Obsah (9)

§ 326§ 415§ 654§ 339§ 662§ 317§ 307§ 171§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2025, Tallinn Kohtuasja number 2-22-4311 Kohtuasi W.N-i hagi

) § 415 lg 2 teise lause järgi 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

1. Kostja väide, et ta sai tagaseljaotsusest teada alles 05.08.2024, ei vasta tõele. Z.F oli kostjaks ka tsiviilasjas nr 2-22-
2. Tolles menetluses toimetati kostjale kätte hagiavaldus koos lisadega, sh hagiavalduse lisas 6 olnud 13.05.2022 tagaseljaotsus,

§ 326

alusel (postkasti panekuga) kostja kodusel aadressil XXX 18.02.2024 (tsiviilasi nr 2-22-9866, dtl 119-120). Seda, et tegemist oli kostja tegeliku elukohaga, kinnitas kostja tsiviilasja nr 2-229866 menetluses kohtuistungil 04.03.2024 (dtl 135). Samalt aadressilt õnnestus tolles menetluses kostja sundtoomine kohtuistungile.

1. Seega toimetati 13.05.2022 tagaseljaotsus kostjale kätte 18.02.
2. Kohus selgitas kostjale 13.05.2022 tagaseljaotsuses, et tal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates

§-des 415 ja 416 sätestatud alustel ning korras.

§ 415lg 2 järgi oli kaja esitamise kõige hilisem tähtaeg 19.03.2024.

Kaja esitati 04.09.2024, seega enam kui 5 kuud pärast ettenähtud tähtaega. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja palub maakohtu määruse tühistada ja taastada menetluse.
2. Määruskaebuse kohaselt ei saa lähtuda teistes tsiviilasjades toimunust. Käesolevas asjas puudub kinnitus, et kostja sai tagaseljaotsuse kätte maakohtu määruses kirjeldatud viisil. Kohtul puudus alus tagaseljaotsuse avalikuks kättetoimetamiseks.
3. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. 2 2-22-4311
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on õige ja põhjendatud. Määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

§ 654

lg 6 järgi koosmõjus

§-ga 659 maakohtu põhjendustega neid kordamata. 13. Kostja esitas koos määruskaebusega tõendina maakohtu 29.03.2022 e-kirja koos vastusega, mis on toimikus juba olemas (t lk 35). Seega keeldub ringkonnakohus tõendi vastuvõtmisest (

§ 339lg 2 ja § 238 lg 1).

14. Hageja esitas koos määruskaebuse vastusega tõenditena väljavõtte kinnistusraamatust, korteriühistu esitatud arved, täitmisteate ja selle saatmise tõendi ning kinnisasja valduse äravõtmise akti (t lk 86–96).

§ 662lg 3 alusel võtab ringkonnakohus tõendid asja materjali juurde.

15. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kostja leiab, et 13.05.2022 tagaseljaotsuse avalik kättetoimetamine oli lubamatu, kuid täpsemalt oma seisukohta ei põhjenda.

§ 317

lg 1 p-st 1 tuleneb, et menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. 16. Maakohus proovis toimetada otsust kostjale kätte tööandja kaudu (t lk 47–48), kes teatas, et kostja ei tööta enam selles ettevõttes (t lk 49). Seejärel saatis kohus otsuse tähtsaadetisena kostja rahvastikuregistris märgitud aadressile XXX, kuid kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid (t lk 53). Ka varasemalt ei õnnestunud kostjale sellel aadressil menetlusdokumentide (s.o hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse) kättetoimetamine (t lk 43). Eeltoodust tulenevalt olid täidetud

§ 317lg 1 p 1 eeldused.

Kuna menetlusdokumentide kättetoimetamine registris märgitud aadressil ebaõnnestus, võis kohus järeldada, et isik sellel aadressil ei ela. Isiku aadress või viibimiskoht ei olnud kohtule ka muul viisil teada ning dokumendi kättetoimetamine muul viisil ei olnud võimalik, sh nii eposti teel kui ka tööandja kaudu kättetoimetamine ebaõnnestus. Seadus ei nõua, et enne avalikku kättetoimetamist peaks kohus olema kasutanud kõiki võimalikke kättetoimetamise viise, kui eelnevate toimingute põhjal on alust eeldada, et need jäävad tulemuseta. Olukorras, kus hiljem selgub, et kostja tegelikult ikkagi elas aadressil, kuhu dokumente prooviti kätte toimetada (nagu ka käesoleval juhul), ei ole menetlusõiguste võimaliku pahauskse kasutamise tõttu menetlusosalisel võimalik tugineda väitele, et talle oleks saanud dokumendid kätte toimetada muul viisil kui avalikult (RKTKm 20.02.2014, 3-2-1-177-13, p 11). Seega oli 13.05.2022 tagaseljaotsuse avalik kättetoimetamine põhjendatud. 17.

§ 415

lg 2 teisest lausest tuleneb, et kui tagaseljaotsus toimetatakse kostjale kätte avalikult, arvestatakse kaja esitamise tähtaega tagaseljaotsusest teada saamisest, mitte selle kätte toimetamisest.

§ 415

lg 2 teise lause mõistes teada saamisele ei laiene tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud kättetoimetamise reeglid. Seega ei ole asjakohane 3 2-22-4311 määruskaebuse väide, et käesolevas asjas puudub kinnitus, et kostja sai dokumendid kätte nende postkasti jätmisega. Ka kohtupraktikas on leitud, et

§ 415

lg 2 teises lauses sätestatud tähtaeg võib hakata kulgema ka siis, kui tagaseljaotsuse saab lugeda kostjale kättetoimetatuks

§ 307

lg 3 järgi (vt RKTKm 06.05.2015, 3-2-2-1-15, p 13).

§ 415

lg 2 teises lauses sätestatud tähtaja kulgema hakkamiseks on seega vaja tuvastada, et tagaseljaotsuse ärakiri on jõudnud kostja kätte ja tal on olnud võimalus oma õiguste kaitsmiseks sellega tegelikult tutvuda. Seejuures ei hinnata, kas järgitud on menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerivaid sätteid. 18. Maakohus leidis õigesti, et tagaseljaotsuse ärakiri jõudis kostjani 18.02.2024, mil see jäeti koos teiste tsiviilasja nr 2-22-9866 hagimaterjalidega postkasti. Viidatud tsiviilasjas toimetati kostjale hagimaterjalid (mille lisaks 6 oli tagaseljaotsus käesolevas asjas) kätte

§ 326

alusel postkasti panekuga aadressil XXX 18.02.2024 (tsiviilasi nr 2-22-9866, dtl 119–120). Kostja kinnitas tsiviilasjas nr 2-22-9866 04.03.2024 toimunud istungil, et tegemist on tema tegeliku elukohaga. Kostja sundtoomine sellele kohtuistungile õnnestus sellelt samalt aadressilt. Seega jõudis tagaseljaotsus kostja mõjusfääri ja tal oli võimalik selle ärakirjaga oma õiguste kaitseks ka tegelikult tutvuda

§ 415lg 2 teise lause mõttes.

Ringkonnakohus võtab siiski täiendavalt arvesse, et füüsilisest isikust kostja ei pea oma postkasti kontrollima iga päev. Kostja pidi saama tagaseljaotsuse sisust teada hiljemalt nädala möödudes, s.o 25.02.

1. Kostja ei ole esile toonud, et tal ei oleks olnud mingil põhjusel võimalik oma postkasti sisuga tutvuda. Siinsel juhul omab tähtsust ka see, et tsiviilasjas nr 222-9866 toimunud kohtuistungil tutvustati kostjale hagiavalduse aluseks oleva tagaseljaotsuse sisu temale arusaadavas keeles ja selgitati ka seda, et kohus on pannud dokumendid postkasti. Seega isegi, kui kostja veebruaris oma postkastiga ei tutvunud, oli talle märtsikuus 2024 teada nii tagaseljaotsuse sisu, kuid ka üle antud selle ärakiri, milles oli selgitatud kaja esitamise korda. Seega oli kostjal tema õiguste kaitsmiseks kõik vajalik. Seejuures ei sõltu menetlustähtaegade kulgema hakkamine asjaolust, kas ja millal kostja temale edastatud ümbriku tegelikult avas. Kaja esitamise 30-päevane tähtaeg saabus seega 26.03.2024, kuid mitte hiljem kui 03.04.
2. Kuna kaja esitati 04.09.2024, on see enam kui 5 kuud hilinenud.
3. Kuna kostjale oli tagaseljaotsus juba teada, ei hinda kolleegium täiendavalt hageja määruskaebuse vastuses esile toodud väiteid ja tõendeid, mille kohaselt sai kostja tagaseljaotsuse tegemisest teada ka tsiviilasjas nr 2-22-9866 tehtud kinnisasja valduse vabastamise otsuse alusel toimuvas täitemenetluses.
4. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu järeldus, et kaja on esitatud hilinenult ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Mõjuvat põhjust kaja hilisemaks esitamiseks ja tähtaja ennistamiseks ei ole kostja esile toonud. Kuna kaja ei ole tähtaegne, ei hinnata seda sisuliselt, sh ei saa kohus kontrollida hagi õiguslikku põhjendatust ega hinda kostja viiteid asjaolule, et kaja esitamiseks ei ole mõjuvat põhjust vaja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel määruskaebuse esitaja, s.o kostja kanda.

22. Hageja palub määrata määruskaebemenetluse kulude suuruseks 675 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutati hagejale tunnihinnaga 150 eurot (sh käibemaks) õigusabi kokku 4 tundi 30 minutit, mis seisnes kaja, maakohtu määruse ja määruskaebuse analüüsis ning kliendile selgitamises (1 tund), tsiviilasjade nr 2-22-4311 ja 2-22-9866 4 2-22-4311 materjalide kostjale saatmise analüüsis (30 minutit) ning tõendite komplekteerimises ja vastuse koostamises (3 tundi). 23.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid hageja õiguste kaitsmiseks vajalikud ja neile kulunud aeg, arvestades ka käesoleva vaidluse sisu ja mahtu, samuti esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, põhjendatud. Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr on mõistlik, vastab turuhinnale ja on kooskõlas ka senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus rahuldab seega hageja taotluse määruskaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja kokku 675 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5