Obsah (5)

§ 3401§ 657§ 371§ 340§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi Määruse tegemise koht ja aeg 27. jaanuar 2025, Tartu, Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-23-142113

) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus oli seisukohal, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja ei ole kohtule selgitanud, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab ning kohtule ei nähtu, mille alusel saaks hageja kostjalt hüvitist nõuda. Maakohus ei lugenud piisavaks lihtsalt hüvitise saamise soovi. 4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palus tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Hageja ei nõustu, et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et hagejale ei ole hetkel teada, millisel konkreetsel õiguslikul alusel kolmas isik hageja pangakontodelt kostjale väljamakseid tegi. Olukorras, kus hageja nõue oli ebaselge või kohtule mitte jälgitav, oleks tulnud jätta. hagiavaldus käiguta, tuua välja hagiavalduse puudused ning määrata tähtaeg hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks (

§ 3401lg 1).

1. Kohus küsis Dana Patricia Ennoki seisukohta. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kostjale jääb tema vastu esitatud õiguslikult põhistamata hüvitise nõue arusaamatuks. Samuti jääb kostjale ebaselgeks, millisel õiguslikul alusel on hüvitise nõudelt arvestatud kuni
2. oktoobrini 2023 viivist 8% aastas. 2
3. Tartu Ringkonnakohus tühistas
4. mail 2024 maakohtu määruse ja saatis asja samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse ja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10). Hagi õigusliku perspektiivituse korral ei ole hagiavaldus puudusega, mistõttu kohus ei ole iseenesest kohustatud sellisel juhul määrama hagejale

§ 340

1 lg 1 järgi tähtaega selleks, et viimane saaks oma hagiavaldust muuta õiguslikult perspektiivikaks. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga selles, et hageja ei ole toonud hagiavalduses esile asjaolusid, millest nähtub, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt hüvitist, kuid tegemist on kõrvaldatava puudusega. Maakohus ei saanud hagiavalduse menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel keelduda, määramata hagejale eelnevalt

§ 340

1 lg 1 järgi tähtaega selleks, et hageja saaks hagi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada. Hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtuvalt ei ole hagejale teada, kas hageja pangakontodelt kostjale tehtud maksete puhul on tegemist alusetute väljamaksetega ja kas hagejal üldse on kostja vastu nõue. Ringkonnakohus selgitas, et hageja peab esitama hagiavalduses omapoolse nägemuse faktilistest asjaoludest, mille õigsust eeldades võiks tema hagi rahuldamisele kuuluda.

1. Maakohus määras
2. mail 2024 ja
3. augustl 2024 hagejale tähtaja hagis puuduste kõrvaldamiseks.
4. Hageja teatas vastuseks puuduste kõrvaldamise määrusele, et hagejal puudus kostjaga mistahes lepinguline suhe või täitmata kohustused kostja ees. Hageja hinnangul on kolmas isik hageja esindajana teinud hageja pangakontolt ja hageja arvelt väljamaksed kostja kontole alusetult, st hageja on kostjat alusetult rikastanud. Kostja ei ole hagejale alusetult saadud rahalisi vahendeid tagasi andnud/kandnud. Samuti ei ole välistatud, et kohus lahendab ja rahuldab hageja nõude kostja osas mistahes muul alusel. MAAKOHTU SEISUKOHT
5. Tartu Maakohus keeldus
6. septembri
7. a määrusega hagi menetlusse võtmast ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ei tea, millisel õiguslikul alusel on hageja pangakontolt tehtud väljamakseid kostjale. Hageja leiab, et tehtud väljamaksed koos viivisega tuleks kostjalt välja nõuda. Maakohus märkis, et Reilika Orumaa, kes hageja pangakontolt ülekandeid tegi, oli samal ajal hageja juhatuse liige. Maakohus oli seisukohal, et juhatuse liikme poolt tehtav tehing on kehtiv. TsÜS § 31 lg 5 sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Riigikohus on märkinud, et selle sätte järgi on juriidilise isiku teadmiseks tema juhtorgani liikmete teadmine (RKTKo,

1. veebruar 2022, 219-3736, p 11). Seega ei ole jälgitav hageja väide, et talle ei ole teada, millisel õiguslikul alusel on hageja juhtorgani liige pangakontodelt ülekandeid teinud. 3 Maakohus leidis, et hageja esitatud kujul ei ole hagis toodud asjaoludel hagejal sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagejal tuleks enne hagi esitamist selgeks teha, millisel alusel on hageja eelmine juhatuse liige kostjale raha kandnud. MÄÄRUSKAEBUS
2. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hagejal puudusid lepingulised või täitmata kohustused kostja ees. Hageja arvelt kostjate tehtud väljamaksed olid tehtud ilma õigusliku aluseta. Hageja on kostjat alusetult rikastanud. Asjasse ei puutu, et Reilika Orumaa (kolmas isik) on hageja juhatuse liige alates
3. maist 2018 kuni käesoleva ajani. Hageja ei ole väitnud, et kostjale tehtud sooritused olid tühised või kehtetud. Hageja väitis, et kostjale tehtud sooritused olid alusetud. Hageja rikastas kostjat läbi soorituste, mitte aga tehingute, nagu maakohus ekslikult leiab. Hagejal ei olnud soorituse tegemiseks õiguslikku alust. Hageja on esitanud soorituse tagastamise nõude. Hageja hagi menetlusse võtmise otsustamist ei saa mõjutada asjaolu, kas hageja juhatusele on hagi esitamise ajal teada või mitte, et millisel alusel on hageja eelmine juhatuse liige kostjale raha kandnud.
4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks (

§ 657lg 1 p 3 ja § 659).

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja taotluse riigilõivu tagastamiseks. 13. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, leides et hagejal ei ole sellist huvi ega eesmärki, millele riik peaks andma õiguskaitset. Jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või p 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 08.03.2017, nr 3-2-1-177-16, p 10).

1. Ringkonnakohus märkis
2. mai 2024 määruses, et hageja ei ole toonud hagiavalduses esile asjaolusid, millest nähtub, et hagejal võiks olla õigus nõuda kostjalt hüvitist, kuid tegemist on kõrvaldatava puudusega. Maakohus määras seejärel õigesti hagejale kahel korral puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, kuid ekslikult ei pidanud hageja täiendatud nõuet menetlusse võtmiseks piisavaks. Ringkonnakohus leiab, et hageja kõrvaldas hagiavalduse puudused, mis takistasid selle menetlusse võtmist. Maakohtu nimetatud asjaolud võivad olla hagi rahuldamata jätmise aluseks, kuid ei takista asja menetlusse võtmist.
3. Ringkonnakohus rahuldab

§ 150lg 1 p 5 alusel taotluse kaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks.

Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb tagastada MENETLUSTEENUSED UÜ arvelduskontole nr EE

1. 4
2. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. Samuti ei saa vaidlustada riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) 5