KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-3226 Haldusasi D.B taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlusosa

) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.B esitas 27.11.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse saada riigi õigusabi konsultatsiooniks ja advokatuuri aukohtu 07.11.2024 otsuse nr 2-15/747 peale halduskohtule kaebuse esitamiseks. Taotluse kohaselt on taotleja sissetulek vaid osalise töövõime toetus ca 350 eurot kuus. Sellest maksab taotleja lapsele elatist 150 eurot kuus ja 50 eurot elatisvõla katteks. Taotleja on alustanud maksejõuetuse kohtuasja Tartu Maakohtus. Menetlus on pooleli, mh õigusabi puudumise tõttu.
2. Tallinna Halduskohus jättis 02.12.2024 määrusega taotluse käiguta. Taotlejal tuli taotlus allkirjastada ja selgitada, miks ta leiab, et kohus peaks aukohtu otsuse tühistama, selgitades vähemalt üldiselt, milliseid menetlusreegleid on aukohus tema meelest rikkunud.
3. D.B esitas halduskohtule vastuse 02.12.
5. Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 määrusega taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1).

§ 111

lg 1 järgi antakse taotlejale menetlusabi juhul, kui on piisavalt alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi ei anta riigi õigusabi juhul, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks vähene. Advokatuuri aukohtu 07.11.2024 otsus on tehtud ajendatuna D.B kaebusest vandeadvokaat Aleksei Ratnikovi tegevuse peale. Advokatuuriseaduse § 18 3-24-3226 lg 1 järgi võib huvitatud isik esitada advokatuuri aukohtu otsuse peale kaebuse halduskohtule. Kaebeõigus on siiski piiratud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.07.2022 otsus nr 3-20-1214, p 10). Aukohtumenetlus ei toimu advokaadi kliendi huvides. Kliendil pole õigust nõuda advokaadi karistamist. Seetõttu ei saa kohus huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida seda, kas aukohus on teinud sisuliselt õige otsuse. Huvitatud isikul on õigus sellele, et aukohus vaataks tema kaebuse läbi kehtestatud menetlusreegleid järgides. Menetlusreeglite järgimist saab kohus huvitatud isiku kaebuse alusel kontrollida. Seetõttu palus kohus taotlejal vähemalt üldiselt selgitada, milliseid menetlusreegleid on aukohus tema meelest rikkunud, kuid taotleja ei esitanud puuduste kõrvaldamise avalduses selgitusi, millest nähtuks, et aukohus oleks tema kaebust läbi vaadates menetlusreegleid rikkunud. On arusaadav, et taotleja ei pruugi osata ilma õigusabita kõiki aukohtumenetluse nüansse hinnata. Siiski oli taotlejal võimalik esile tuua, kas menetluslikud rikkumised tema hinnangul üldse esinesid ja milles need tema meelest võisid seisneda. Kuna taotleja ei ole selliseid asjaolusid esile toonud, ei ole alust eeldada, et kaebuse esitamine saaks praegusel juhul edukas olla. Taotlejale on selgitatud, et kui ta leiab, et advokaat on temaga sõlmitud lepingu alusel teda esindades oma kohustusi rikkunud, saab ta oma õigusi kaitsta tsiviilkohtumenetluses. Kuna advokaadi karistamine aukohtumenetluses ei parandaks mingil moel taotleja kui huvitatud isiku olukorda, annab aluse riigi õigusabi andmisest keelduda ka RÕS § 7 lg 1 p 12: taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. 5. D.B esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.12.2024 taotluse, mille kohaselt soovib ta riigi õigusabi riigi õigusabi taotluse esitamiseks ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Kuna Tallinna Halduskohus jättis 03.12.2024 määruse resolutsiooni p-ga 1 D.B riigi õigusabi taotluse rahuldamata, siis järeldab ringkonnakohus, et D.B 10.12.2024 riigi õigusabi taotluse eesmärgiks on saada advokaadi abi selleks, et koostada ja esitada ringkonnakohtule määruskaebus halduskohtu 03.12.2024 määruse resolutsiooni p 1 peale. 7.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi ei anta muu hulgas juhul, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). 8. Kuigi taotleja ei ole 10.12.2024 taotlusele lisanud andmeid oma majandusliku seisundi kohta, puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et tema puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused (

§ 112lg 1 p 1).

Selles ei ole kahelnud ka halduskohus. Haldusasjas nr 3-24-976 on tuvastatud, et taotleja on töötu ning tema sissetulekud koosnevad erinevatest toetustest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2024 määrus nr 3-24-976, p 8). 9. Eelnevast hoolimata jätab ringkonnakohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata, sest taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Halduskohtu 03.12.2024 määrus on ringkonnakohtus vaidlustatav üksnes osas, millega halduskohus jättis taotleja riigi 2

§ 2lg-d 4 ja 5).

Kohtud on ka varem korduvalt leidnud, et taotleja on võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt (nt Riigikohtu 18.10.2024 määrus; Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-976).

1. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus D.B 10.12.2024 taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2. Ringkonnakohus juhib taotleja tähelepanu, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud menetlustähtaja kulgemist (

§ 116lg 5).

Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 määruse peale on

§ 204

lg-st 1 tulenevalt võimalik esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt on halduskohtu 03.12.2024 määrus taotlejale kätte toimetatud 10.12.

1. Määruskaebuse esitamise tähtaega ei pikendaks ka praeguse määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamine. Seetõttu tuleb taotlejal arvestada, et kui ta soovib halduskohtu määrust vaidlustada, tuleb tal kaebetähtaja järgimiseks esitada iseseisvalt määruskaebus hiljemalt 27.12.
2. Määruskaebusele esitatavad nõuded on sätestatud

§-s 205. Kuivõrd 10.12.2024 taotluses ei ole toodud välja ühtegi konkreetset taotlust seoses Tallinna Halduskohtu 03.12.2024 määrusega ega sellele määrusele selgelt isegi viidatud, ei pea ringkonnakohus võimalikuks käsitada taotlust puudustega määruskaebusena, vaid loeb selle üksnes riigi õigusabi taotluseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3