KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-976 Haldusasi D.F-i kaebus Kose Vallavalitsuse 14. mai

§ 119lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D.F esitas Kose Vallavalitsusele 09.05.2024 avalduse sotsiaaleluruumi saamiseks. Kose Vallavalitsus otsustas 14.05.2024 korraldusega nr 165 D.F-ile mitte eraldada sotsiaaleluruumi, kuna taotleja on ise võimeline otsima ja leidma endale üürikorterit. Taotlejale on selgitatud sotsiaaltoetuse taotlemise võimalusi juhuks, kui tal puuduvad rahalised vahendid üürilepingu sõlmimisel ettemaksu tasumiseks.
2. D.F esitas Tallinna Halduskohtule 28.03.2024 kaebuse, mille nõueteks jäid taotlused tühistada Kose Vallavalitsuse 14.05.2024 korraldus nr 165 ning kohustada Kose valda tagama kaebajale sotsiaaleluruumi.
3. Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2024 otsusega D.F-i kaebuse rahuldamata.
4. D.F esitas Tallinna Ringkonnakohtule 10.12.2024 taotluse, mille kohaselt soovib ta riigi õigusabi riigi õigusabi taotluse esitamiseks ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. 3-24-976
5. Riigikohus edastas 12.12.2024 ringkonnakohtule lahendamiseks D.F-i 10.12.2024 riigi õigusabi taotluse, milles kaebaja selgitab, et tal ei oleks isegi rahaliste vahendite olemasolu korral võimalik üüriturult eluruumi saada ja seetõttu vajab ta sotsiaalkorterit. Üürileandjad ei ole nõustunud lepingut sõlmima isegi juhul, kui kaebaja on pakkunud suuremat ettemaksu või kõrgemat üüritasu. Samuti ei taha üürileandjad sageli arvestada seadustega ega tunnista üürniku kodu puutumatust. Kuna kaebaja ei ole saanud riigi õigusabi, siis on mitmed tema kohtuasjad tagastatud. Riigikohus leidis asjas nr 4-23-2162, et kaebaja oli õigustatud saama riigi õigusabi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Kuna Tallinna Halduskohus jättis 04.12.2024 otsusega D.F-i kaebuse rahuldamata, siis järeldab ringkonnakohus, et kaebaja 10.12.2024 riigi õigusabi taotluste eesmärgiks on saada advokaadi abi halduskohtu otsuse peale nõuetele vastava apellatsioonkaebuse koostamiseks ja selle ringkonnakohtule esitamiseks. 7.

§ 110

lg 1 p 3 kohaselt võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Majandusliku seisundi kõrval tuleb hinnata, kas esinevad RÕS §-s 7 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. 8. Kuigi kaebaja ei ole 10.12.2024 taotlusele lisanud andmeid oma majandusliku seisundi kohta, puudub ringkonnakohtul alus kahelda selles, et kaebaja puhul on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused (

§ 112lg 1 p 1).

Halduskohus on viimati 09.09.2024 määruses tuvastanud, et D.F on töötu ning tema sissetulekud koosnevad erinevatest toetustest. Pole alust arvata, et kaebaja majanduslik seisund oleks märkimisväärselt paranenud. 9. Eeltoodule vaatamata keeldub ringkonnakohus riigi õigusabi andmisest, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (RÕS § 7 lg 1 p 1). Hinnang sellele, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, ei sõltu üldjuhul sellest, kas isik omab õigusalaseid teadmisi, vaid eelkõige vaidluse keerukusest ja isiku käitumisest protsessis (nt Riigikohtu 11.03.2008 määrus nr 3-21-7-08, p-d 10–13; 02.11.2005 määrus nr 3-3-1-58-05, p 7). Praegune vaidlus ei ole õiguslikult ega faktiliselt keerukas ning kaebaja on suutnud iseseisvalt koostada kaebuse halduskohtule, milles selgitas piisavalt arusaadavalt oma seisukohti. Halduskohus ei ole D.F-i kaebust tagastanud, vaid lahendas selle 04.12.2024 otsusega sisuliselt. Ehkki halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, ei nähtu kohtuotsusest, et kaebuse rahuldamata jätmise oleks tinginud kaebaja menetlusdokumentide puudulikkus. Kaebus jäi rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul ei olnud kaebaja nõue sotsiaaleluruumi saamiseks sisuliselt põhjendatud. Kohtud on praeguses asjas ka varasemalt korduvalt leidnud, et kaebaja on võimeline osalema halduskohtumenetluses iseseisvalt (vt Riigikohtu 18.10.2024 määrus; Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2024 määrus; Tallinna Halduskohtu 02.05.2024 määrus). Kaebaja viide Riigikohtu 07.11.2023 määrusele nr 4-23-2162, millega tema riigi õigusabi taotlus rahuldati, ei ole asjassepuutuv, sest tegemist oli väärteoasjaga, kus kaebaja vaidlustas tema süüdimõistmise avaliku korra rikkumises, mille eest määrati talle karistuseks arest. Järelikult oli nimetatud kohtuasjas tegemist kaebaja põhiõiguste oluliselt intensiivsema riivega, mille tõttu oli ka menetlusabi andmise n-ö lävend madalam (vrd

§ 111

lg 2).

§-s 2 sätestatud ülesanded ja põhimõtted (sh kohtu uurimis- ja selgitamiskohustus) laienevad 2

§ 116lg 5).

Tallinna Halduskohtu 04.12.2024 otsuse peale on

§ 181

lg-st 5 tulenevalt võimalik esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 03.01.

1. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei pikendaks ka praeguse määruse peale Riigikohtule määruskaebuse esitamine. Seetõttu tuleb kaebajal arvestada, et kui ta soovib halduskohtu otsust vaidlustada, tuleb tal apellatsioonitähtaja järgimiseks esitada iseseisvalt apellatsioonkaebus hiljemalt 03.01.2025 ning kui kaebaja riigi õigusabi taotlus peaks osutuma edukaks, on advokaadil võimalik hiljem apellatsioonkaebust täiendada.
2. Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja ei ole 10.12.2024 taotlustes toonud välja ühtegi konkreetset taotlust seoses Tallinna Halduskohtu 04.12.2024 otsusega nr 3-24976 ega otsusele selgelt isegi viidanud, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks käsitada taotlust puudustega apellatsioonkaebusena, vaid loeb selle üksnes riigi õigusabi taotluseks. Kaebajal on võimalik ringkonnakohtule apellatsioonitähtaja jooksul teada anda, kui ta soovib, et taotluse põhjendusi hinnataks ühtlasi tema apellatsioonkaebuse põhjendustena. Sellele vaatamata tuleb tal soovi korral esitada ringkonnakohtule eraldi apellatsioonkaebus, märkides eelkõige selgelt, millist lahendit ta taotleb (vt

§ 182lg 1 p 7).

Apellatsioonkaebusele esitatavad nõuded on sätestatud

§-s 182. (allkirjastatud digitaalselt) 3