 17.07.
  26. a otsusega nr 2610,24,001905 karistati teda 12.05.2024 rikkumiste eest LS § 227 1 Riigikohtu 15.06.
  27. a otsus nr 3-1-1-53-16, p 19 koos viidatud praktikaga 2

(5)lg 4 ja NPALS § 151 lg 1 järgi KarS § 63 lg 3 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut ja juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Otsus jõustus 06.08.2024 ja sellest tulenevalt, vastavalt detailandmete päringu vastusele, A. Juusaarel 30.08.2024 juhtimisõigust ei olnud.
  1. A. Juusaar ei ole seadnud kahtluse alla mootorsõiduki juhtimist 30.08.
  2. Kohtuvälises menetluses tema poolt avaldatu kohaselt ei olnud ta aga teadlik juhtimisõiguse puudumisest. 30.08.
  3. a väärteoprotokolli on ta omakäeliselt märkinud „Kuna olin otsuse saanud just gmailile ja pole veel saanud otsust avada, kuna pole ID-kaarti ja Smart ID-d, millega avada dokumente.“ ja 30.08.
  4. a isikusamasuse tuvastamise protokolli „Ei teadnud, et mul load on ära võetud, olen tutvunud protokolliga“. Kohtu hinnangul eelnevad A. Juusaare avaldused tema vastutust mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest ei välista.
  5. Nimelt, lisaks sellele, et A. Juusaar kinnitas 30.08.
  6. a väärteoprotokollis, et kohtuvälise menetleja otsus oli talle elektronposti teel edastatud, kinnitab seda ka kohtuvälise menetleja poolt 30.10.
  7. a kohtule teatatu – otsus saadeti A. Juusaarele e-posti aadressile XXX, sest ta oli protokolli märkinud, et soovib otsust e-postiga. Seega, kuivõrd otsus edastati A. Juusaarele vastavalt tema soovile e-postiga ja ta ei edastanud kohtuvälisele menetlejale taotlusi-kaebusi, oli viimasel põhjendatud alus arvata, et A. Juusaar on otsuse kätte saanud. Seetõttu oli kohtuvälisel menetlejal kohtu hinnangul lubatud otsuse A. Juusaarele edastamisest arvestada edasikaebamise tähtaega ja otsus selle möödumisel jõustada. Kohtu sellist seisukohta toetab Riigikohtu 05.05.
  8. a määruse nr 1-19-7121 p-s 6 seoses kutsete edastamisega selgitatu, et kui menetleja on kasutanud kutse saatmisel sellist meiliaadressi, mida ta ei ole ise välja selgitanud, ei ole adressaadi kättesaamiskinnituse saabumata jäämise korral vajalik saata kutset allkirja vastu väljastatava postisaadetisena või anda seda üle allkirja vastu.
  9. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et A. Juusaar juhtis 30.08.2024 Tartu linnas Lääne tänaval kell 04.28 mootorsõidukit Volkswagen Passat reg.nr. XXX ja tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuna see oli temalt karistusena ära võetud. Sellega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega realiseeris ta LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu.
  10. Subjektiivsest küljest, kui KarS § 329 koosseis eeldab vähemalt isiku kindlat teadmist kohtuotsuse jõustumisest ja kohustusest järgida lisakaristuse sisuks olevat keeldu ning teadmist selle kohustuse rikkumisest, tahtest või mööndes seda 2, LS § 201 lg 2 kohtu hinnangul vähemalt otsest tahtlust ei eelda. Ehk siis on see rikkumine võimalik toime panna nii kaudse tahtlusega kui ka ettevaatamatusest. A. Juusaar pani LS § 201 lg 2 rikkumise toime kaudse tahtlusega. Vastavalt õigusalases kirjanduses3 selgitatule ei pürgi toimepanija kaudse tahtluse puhul tagajärje poole ega tunneta seda kindlalt saabuvana, vaid jätab selle pigem juhuse hooleks. 12.05.2024 kõrvaldati A. Juusaar mootorsõiduki juhtimiselt ja talle anti kätte väärteoprotokoll ja seal oli kirjas, kuidas ta 12.05.2024 rikkumiste osas tehtava kohtuvälise menetleja otsuse kätte saab. A. Juusaar on kinnitanud, et sai otsuse enda avaldatud e-posti aadressile. Seega, juhul kui A. Juusaarel oli tõepoolest otsuse kättesaamisel takistusi selle avamisel ja selle sisuga tutvumisel, oleks ta kas pidanud minema otsusega tutvuma politseiasutusse või nendest takistustest kohtuvälist menetlejat teavitama. A. Juusaar neist kumbagi võimalust ei kasutanud. Seejuures, arvestades 12.05.2024 toimepandud rikkumiste tõsidust (lubatud sõidukiiruse ületamine suurel määral ja olles narkootikume tarvitanud), pidi A. Juusaar kohtu arvates vähemalt möönma, et teda võidakse nende eest karistada muude võimalike karistuste kõrval ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Samuti, kuna A. Juusaar juhtis mootorsõidukit 30.08.2024 ning mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus jõustus 2 3 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 329 komm. 4 J. Sootak, P. Pikamäe. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2021, § 16 komm. 15 3
(5)06.08.2024, oli tal piisavalt aega, et teha kindlaks talle 12.05.2024 rikkumiste eest mõistetud karistused, sealhulgas veenduda, kas ja mis ajaks võib temalt olla juhtimisõigus äravõetud. Seda A. Juusaar ei teinud.
  1. Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb A. Juusaart toimepandu eest karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suurust hinnates tuleb keskenduda teole, mitte süüdistatava isikule. See, et süüdistataval on näiteks üks kriminaal- ja neli kehtivat väärteokaristust ja et ta pani kuriteod toime katseajal, ei iseloomusta kuritegusid, vaid tema isikut. Seega saab neid arvestada alles pärast süü suurusele vastava karistuse kindlakstegemist selle korrigeerimisel eripreventiivsetel kaalutlustel.4
  2. LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest.
  3. Hinnates A. Juusaare süü suurust võtab kohus arvesse, et tal on varem juhtimisõigus olnud, kuid see on temalt karistusena ära võetud. Lisaks arvestab kohus, et ta juhtis mootorsõidukit suvel ja varahommikusel ajal, kui liiklustihedus on tavapärasest väiksem. Arvestamata ei saa jätta sedagi, et ta ei pannud mootorsõiduki juhtimisel toime teisi õigusrikkumisi ning pani juhtimisõiguseta juhtimise toime kaudse tahtlusega. Kohus ei ole tuvastanud ei karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ega kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Seega, arvestades kuriteoasjaolusid, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, hindab kohus tema süü keskmiseks.
  4. Kohtu käsutuses olevast karistusregistri teatisest nähtuvalt on A. Juusaart enne käesoleva väärteo toimepanemist väärteokorras karistatud kolmel korral nii narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise eest väikeses koguses kui ka lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Lisaks rahatrahvidele on talle määratud karistuseks, nagu ka juba eelpoolt nähtus, juhtimisõiguse äravõtmine. Seejuures võib karistusregistri teatiselt nähtuvate andmete ja ka käesoleva rikkumise alusel teha järelduse, et A. Juusaar on viimasel ajal õiguskorda rikkunud küllaltki aktiivselt. Nimelt pani ta karistusregistri teatise kohaselt rikkumised toime 20.12.2023, 03.02.2024 ja 12.05.2024 ning käesoleva väärteomenetluse aluseks oleva rikkumise 30.08.
  5. Ühtlasi nähtub seegi, et A. Juusaarel on kõik talle karistuseks määratud rahatrahvid tasumata ning lisaks pani ta 17.07.
  6. a otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal, s.o 30.08.2024 toime uue liiklusalase väärteo. Eelnev näitab kohtu hinnangul ilmekalt, et varasemalt karistused ei ole A. Juusaart oma mõtlemises ega sellest tulenevalt käitumises korrektuure tegema pannud. Vastupidi, ta on varasematest karistusest hoolimata jätkanud õigusvastast käitumist. Sel põhjusel on kohus seisukohal, et nõustuda tuleb kohtuvälise menetlejaga, et käesoleva rikkumise eest ei ole põhjendatud A. Juusaart karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahatrahviga. Teda tuleb LS § 201 lg 2 järgi karistada arestiga.
  7. Vastavalt KarS §-s 48 sätestatule võib väärteo toimepanemise eest kohaldada aresti kuni kolmkümmend päeva. Kohus on, tuginedes eeltoodule kogumis, seisukohal, et nõustuda tuleb kohtuvälise menetlejaga, et varem aresti mitte kandnud A. Juusaarele on toimepandu eest kohaseks karistuseks 4 päeva aresti. Kuivõrd A. Juusaar ei osalenud kohtulikul arutamisel ja seetõttu ei saa mõistetud aresti KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga asendada, märgib kohus, et ei peaks seda võimalikuks isegi siis, kui selleks oleks olemas A. Juusaare nõusolek. Olukorras, kus A. Juusaar ei ole varasemaid rahatrahve ära tasunud, pani viimase otsusega määratud karistuse kandmise ajal toime uue liiklusväärteo ning ei ole olnud suuteline käesoleva 4 Riigikohtu 03.04.
  8. a otsus nr 1-22-227, p 10 4
(5)väärteoasja arutamiseks kohtusse ilmuma, puudub kohtu hinnangul igasugune alus eeldamaks, et A. Juusaar oleks huvitatud ja suudaks talle määratud karistuse vabaduses üldkasulikku tööd tehes ära kanda. Seega tuleb A. Juusaarel 4-päevane arest kanda ära Tartu Vanglas ja VTMS § 203 lg 3 ja § 205 lg-te 2, 3 alusel kohustub ta selleks vanglasse ilmuma 13.01.2025. a kella 10.00-ks. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.