← Eesti

4-24-3512/13

Obsah (6)§ 16§ 11§ 1§ 9§ 6§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2024, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-24-3512 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Andras Kaasiku kaebu

le „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“, leides, et

§ 16

kohaselt mõõtetulemuse dokumenteerimise nõuetest nähtub see, et ühte salvestist saab kasutada üksnes ühe sõidukiirust ületanud sõiduki puhul, mitte mitme sõiduki puhul. Menetlejad ei ole kaebaja hinnangul käitunud vastavalt seadusele ning on otsuse tegemisel tuginenud üksnes enda subjektiivsele arvamusele. Kaebaja märkis, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.

  1. Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha
  2. novembril
  3. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebaja poolt esitatud kaebusega, palub jätta kohtuvälise menetleja otsuse jõusse ning menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata. Õigusabikulud jätta menetlusaluse isiku kanda. 2

(9)5.
  1. Kohtuvälise menetleja hinnangul on isiku süü teo toimepanemisel leidnud tõendamist. Kohtuväline menetleja selgitas, et Stalker kiirusemõõtja tööpõhimõtteks on tuvastada kas kiireim objekt või lähim objekt, mille kiir tuvastab. Videosalvestiselt on näha, et kauguses patrullsõiduki ees liiguvad lähemale kaks objekti, esimene tume ja teine valge sõiduk. Näha on ka seda, et tagumine jõuab esimesele lähemale ning neile mõlemale liigub vastu kiirabibuss. Kuna kiirusemõõtur mõõdab mõlemat autot, siis viskab mõlemad kiirused ka radarinäidikule. Ühele kuvatakse kiirus 95, mis veidi auto kiiruse muutuste tõttu kõigub ja teisele sõidukile kuvatakse kiirus 117, mis samuti kiiruse muutudes kõigub. Kuna tagumine auto liigub esimesele lähemale, on selge, et suurem kiirus peab olema tagumise auto oma ja kui vastutulev kiirabiauto liigub tagumisele ette ehk blokeerib radari, siis jääb ekraanile kuvama ainult esimese auto kiirus ja see on aeglasem kui 95 km/h. Seega on selge, et tagapool liikunud valge Toyota liikus kiirusega 117 km/h. 5.
  2. Ametnikel on pädevus Stalkeri tööpõhimõtete tundmisel ja kasutamisel, et tuvastada tegelik kiiruseületaja. Kohtuväline menetleja selgitas ka mõõteseadme paigaldamist ja töökorras olekut. Seadmed taadeldakse ja paigaldatakse vastavalt korrale, seda teeb Metroserdi volitatud labor. Igal mõõteriistal on olemas ka taatlustunnistus, mille kohtuväline menetleja kohtule materjalidega esitab. Kiirusemõõtmine toimus radartüüpi mõõturiga Stalker DSR 2X, menetleja lisas oma seisukohale foto, mis pärineb kasutusjuhendist ning selgitas, et ekraanil kuvatakse 5 numbritega ekraani, millest parempoolsel roheliste numbritega ekraanil kuvatakse patrullsõiduki kiirus seadme kasutamise ajal Paneeli keskmisel ekraanil on ülemise akna juures kirjas REAR/FAST/LOCK ning alumisel FAST/LOCK/FRONT. Nendele ekraanidele kuvatakse kas esimese või tagumise kiirusmõõturi püütud kiireim kiirus, mida saab lukustada. Vasakpoolsetel ekraanidel on kirjas SAME/OPP/XMIT, kuhu kuvatakse jooksvalt liikuvate sõidukite kiirused, vastavalt kas kiireim, lähim või tugevaim, kiirema näidu kuvab alati ka keskmisesse FAST aknasse. Lisaks on paremal kõigil väikesed nooled nii üles kui alla suunaga, mis tähendavad, et mõõdetav sõiduk kas läheneb või kaugeneb. 5.
  3. Stalkeri kiirusmõõtur teeb paljud toimingud automaatselt. Kaasa arvatud kiireima ja tugevaima signaali eristamine ja kuvamine selleks ette nähtud ekraanidele. Seega on Stalkeri ekraani jälgides selgelt aru saada, millised kiirused ja kus kuvatakse. Kohtuväline menetleja on vastulausega tutvunud ja arvestanud selles olevaid selgitusi. Kuna tõendeid uurides oli selge, et valge Toyota juht pani talle etteheidetud rikkumise toime, tegi menetleja otsuse määrata karistuseks rahatrahv. 5.
  4. Kohtuväline menetleja rõhutas, et kuna kiiruseületamised on Eestis väga suur probleem, on ka avalik huvi selliste rikkumiste menetlemisel suur. Iga järgneva samalaadse rikkumise eest on tavapärane praktika selline, et rikkumised lähevad rangemaks. 5.
  5. Nii mõõtmist teostanud politseiametnik kui väärteo otsust koostanud kohtuväline menetleja on tõendeid uurides veendunud, et kiiruseületamine toimus just sõidukiga Toyota reg nr XXX. Rikkumise raskus on keskmine, kuna see on toime pandud avalikult tihedalt kasutataval maanteel, kiiruse ületamise puhul on oht teistele liiklejatele suur ja suurema kiiruse puhul liiklusõnnetusse sattudes on ka tagajärjed tavalisest traagilisemad. Lisaks on menetlusalusel isikul kehtiv karistus LS § 201 lg 1 eest. Seega on määratud karistus proportsionaalne ja täidab eripreventiivset eesmärki. 5.
  6. Kohtuväline menetleja nõustus asja arutamisega kirjalikus menetluses. 3
(9)Kohtuotsuse põhjendused
  1. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  2. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
  3. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
  4. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et Andras Kaasik juhtis
  5. septembril 2024 kella 17.12 ajal Tartu maakonnas Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
  6. kilomeetril valget mootorsõidukit Toyota Landcruiser 200 registreerimisnumbriga XXX. Samuti ei ole vaidlust selles, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h.
  7. Vaidlus seisneb selles, kas kiirust ületas A. Kaasiku juhitud mootorsõiduk ning kas kiiruse mõõtmine toimus vastavalt kehtivatele nõuetele.
  8. Järgnevalt annab kohus hinnangu mõõtmise ettevalmistamisele (kas kiirusmõõturi seadet on enne mõõtmist vastavalt nõuetele kontrollitud, kas mõõtjaks on olnud pädev isik), mõõtmise protsessile ning sellele, kas seadmega tuvastatud kiiruse ületanud mootorsõiduki juhiks oli A. Kaasik.
  9. Väärteoprotokollis on kirjeldatud, et A. Kaasik juhtis mootorsõidukit kiirusega 117 km/h +/- 4 km/h. Protokollis on tõenditena loetletud pardakaamera salvestis, tunnistaja ütlused, kiirusmõõturi kasutamise protokoll.
  10. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt teostas
  11. septembril 2024 riiklikku järelevalvet patrullpolitseinik Sten Edala, kes kasutas liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker DSR 2X S.N DP009622, näidik 200-0654-00, antenn KC031308, antenn KR009138
(6473). 14. LS § 199 lg 7 sätestab, et nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele kehtestab Vabariigi Valitsus

ga. Vabariigi Valitsuse

  1. juunil
  2. a vastu võetud

nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ (edaspidi määrus) § 1 lõike 1 kohaselt on kiirusmõõturiks laserkiirusmõõtur või radarkiirusmõõtur. Kohtuväline menetleja on vastulauses selgitanud, et Stalker DSR 2x puhul on tegemist radartüüpi mõõturiga. 15. Kaitsja on kaebuses viidanud

le nr 78, kuid tuginenud vääralt regulatsioonile, mis puudutab laserkiirusmõõturi mõõteprotseduure. Kohtul ei ole alust arvata, et kohtuväline menetleja on vastulauses eksinud mõõturitüübiga. Kohtuväline menetleja on esitanud 4

(9)kuvatõmmise Stalker DSR 2X kiirusmõõturi paneelist ning selgitanud seadme tööpõhimõtteid. Kuigi tegemist on statsionaarse seadmega, mis on paigaldatud seisvasse patrullsõidukisse, ei ole tegemist nimetatud

kontekstis automaatse kiirusmõõtesüsteemiga (

§ 11

-18), mis fotografeerib või filmib automaatselt sõidukiiruse ületanud sõiduki ja koostab salvestise (§ 16).

§-st 11 nähtub, et automaatse kiirusmõõtesüsteemi osaks on laserkiirusmõõtur. Määrus eristab laserkiirusmõõtureid ja radarkiirusmõõtureid ning nende mõõtmismetoodikad on

st tulenevalt erinevad.

§ 1

lg 3 kohaselt on radarkiirusmõõturiks kiirusmõõtur, mille mõõtemeetodi aluseks on väljasaadetud ja tagasipeegeldunud kõrgsageduslaine sageduse erinevuse mõõtmine sõltuvalt mõõteobjekti kiirusest (Doppleri efekt).

§ 9

lg 2 kohaselt radarkiirusmõõturi kasutamisel valitakse mõõtmiseks vastav mõõte- ja suunarežiim ning suunatakse kiirusmõõtur mõõteobjektile; kui Doppleri helisignaal on sisse lülitatud, ei tohi mõõtmisel tekkiv helisignaal olla katkendlik ega selle helikõrgus hüppeliselt muutuda. 16.

§ 6

lg 1 kohaselt kontrollitakse mõõtmise ettevalmistamisel, et kiirusmõõturi taatluskohustus oleks testitud ning lg 4 kohaselt viiakse igapäevaselt läbi enne mõõtetegevuse alustamist (p 1) test kiirusmõõturi töökorras oleku kohta vastavalt tootja kasutusjuhendile, (p 2) ekraani kontroll, kusjuures kiirusmõõturi skaalanumbrid peavad olema selgelt loetavad ja kõik ekraani kuvamissektorid peavad töötama. Seadet on protokolli kohaselt testitud

  1. septembril 2024 kl 08.30 ning selle juurde on märgitud, et seade on töökorras. Taatlustunnistuselt nähtub, et kiirusmõõtur Stalker DSR 2X on taadeldud
  2. juulil
  3. Pardakaamera videosalvestiselt nähtub patrullsõidukisse statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõtmise seade, mille ekraanipaneel on kohtu hinnangul loetav ja kuvamissektoritel kuvatakse sõidukite liikumisel vastavad kiirusnumbrid. Kohus ei tuvastanud ka muid

s toodud nõuetele mittevastavaid asjaolusid, mille tõttu ei oleks mõõtmist nimetatud seadmega tohtinud teostada. 17. Mõõteseaduse § 5 lõikest 1 tulenevalt on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmisel kasutatakse taadeldud mõõtevahendit ja mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes on akrediteeritud või erialaselt pädevaks mõõtjaks tunnistatud, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

§ 3

lg 1 kohaselt peab kiirusmõõturiga sõidukiirust mõõtev politseiametnik või abipolitseinik olema läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe.

  1. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule
  2. novembril 2024 koostatud teatise, mille kohaselt on patrullpolitseinik Sten Edela, kes mõõtmise teostas, läbinud
  3. märtsil 2021 laseri ja radari kiirusemõõtmise koolituse.
  4. Menetlusalune isik on selgitanud väärteoprotokollis, et ta ei ole aru saanud, kuidas kiirus on fikseeritud. Peatumise hetkel ega protokolli koostamise ajal ei näidatud, kuidas ta kiirust ületas. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli on märgitud, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Samas on märkusena märgitud protokolli lõpposas menetlusaluse isiku avaldus, milles ta on märkinud, et kiiruse mõõdiku näitu ei näidatud, samal ajal menetleti teist rikkumist ja väidetavalt sellepärast ei saanud näitu näidata. Vastulauses on A. Kaasik märkinud, et politseiametnik selgitas kohapeal, et tal ei olnud võimalik näitu näidata, kuna samal hetkel menetleti teise isiku rikkumist ja teda polnud võimalik politseiautosse kutsuda. Seejärel proovis ametnik näidata videot kiiruse ületamisest, mis ei avanud. Veidi hiljem tuli politseiametnik tagasi ja näitas mingit videot liikuvatest autodest, kus ekraani allosas jooksid loetamatud numbrid. Kaebuses jäi menetlusalune isik oma varasema seisukoha juurde. 5

(9)
  1. Seega nähtub menetlusaluse isiku vastulausest, et ta on tutvunud talle etteheidetava rikkumise salvestisega sündmuskohal. Kaebemenetluses ei ole menetlusalune isik esitanud etteheiteid, millest nähtuks, et ta pole pardakaamera salvestisega tutvunud. Kaebuses on tuginetud kohtuvälise menetleja otsuses olevale kirjeldusele pardakaamera salvestisest. Seega ei ole kohtul alust arvata, et menetlusalune isik ei oleks rikkumist tuvastava salvestisega saanud tutvuda.
  2. VTMS § 31 lg 11 sätestab, kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud. Kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestis toime pandud rikkumisest vastab neile nõuetele.
  3. Kohus, tutvunud kohtuvälise menetleja esitatud videosalvestisega (pardakaamera salvestis) kiiruse mõõtmise kohta, tuvastas järgnevat. Salvestisele on märgitud kuupäev
  4. september 2024, videosalvestis algab kl 17.11.31 ning kestab 1 minuti. Salvestiselt nähtub seisva mootorsõiduki (patrullauto) armatuur ja esiakna vaade, esiakna armatuurile on paigaldatud kiirusmõõtur (esiakna peegelpildilt loetuna nr DP009622).
  5. Protokolli kohaselt liikus menetlusaluse isiku poolt juhitav Toyota Landcruiser 200 mõõtvale patrullsõidukile vastu. Ka salvestise lõpposas ilmub nähtavale nimetatud valge Toyota märgiga sõiduk, mille registreerimismärgi täheline osa (XVX) on uduselt loetav. Toyota ees liigub tume kastiga maastur. Kell 17.12.07 liigub patrullsõidukist kaugenedes kiirabiauto ning kiirabiautost möödub esmalt patrullsõidukile lähenev tume kastiga maastur ja seejärel valget värvi Toyota Landcruiser. Salvestist jälgides on näha, et kiirusmõõtur märgib lähenevate sõidukite kiirusteks 95 ja 117, need kiirused kiirusmõõturi paneelil vahelduvad. Järgnevalt ei näita kiirusemõõtur ühegi sõiduki kiirust, kui kiirabi katab esimese tumeda sõiduki, on näha tagumise auto (mis ilmub kaadrisse paremalt kurvist) kiirusena 115 km/h. Seejärel mõõdab kiirusemõõtur taas 95 km/h ja 117 km/h vaheldumisi. Kui kiirabi visuaalselt videopildilt enam ei nähtu, on näha, et kiirusmõõtur mõõdab läheneva sõiduki kiiruseks 95 km/h, tegemist on tumeda kastiga maasturiga. Seejärel mõõdab kiirusmõõtur kiiruseks uuesti 117 km/h (vahepeal hüpleb näit eesoleva tumeda sõiduki 95 km/h kiiruse peale), mis hakkab järjest langema kuni ca 60 km/h. Kiiruse langemine 117 km/h alla on selgelt nähtav, hoolimata asjaolust, et kiirus hüpleb vahelduvalt ka eesoleva sõiduki näidu peale. Sellel ajahetkel, kui Toyota kiirust langetab, ei ole kaadris ühtegi teist liikuvat sõidukit, mistõttu on kohtu hinnangul selge, et nimetatud sõidukit juhtiv menetlusalune isik pani toime nimetatud kiiruse ületamise. Videosalvestist jälgides on üheselt tuvastatav, et langeva kiirusega mootorsõidukiks on valge Toyota, mida menetlusalune isik juhtis.
  6. Ka tunnistaja S. K. (PPA ametnik) on andnud ütluseid
  7. septembril 2024, mille kohaselt teostas ta järelevalvet Tartu maakonnas Tartu valla Jõhvi-Tartu-Valga maantee
  8. kilomeetril. Rikkumise pani toime Toyota Landcruiser reg nr XXX juhtinud juht A. Kaasik kell 17.12, ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 117 km/h, lubatud suurim sõidukiirus antud lõigul oli 90 km/h. Seega ületas juht kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Mõõtmise ajal liikus mitu sõidukit. Antud sõiduk jõudis järele pärisuunas ees liikuvale sõidukile.
  9. Kohtuväline menetleja on kirjalikus seisukohas selgitanud Stalker DSR 2X ekraanil sisalduvat ning tööpõhimõtet. Nimetatud kiirusmõõtur mõõdab kiiruseid automaatselt – mõõdik eristab kiireima ja tugevaimat signaali. Ekraanil on 5 numbritega ekraani, 6
(9)parempoolsel patrullsõiduki kiirus seadme kasutamise ajal (videosalvestiselt nähtuvalt seal numbrit ei kuvata, kuna patrullsõiduk seisab paigal). Paneeli keskmisel ekraanil kuvatakse kas esimese või tagumise kiirusmõõturi kiireim kiirus, mida saab lukustada. Vasakpoolsetel ekraanidel (kus on tuvastatud ka nimetatud kiiruseületus) kuvatakse jooksvalt liikuvate sõidukire kiiruseid, kas kiireim või lähim või tugevaim, kiireima näit kuvatakse FAST aknasse. Lisaks on ekraanide kõrval parem väikesed nooled nii üles kui allapoole suunaga, mis tähendab, et mõõdetav sõiduk läheneb või kaugeneb mõõturist. 26. Kohus ei nõustu eeltoodud tõendeid kogumis hinnates kaitsja väitega selle kohta, et kiiruse mõõtmine toimus menetlejate suvahinnangu järgi. Pardakaamera salvestiselt on üheselt näha, et menetlusaluse isiku poolt juhitud Toyota kiirus oli suurem kui eesoleva sõiduki kiirus, kuivõrd kiirabiauto möödumisel tuvastab kiirusmõõtur mõlema sõiduki kiiruseid, kuid pärast seda, kui Toyota ees olev mootorsõiduk kaadrist kaob, on Toyota jätkuvalt langev kiirus selgelt eristatav (ca 109 km/h pealt alla kuni ca 60 km/h). Samuti on tunnistaja andnud ütlusi, et Toyota jõudis eesolevale sõidukile järele, mistõttu pidi olema selle kiirus suurem kui eesoleval sõidukil.

st ei nähtu piiranguid radartüüpi kiirusmõõturite mõõteobjektide arvu osas (lasertüüpi kiirusemõõturitel ei tohi

§ 9

lg 3 p 4 kohaselt olla mõõtesignaali sihtmärgi alas teisi sõidukeid), seega võib mõõtmisel radartüüpi kiirusmõõturiga olla mõõteobjektiks järjest mitmeid sõidukeid (mis liiguvad nii päri- kui vastassuunal). Kohus nõustub kaebajaga selles, et teatud olukordades võibki olla keeruline kui mitte võimatu tuvastada kindla mõõdetud mootorsõiduki kiirus juhul, kui kaadris numbrid hüplevad erinevate mõõteobjektiks olevate mootorsõidukite vahel ning muude tõenditega (nt videosalvestiselt) ei ole samuti võimalik tuvastada, millisele sõidukile milline kiirusmõõturiga fikseeritud kiirus kuulub. Käesolevas asjas on aga selge, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki kiiruseks oli 117 km/h, mootorsõiduk asus patrullsõidukile lähenedes kiirust alandama. Samuti oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduk kiiruse alandamisel 109 km/h kuni ca 60 km/h ainuke mootorsõiduk kaadris.

  1. Lähtudes eeltoodust loeb kohus tõendatuks, et A. Kaasik juhtis
  2. septembril
  3. a kella 17.12 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas Jõhvi-Tartu-Valga maantee
  4. kilomeetril liikudes Tartu suunas mootorsõidukit Toyota Landcruiser 200 registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel, mille suurim lubatud sõidukiirus oli 90 km/h, kiirusega 117 km/h (+4km/h), millega ületas suurimat lubatud kiirust mitte vähem kui 23 km/h. Järelikult on A. Kuusiku tegevuses tõendamist leidnud LS § 227 lg-s 2 ettenähtud väärteokoosseisu objektiivse külje tunnused, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 23 kilomeetrit tunnis.
  5. Kohtul tuleb tuvastada ka väärteokoosseisu subjektiivse külje tunnused. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse kahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohtu hinnangul pani A. Kaasik talle süüks pandava väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. A. Kaasik pidi mootorsõidukit juhtides võimalikuks pidama, et paneb toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ja seda möönma. Vastulauses on A. Kaasik selgitanud, et ta sõidab autoga aastas 80-90 000 km, seega pidi ta kogenud juhina ka tajuma, et sõidab vähemalt 23 km/h üle lubatu.
  6. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut A. Kaasikut tuleb toimepandu eest karistada. 7

(9)
  1. LS § 227 lg 2 sätestatu kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.
  2. A. Kaasikut karistati väärteo otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühikuga, s.o 260 euroga. Kohus hindab, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on kohane ja vastab isiku süüle.
  3. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  4. A. Kaasik kiiruse ületamist ei tunnista. Tema hinnangul ei olnud ka tema väidetav kiiruse ületamine tõendatud. Vastulauses on A. Kaasik märkinud, et tema autos viibinud kõrvalistuja hinnangul liikus hoopis neist eespool olev auto kiiremini. Kohtu hinnangul A. Kaasiku tegevuses KarS §-s 57 kergendavaid asjaolusid ega ka KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A. Kaasikul üks kehtiv väärteo karistus LS § 201 lg 1 alusel (mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt), teo toimepanemise aeg
  5. juuni
  7. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on keskmine. Kuigi A. Kaasik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 23 km/h, mis vastab LS § 227 lõikes 2 toodud vahemikule (2140 km/h) keskmisest määrast madalamas määras, toimus rikkumine Jõhvi-Tartu-Valga maanteel, mis on tiheda asustusega maantee. Ka pardakaamera videosalvestiselt nähtub, et 1 minuti pikkuse video jooksul möödub patrullsõidukist palju mootorsõidukeid ja seega viibis teel palju kaasliiklejaid teo toimepanemise (kiiruse ületamise) hetkel. Seega seadis menetlusalune isik lubatud sõidukiirust ületades suurde ohtu nii enda, kaasreisija kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu ning vara. A. Kaasik oma rikkumist ei tunnistanud. A. Kaasikul on ka varasem kehtiv väärteokaristus juhtimisõiguseta juhtimise eest, seega on ta ka varasemalt pannud toime liiklussüüteo. Kohtu hinnangul on väärteootsuses karistuseks mõistetud rahatrahv 65 trahviühikut sanktsiooni keskmist määra veidi ületavas määras põhjendatud, proportsionaalne ning vastab A. Kaasiku süü suurusele. Asjaolusid, mis annaks alust kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi vähendada kohus ei tuvastanud.
  8. Kohtu hinnangul on rahatrahvi kohaldamine karistuse liigina põhjendatud ja eripreventiivseid eesmärke täitev. Juhtimisõiguse äravõtmiseks kohtu hinnangul põhjust ei ole. Kohus võtab seejuures arvesse, et A. Kaasikut on küll varasemalt karistatud ja tal on üks kehtiv väärteokaristus, kuid ta on selle teo eest määratud rahatrahvi summas 200 eurot tasunud
  9. augustil
  10. Seega on talle ka käesoleva teo eest võimalik määrata rahatrahv varasemast veidi suuremas summas (260 eurot).
  11. Kohus leiab viimaks, et A. Kaasiku tegu ei ole ebaoluline või vähetähtis, kuivõrd kiiruse ületamised on Eestis suureks probleemiks. Tegemist on ohtlike süütegudega, mis võivad potentsiaalselt ohtu seada ka teised kaasliiklejad. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas avalik menetlushuvi. Kuivõrd A. Kaasik oma tegu ei tunnista, tuleb teda eripreventiivsetel ning üldpreventiivsetel eesmärkidel karistada. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul alust väärteomenetlust lõpetada otstarbekuse alusel VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaselt. 8
(9)
  1. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohus kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.
  2. Rahatrahv 65 trahviühikut (260 eurot) tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  3. oktoobri
  4. a otsuses nr 2780,24,014926 märgitud arvelduskontole ja viitenumbriga 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
  5. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 29.11.2019, 4-18-5765/24, p 9).
  6. Kaitsja on esitanud kaebuse lisana menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on kaitsja teinud tööd 3 tunni ja 30 minuti ulatuses, tunnitasuna 140 eurot (millele lisandub käibemaks). Seega on kaitsjatasu kokku seoses kaebuse koostamisega 597,80 eurot (koos käibemaksuga).
  7. Kohtuväline menetleja palus vastulauses jätta õigusabikulud menetlusaluse isiku kanda.
  8. Kohus leiab, et õigusabi teenuse maht kaebuse koostamiseks vastab väärteoasja keerukusele ja selleks kulutatud ajale. Kuna kohus ei rahulda A. Kaasiku kaebust, puudub alus menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt. Kaitsja poolt esitatud menetluskulud jäävad menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.