KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 08.07.2019, Tallinn 2-18-8699 Tsiviilasja number OÜ Taali Grupp hagi NAIVE

) § 153 lg 1 p-s 2 märgitud rahuldamisjärgus; 4) jätta menetluskulud kostjate kanda. 2. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 22.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-8373 välja OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrot. 07.05.2018 nõuete kaitsmise koosolekul esitasid hageja nõudele vastuväite mõlemad kostjad ning hageja nõue jäi tunnustamata. Hageja leiab, et kostjate vastuväidetel hageja nõudele puudub õiguslik alus, sest kostjad ei olnud nõuete kaitsmise koosoleku ajaks enam võlgniku võlausaldajateks.

§ 103

regulatsioon kinnitab hageja seisukohta, et õiguslikku tähendust omab üksnes selle võlausaldaja vastuväide, kes oli võlausaldaja nõuete kaitsmise koosoleku ajal. Hageja esitab oma tuvastusnõuded tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 alusel. 3. Kostja I ja II palusid jätta hagi tuvastusnõuete osas läbi vaatamata. Pankrotiseadus ei võimalda esitada kohtusse nõuet tuvastamaks teisel võlausaldajal nõude puudumist.

§ 106

võimaldab esitada üksnes hagiavalduse oma tunnustamata jäänud nõude tunnustamiseks. Kostja I on tsiviilasjas nr 2-18-8608 ja kostja II tsiviilasjas nr 2-188743 esitanud hagi oma nõude tunnustamiseks OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotimenetluses. Seega ei saa hageja käesolevas asjas esitada samaaegselt tuvastusnõuet tuvastamaks kostjate nõude puudumist. Esimese astme kohtu määrus 2

1. Harju Maakohtu 29.04.2019 määrusega jäeti läbi vaatamata hageja nõue kostja I vastu tuvastamaks, et kostja I vastuväide OÜ Dagenhart pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust ning jäeti läbi vaatamata hageja nõue kostja II vastu tuvastamaks, et kostja II vastuväide OÜ Dagenhart pankrotimenetluse nõuete kaitsmise koosolekul ei oma õiguslikku tähendust.
2. Hagejal ei ole esitatud tuvastusnõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, hagi on selles osas perspektiivitu ja kohus jätab nõuded läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.
3. Kohtu hinnangul ei saa tuvastada, et kostjate vastuväidetel puudub õiguslik tagajärg ning nende vastuväited ei oma õiguslikku tähendust. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja I nõude tunnustamine menetluses tsiviilasjana nr 2-18-8608, kus kostja I hagi on 18.03.2019 määrusega jäetud küll läbi vaatamata, kuid nimetatud määrus ei ole jõustunud ning kostja I on kohtumäärusele esitanud määruskaebuse. Kostja II nõude tunnustamine on menetluses tsiviilasjana nr 2-18-8743, kus kostja II hagi on 14.01.2019 määrusega jäetud läbi vaatamata, kuid nimetatud määrus ei ole jõustunud ning kostja II on määrusele esitatud määruskaebuse. 7.

§ 103

lg 8 sätestab, et kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks. Hageja saab käesolevas asjas hageda vaid nõude tunnustamist. 8.

§ 106lg 1 näeb ette võimaluse hageda kaitsmata jäänud nõude tunnustamist.

Kui kostjad on esitanud hagi enda kaitsmata jäänud nõude tunnustamiseks teises tsiviilasjas, siis ei saa kohus käesolevas asjas hakata tuvastama samasid asjaolusid ehk sisuliselt hindama kostjate nõude tunnustamise võimalikkust, et tuvastada, kas nad säilitavad pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse või mitte. Kui kostjate nõudele on vastuväide esitatud ja nad ei esita hagi oma nõude tunnustamiseks, siis peavad nad arvestama võlausaldaja staatuse kaotamisega. Kui nad otsustavad hagi esitada, siis hinnataksegi nõude põhjendatust ja hagi rahuldamise korral on nad jätkuvalt võlausaldajad. Kui kohus hakkaks käesolevas menetluses paralleelselt hindama kostjate nõude tunnustamise võimalikkust, siis võib tekkida olukord, kus käesolevas lahendis jõutakse ühele järeldusele ja kostjate nõude tunnustamise menetluses teisele. Seega saab käesolevas menetluses kohus anda hinnangu hageja nõude tunnustamise võimalikkusele, kuid ei saa samal ajal asuda sisuliselt tuvastama ja lahendama küsimust, kas kostjatel on nõue, mille alusel nad on võlausaldajad pankrotimenetluses või mitte. Vastasel juhul ei peakski kostjad oma nõude tunnustamiseks midagi ette võtma, st nad ei peaks esitama

§ 106

lg 1 sätestatud hagi, mis aga kohtu hinnangul oleks vastuolus pankrotimenetluse regulatsiooniga. Määruskaebus

1. Hageja palub 03.05.2019 määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Hageja nõuete läbivaatamata jätmiseks puudus alus, kuna hagejal on sellise nõude esitamiseks ja kohtu poolt sisulise hinnangu saamiseks tuvastushuvi.
2. Kostjate hagid nõude tunnustamiseks tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja nr 2-18-8743 on jäetud läbi vaatamata, kuigi vastavad kohtumäärused ei ole käesolevaks ajaks veel jõustunud. Hagi läbivaatamata jätmine tähendab, et kostjate hagid nõude tunnustamiseks ei ole kohtu menetluses olnud (TsMS § 426 lg 1). Seaduse kohaselt loetakse seega, et kostjad ei esitanud hagisid nende nõuete tunnustamiseks.

§ 103

lg 8 esimese lause kohaldamise eeldused on järelikult täidetud ning sellest sättest tulenevalt ei saa kostjate vastuväiteid hageja nõudele arvestada. Hagiavalduses 3 esitatud nõue tuvastada, et kostjate vastuväitel puudub õiguslik tähendus, ongi suunatud

§ 103lg 8 esimeses lauses sätestatud tagajärje tuvastamisele kohtu poolt.

Seega ei saa väita, et tuvastusnõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kui kohus tuvastab, et kostjate vastuväitel ei ole õiguslikku tähendust, ei takista kostjate vastuväited hageja nõude tunnustamist. Hageja nõude tunnustamine ongi hageja eesmärk. 11. Hageja ei nõustu, et hageja saab kostjate suhtes hageda ainult nõude tunnustamist. Olukorras, kus on täidetud

§ 103

lg 8 esimese lause kohaldamise eeldused ning kostjate vastuväited ei takista hageja nõude tunnustamist, puudub hagejal ka vajadus hageda kostjate suhtes oma nõude tunnustamist. Kostjate suhtes hageja tuvastusnõude läbi vaatamata jätmine ja selle asemel hageja alternatiivse, nõude tunnustamise nõude menetlemine ei vastaks TsMS §-s 2 sätestatud kohustusele lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Alternatiivnõude menetlemine tekitab hagejale suuremaid ning ebavajalikke kulusid.

1. Hageja tuvastusnõude menetlemine ei eelda kostjate nõude sisulist lahendamist. Maakohus on oma määruses selgitanud, et saab käesolevas menetluses anda „hinnangu hageja nõude tunnustamise võimalikkusele, kuid ei saa samal ajal asuda sisuliselt tuvastama ja lahendama küsimust, kas kostjatel on nõue, mille alusel nad on võlausaldajad pankrotimenetluses või mitte“. Hageja leiab, et maakohtu sellekohane selgitus ei õigusta kostjate vastu esitatud esmase tuvastusnõude läbi vaatamata jätmist.
2. Hageja esmase nõude menetlemisel ei saa tekkida olukorda, kus ühte ja sama küsimust lahendatakse paralleelselt kahes erinevas tsiviilasjas. Kohus peab käesolevas asjas tuvastama üksnes selle, et kostjate vastuväited ei oma tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja 218-8743 tehtud määrustest tulenevalt õiguslikku tähendust, kui määrused edaspidi jõustuvad. Asjaolu, kas kostjatel on OÜ Dagenhart (pankrotis) vastu nõue selgitatakse välja tsiviilasjades nr 2-18-8608 ja 2-18-
3. Menetluse edasine käik
4. Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse vaidlustatud osas muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
7. Maakohus leidis põhjendatult, et hagejal ei ole esitatud tuvastusnõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Hageja nõude eesmärk on oma nõude tunnustamine OÜ Dagenhart pankrotimenetluses, mida saab saavutada läbi nõude tunnustamise menetluse.

§ 103

reguleerib nõuete kaitsmise korda ja

§ 106sätestab, kuidas toimub vaidlus nõuete tunnustamise üle.

18. Seega on kohaseks õiguskaitsevahendiks hageja alternatiivnõue, mis on endiselt maakohtu menetluses. Nõude tunnustamiseks peab hageja tõendama oma nõude olemasolu, mitte teistel võlausaldajatel nõude puudumist. Käesoleval ajal ei ole hagejal alust väita, et kostjad ei ole võlausaldajad. Asjaolu, et kostjate nõuded on vaidlustatud, ei anna veel alust mitte pidada neid võlausaldajateks. Mõlemad kostjad on esitanud nõuete tunnustamise hagi kohtusse (tsiviilasjad nr 2-18-8608 ja nr 2-184 8743) ja nende hagide läbivaatamata jätmise määrused on vaidlustatud. Kui kostjad kaotavad võlausaldajate staatuse OÜ Dagenhart pankrotimenetluses, siis tuleb hageja nõude tunnustamise üle otsustada

§ 103lg 8 kohaselt ning selleks ei tule esitada tuvastushagi kohtusse. 19. Hageja ei saa Ts

MS § 368 lg- s 1 nimetatud õigusliku huvi olemasolu põhjendada kulutuste kokkuhoiu eesmärgiga. 20. Käesolev määrus ei ole TsMS § 173 lg 1 mõttes lõpplahend, mistõttu ringkonnakohus ei määra menetluskulude jaotust. Menetluskulud jaotab maakohus kogu menetlust lõpetavas lahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar