Obsah (7)

§ 271§ 276§ 334§ 115§ 127§ 132§ 336

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-141276 Hagi ese Rendin OÜ hagi S.V

) § 271 mõttes. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (

§ 271). 9.

Hagiavalduse kohaselt lõppes üürileping poolte kokkuleppel 08.08.

1. Kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. Samal päeval, s.o 08.08.2023 tagastas kostja eluruumi valduse üürileandja esindajale (dtl 53). Eluruumi valduse tagastamisel tuvastas üürileandja esindaja, et magamistoa sein oli kahjustatud (dtl 53). Hageja selgituste kohaselt avastas üürileandja peale eluruumi valduse tagastust aset leidnud koristustööde käigus, et kahjustada on saanud ka valamukapp vannitoas ja diivanilaua pinnastruktuur elutoas. Üürileandja teavitas 15.08.2023 kostjat 3 puudustest (dtl 69-71) ning 16.08.2023 kohustusest tasuda diivanilaua maksumus ja valamukapi maksumus (dtl 72). Hageja on omandanud nõude loovutamise teel ja sellest kostjale teada andnud (dtl 77-78, 79).
2. Hageja soovib, et kostja hüvitaks kahjustada saanud valamukapi ja diivanilaua asendamise kulud kogusummas 1127,49 eurot. Diivanilaua maksumuse summas 34,99 eurot on kostja hüvitanud 20.01.2024 kohtumenetluse käigus (dtl 118-119). Kuivõrd diivanilaua maksumus on hagejale hüvitatud, siis selles osas poolte vahel enam vaidlust ei ole ning kohus käsitleb järgnevalt hageja kahjuhüvitise nõuet valamukapi osas. 11.

§ 276

lg 2 kohaselt on üürnik kohustatud asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Sarnaselt on sätestatud üürilepingu üldtingimuste p-is 7.3.2.

§ 334

lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis. Ka üürilepingu üldtingimuste p-i 4.5.1 järgi peab üürnik tagastama ruumid samas seisukorras, milles üürileandja andis ruumid üürnikule üle, arvestades lepinguga kooskõlas olevaid kasutamisest tekkinud muudatusi, mh normaalset kulumist. 12.

§ 334

lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Seega vastutab üürnik üksnes puuduste eest, mis on tekkinud ajal, mil ruumid olid tema kasutuses, ning mis ületavad asja lepingujärgsel kasutamisel harilikult tekkivat kulumist, kahjustusi ja muutusi. Üürileandja lepingulise kahjuhüvitise nõue tuleneb

§ 115

lg-st 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Üldjuhul võib sellise nõude

§ 115

lg 2 järgi esitada alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist, sellest erand on sätestatud

§ 115

lg-s 3.

§ 127

lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 13. Riigikohtu praktika järgi võib

§ 115

lg 1 ning § 127 ja § 128 alusel võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt nt Riigikohtu 25. novembri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-130-15, p 11):  võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1);  võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1);  võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); 4  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. 31.10.2022 eluruumi üleandmise-vastuvõtmise aktis on üürileandja ja üürnik kinnitanud, et korter on uus või äsja renoveeritud ning tehtud on professionaalne puhastus (dtl 35). Ühtegi märget korteri võimalikest puudustest selles aktis ei ole. Kohus järeldab eeltoodust, et korter anti üürnikule üle heas seisukorras. Hageja on fotodega tõendanud valamukapi seisukorda enne kostja kasutusse andmist (dtl 49-51) ja pärast valduse tagasisaamist (dtl 58-62). Pärast kostjalt korteri valduse tagasisaamist tehtud fotodelt nähtuvalt on valamukapi küljepaneelide ja ülemise sahtli esipaneeli detailid pundunud ning tekkinud kahjustused viitavad ilmselgelt veekahjustustele. Kohtule nähtub fotodelt, et kostja kasutusse on antud ilma kahjustusteta valamukapp, kuid pärast kostjalt valduse tagasisaamist on valamukapil veekahjustused. Fotodelt nähtuvalt ei asetse valamukapp duši vahetus läheduses, vaid dušinurga ja valamukapi vahel on klaasist piire ning tualettpott. Kohus nõustub hagejaga, et tegemist ei ole tavapärase kulumisega, kuivõrd niivõrd ulatuslikku veekahjustuse tekkimist 10 kuu jooksul niiskes ruumis kasutamiseks mõeldud mööbliesemele ei saa tavapäraseks pidada. Pigem viitavad fotodelt nähtuvad veekahjustused pikaajalisele niiskuse kogunemisele või veeavariile, millega üürnik ei ole asjakohast hoolsust üles näidates õigeaegselt tegelenud. Ammugi ei ole eluliselt usutav, et ühe nädala jooksul pärast valduse tagastamist üürileandjale said kapile tekkida sellised kahjustused – vaidlust ei ole, et kostja andis korteri üürileandjale üle 08.08.2023, üürileandja teatas puudustest 15.08.2023 ning uus üürnik tuli korterisse alles 21.08.
2. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille põhjal saaks kohus jõuda järeldusele, et kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast. Kohtu hinnangul on kostja rikkunud

§ 276lg-s 2 ja üürilepingu üldtingimuste p-is 7.3.2.

sätestatud kohustustust üüritud eset hoolikalt ja sihtotstarbekohaselt kasutada, samuti

§ 334lg-st 1 ja üürilepingu üldtingimuste p-ist 4.5.1.

tulenevat kohustust tagastada üüritud asi pärast lepingu rikkumist seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.

§ 334lg 2 alusel vastutab kostja valamukapi kahjustumise eest.

15. Hageja on esitanud uue valamukapi maksumuse tõendamiseks Tet-ko vannitoasisustussalongi arve nr H230812379 summas 1092,50 eurot, mis hõlmab valamukapi, lisade ja paigaldamise kulusid (dtl 75), ja soovib, et kostja nimetatud summa hüvitaks. Kostja on välja toonud, et üürileandja soetatud uus kapp erineb oluliselt kahjustatud kapist. Kohtu hinnangul on kostja väide arusaamatu. Kostja ei ole viidanud, et asendatud toode oleks ebamõistlikult kallim või üürileandja oleks saanud samaväärse toote odavamalt või oleks olnud võimalik valamukappi parandada. Arvestades fotodelt nähtuvat kahjustuste suurt ulatust, on eluliselt usutav, et asja parandamise asemel oli mõistlik soetada uus samaväärne asi. Üksühele toote asendamine ei pruugi alati võimalik olla ning üürileandja poolt oli põhjendatud soetada uus samaväärne asi (

§ 132lg 3, lg 1), mille maksumuseks oli 1092,50 eurot.

Üürileandjal tekkis seega otsene varaline kahju summas 1092,50 eurot. 5 16. Kohus leiab, et üürileandjal tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ning kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav. Kostjale kui üürnikule pidi olema teada, et üürilepingu eset tuleb hoida heas korras ning tagastada sellisena nagu see saadi. Samuti on kostja rikkumise ja sellest tuleneva varalise kahju vahel põhjuslik seos – kui kostja ja teised korteris elanud isikud, kelle eest kostja üürnikuna vastutab, oleksid olnud valamukappi kasutades hoolsamad ning ei oleks lasknud sinna niiskusel koguneda, ei oleks valamukapp veekahjustusi saanud ning üürileandjal ei oleks kahju tekkinud. 17.

§ 336

lg 1 sätestab, et üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Kui üürileandja avastab hiljem asja puuduse, mida ta tavalise ülevaatamisega ei saanud avastada, peab ta sellest

§ 336lg 2 kohaselt üürnikule viivitamata teatama.

Asja puudusest teatamata jätmisel kaotab ta puudusest tulenevad õigused. Hagiavalduses esitatust nähtub, et üürileandja esindaja võttis eluruumi valduse üle 08.08.

1. Korteri tagastamisel koostati ülevõtmise-vastuvõtmise akt (dtl 53-56). Hageja selgituste kohaselt ei olnud valamukapi kahjustused esialgsel vaatamisel kohe märgatavad, neid oli näha vaid teatud nurga alt. Kahjustused valamukapile avastas üürileandja korteri tagastamise järgsel koristusel nädalavahetusel ning teavitas sellest kostjat 15.08.2023 (dtl 69). Kohus leiab, et eluruumi üleandmise aktis saab fikseerida nähtavad puudused, kuid see ei välista, et hiljem ei võiks ilmneda varjatud puuduseid. Kohtule nähtub valamukapi fotodest (dtl 58-62), et tegemist on kahjustustega, mis ei ole silmale kohe nähtavad (nt kahjustus valamu ääre all kapi ülemises servas) ning on eluliselt usutav, et korteri üleandmisel neid ei märgatud. Arvestades, et üürileandja avastas puuduse 08.08.2023 ja 15.08.2023 ajavahemikku jäänud nädalavahetusel, s.o 12.-13.08.2023, ning teavitas üürnikku sellest 15.08.2023, on kohtu hinnangul üürileandja puudustest kostjale teatanud viivitamatult peale nende avastamist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei oleks nimetatud teateid saanud.
2. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale, kellele üürileandja oma nõude loovutanud on, hüvitada uue valamukapi soetamise kulu 1092,50 eurot. Seega, hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 1092,50 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude diivanilaua hüvitamiseks summas 34,99 eurot, kuivõrd kostja on nimetatud summa kohtumenetluse käigus hagejale tasunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kohus märgib, et hagiga taotleti kokku välja mõista kostjalt 1127,49 eurot. Kohus mõistis kostjalt välja 1092,50 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 96,90%.
4. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 3,1% ulatuses hageja kanda ning 96,90% ulatuses kostja kanda. 6
5. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 280 euro väljamõistmiseks.
6. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
7. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 280 eurot, millest kostja kanda jääb 96,90% ehk 271,32 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 8,68 eurot jäävad kostjalt välja mõistmata.
8. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 7