Obsah (10)

§ 442§ 656§ 329§ 392§ 429§ 45§ 403§ 373§ 398§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Anneli Alekand Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-19-3

) § 5 lg-s 1 sätestatuga. Maakohtu otsuse resolutsioon ei vasta hagi esemele. 5 4) Aegumise vastuväide on valesti lahendatud. Aegumine ei alga uuesti igasuguste maksete tegemisega võlausaldajale, hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi talle ülekandeid just laenumaksete katteks. 5) Maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 4.7.2 ei ole arusaadav ega täidetav, mistõttu ei vasta see

§ 442lg 5 nõuetele.

6) XXX kinnisasja müük on ebaõiglane ja toob kostjale kaasa ebamõistlikud tagajärjed. Ei ole kindel, et kinnisasja müümisel saab täita laenukohustused. 7) Maakohus on valesti mõistnud kostjalt riigituludesse 578 eurot. Maakohus ei rahuldanud hageja nõudeid, mille tõendamiseks hageja nõudis kinnisasjade hindamisel ekspertiisikulude tasumisest vabastamist. Maakohus rahuldas ekspertiisiga mitteseotud nõude, määrates kinnisasjad avalikule enampakkumisele. Lisaks oli kostja riigilõivu tasumisest täielikult vabastatud, maakohus on riigilõivu alusetult kostjalt välja mõistnud.

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Maakohus keeldus põhjendatult täiendava kohtuistungi pidamisest. Maakohus pidas kaks istungit, ärakuulamise põhimõtet ei ole rikutud. Täiendava istungi pidamine oleks venitanud menetlust ja tekitanud lisakulusid. Maakohus ei ole rikkunud menetlusnorme selliselt, et see oleks toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus jättis kostja taotletud tõendi põhjendatult kogumata ja leidis õigesti, et laenud on poolte ühised kohustused. Haginõudeid on maakohtus piisavalt täpsustatud. Maakohus kvalifitseeris õigesti laenu puudutavad õigussuhted ja jättis õigesti aegumise kohaldamata. XXX kinnisasja jagamata jätmiseks või kostja ainuomandisse jätmiseks ei ole alust. Kostjal on kohtuotsuse täitmiseks piisavalt vahendeid. Kostjal oli korteriomand, mille ta võõrandas. Tasuta võõrandamine näitab, et kostja varaline seisund on hea. Kui tegemist oli siiski tasulise võõrandamisega, saab kostja saadu arvel otsust täita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada osaliselt, osas, milles maakohus lõpetas poolte ühisomandi kinnisasjadele, määras kinnisasjade müügist saadud raha jaotuse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise laenumaksete tasumise eest. Ringkonnakohus saadab hageja ja kostja nõuded ühisomandi lõpetamiseks kinnisasjadele ning hageja nõude kostjalt laenumaksete tasumise eest hüvitise saamiseks uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse staadiumis. Seoses sellega tuleb tühistada ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus ja kostjalt Eesti Vabariigi kasuks menetluskulude välja mõistmine. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse hageja nõudes laenulepingutest nr XXXXXXXXXXX ja nr XXXXXXXXXXXXXX tulenevate kulutuste hüvitamiseks, otsustas lõpetada ühisomandi sõiduautole Opel Frontera selle müügiga avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadu poolte vahel võrdselt. Vaidlustamata osas on maakohtu otsus jõustunud.
2. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuna eseme kuulumine abikaasade ühisvara hulka on ühisvara jagamise nõude lahendamise eeldus, mitte iseseisev haginõue, ei tule kohtul 6 eseme kuulumist ühisvara koosseisu kohtuotsuse resolutsioonis eraldi tuvastada (RKTKo
3. oktoober 2024 nr 2-21-6200, p 15).
4. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust

§ 656

lg 1 p 1 mõttes, kuna ei viinud läbi eelmenetlust nii nagu selle näevad ette

§ 329

lg 3 ja

§ 392lg 1 p 1 ega täitnud piisavalt selgitamiskohustust.

Kuigi ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks

§ 656

lg 1 mõttes, saavad maakohtule ette heidetavad rikkumised olla siiski kohtuotsuse tühistamise aluseks, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ja seda ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses (

§ 656lg 2, vt ka RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20).

Praegusel juhul rikkus maakohus oluliselt selgitamiskohustust ja lahendas nõudeid, mida pooled menetluses ei esitanud, võimaldamata pooltel avaldada selle kohta oma arvamust, rikkumist ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. 13. Maakohus on asja lahendades väljunud nõude piiridest ja rikkunud sellega

§ 429

, nähes ette kinnisasjade müügist laenude maksmise enne tulemi poolte vahel jaotamist. Sellisel viisil ühiste kohustuste täitmist ei ole taotletud ei hagis ega vastuhagis. Hageja taotles laenude jätmist tema kanda ja selle eest kostjalt hüvitise välja mõistmist. Kostja vaidles vastu sellele, et vastutus laenude eest on solidaarne, kuid lõpuks soovis laenude jätmist tema enda kanda.

1. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust sellega, et ei ole juhtinud hageja tähelepanu, et esitatud kujul ei ole nõudeid võimalik mõistlikult täita. Hageja algne nõue oli jätta kinnisasjad hüvitise vastu kostjale ja kohustused jätta hageja kanda selliselt, et kostja hüvitab hagejale poole kohustuste ulatusest. Kinnisasjade väärtuse määramisel lähtus hageja asjade hinnast ilma hüpoteekideta, kuigi mõlemad kinnisasjad on hüpoteekidega koormatud ja nende kustutamist ei nähtud haginõudes ka ette. Vastupidi, kuna hageja soovis ise laenusid edasi maksta, pidid hüpoteegid järelikult kehtima jääma. Selle tulemusena oleks kostja saanud koormatud kinnisasjad koormatisteta asjade hinnaga ja tasunud lisaks hagejale poole laenudest. Sellises olukorras tuleb kohtul pooltega arutada, kas asi ja sellega seotud kohustus on mõistlik jätta erinevatele inimestele, kuidas peaks kajastuma koormatisega asja omandamine asja hinnas ning kes sellisel juhul kannab kohustuse täitmata jätmise riski.
2. novembril 2020 täpsustas hageja nõuet ning lisas alternatiivse nõude, et mõlemad kinnisasjad ja sõiduauto müüdaks enampakkumisel ja raha jagataks poolte vahel võrdselt. Enampakkumiste alghinnaks soovis hageja hindamisaktides märgitud väärtusi, milles kinnisasju hinnati ilma hüpoteekideta. Samas taotles hageja jätkuvalt, et hüpoteekidega tagatud laenud jääks edaspidi tema maksta. Kinnisasjade väärtus koos hüpoteekidega ja ilma ei saa olla sama. Kui hageja soovis kinnisasju müüa vähemalt hindamisaktis märgitud hinnaga, tuleb tulemist tasuda ka laenujääk ja hüpoteegid kustutada ning hagejal ei ole põhjust laenu seejärel enam edasi maksta ega nõuda jäägi tema kanda jäämise eest kostjalt hüvitist. Maakohus neid vastuolusid pooltega ei arutanud ega juhtinud neile hageja tähelepanu. Ringkonnakohtu istungil avaldas hageja, et soovib müügitulemist laenujäägi tasumist ja hüpoteekide kustutamist, et müüa kinnisasju ilma nendeta, ja oli veendunud, et on nõude ka selliselt esitanud. Hageja menetlusdokumentides see aga ei kajastu. Haginõue ei olnud järelikult maakohtu menetluses selge. Enampakkumise tulemi jaotamine ei ole ühisvara jagamisel ainult otsuse täitmise viisi küsimus, vaid ühiste kohustuste täitmise küsimus ja seega seotud sellega, milliseid nõuded on hagejal vaja soovitud tulemuse saavutamiseks esitada ja milliseid nõudeid saab kohus koos või eraldi rahuldada. PKS § 38 järgi on ühisvaral lasuvate kohustuste täitmine või jagamine seotud vara jagamisega. Riigikohtu hinnangul tuleb ühisvara jagades perekonnaseaduse mõtte kohaselt üldjuhul eelistada ühisvaral lasuvate kohustuste täitmist PKS § 38 esimese lause esimese alternatiivi järgi, sest siis saab võlausaldaja nõue rahuldatud ja abikaasad vabanevad 7 solidaarkohustusest. Solidaarse vastutuse jätkumine pärast abikaasade ühisvara jagamist ei teeni täielikult ühisvara jagamise eesmärki, kuigi on võimalik (RKTKo
3. mai 2014 nr 3-2-138-14, p 14). Kuna maakohus on menetlenud ebaselget nõuet ja eelmenetluse ülesanded on seega täitmata, ei saa ringkonnakohus asja ise lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lasta hagejal nõudeid täpsustada, juhtides vajadusel tähelepanu sellele, kui hagi rahuldamisel ei oleks nõudeid võimalik mõistlikult täita. Kuivõrd kinnisasjade suhtes ühisomandi lõpetamine ja kohustuste täitmine on omavahel seotud, tuleb tühistada mõlema kinnisasja kohta tehtud maakohtu otsustus.
4. Ringkonnakohus nendib, et maakohtul võisid haginõudest arusaamist segada grammatiliselt ebakorrektsed ja raskesti mõistetavad laused hageja menetlusdokumentides, mistõttu ei olnud hageja ka ise päris kindel, mida ta taotles. Hagejat esindab lepinguline esindaja.

§ 45lg 2 annab kohtule õiguse asjatundmatu esindaja menetlusest kõrvaldada.

Maakohtul on võimalik seda kaaluda. 16. Ringkonnakohus nõustub kostja etteheitega, et maakohtul oleks asja sisulisel arutamisel tulnud pidada vähemalt üks kohtuistung, sest seda taotles üks pooltest.

§ 403

lg 1 kohaselt võib kohus asja ilma seda kohtuistungil arutamata lahendada poolte nõusolekul. Kui pool ei teata, kas ta on kirjaliku menetlusega nõus, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil (

§ 403lg 3).

Kostja väljendas selgelt, et soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Maakohus põhjendas istungi määramata jätmist sellega, et asjas on juba peetud kaks istungit. Samas on maakohus sama määrusega, milles määrati asi lahendamiseks kirjalikus menetluses, võtnud menetlusse täpsustatud vastuhagi ja andnud tähtaja kompromissi sõlmimiseks (dtl 927–928). Sellest saab

§ 373

lg-le 1 ja § 392 lg 1 p-le 5 tuginedes järeldada, et asi oli enne kirjaliku menetluse tähtaegade andmist eelmenetluse staadiumis. Eelmenetluses eelistungi pidamine ei asenda asja sisulist läbivaatamist istungil.

§ 398

lg 1 järgi on eelistungi eesmärgiks asja ettevalmistamine selle arutamiseks põhiistungil. Riigikohus on selgitanud, et eelkõige on pooltel just suulises menetluses võimalik kontrollida, kas kohus on nende argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud (RKTKo

1. märts 2021 nr 2-17-13391, p 17). Kohtuistungi pidamata jätmine võib kujutada endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti. Hagimenetluse poolel on enamasti väga keeruline põhistada, et kohtulahend oleks asja suulise arutamise tulemusel olnud tõenäoliselt teistsugune (samas, p 20). Praeguses asjas võib istungi pidamata jätmine olla toonud kaasa selle, et maakohus lahendas nõudeid, mis ei olnud selged. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul arutada asja suuliselt kohtuistungil, väljaarvatud juhul, kui pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on iseenesest õigesti leidnud, et XXX suhtes ühisomandi lõpetamata jätmine või kinnisasja jagamine kaasomandisse ei ole põhjendatud. Kostja ei ole väitnud, et hagejal oleks võimalik kinnisasja kasutada koos kostjaga või et sellest saaks eraldada eraldi kasutatava osa. Kui hageja jääks kinnisasja ühiseks omanikuks ilma võimaluseta asja kasutada, saamata selle eest hüvitist, oleks tegemist omandipõhiõiguse riivega.
3. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidlusalused laenulepingud sõlmisid pooled solidaarvõlgnikena ja et pärast lahutust tegi hageja laenude katteks makseid oma lahusvarast. Riigikohtu hinnangul tuleb (endise) abikaasa hüvitisnõude kvalifitseerimisel lähtuda perekonnaseaduse sätetest. PKS § 38 kolmandast lausest ja § 37 lg-st 3 tulenevalt jagatakse ühised kohustused eelduslikult võrdselt ning hageja nõue on kvalifitseeritav ühisvara huvides lahusvara arvel tehtud kulutuste väärtuse hüvitamise nõudena vastavalt PKS § 34 lg-le
4. 8 Lahusvara kasutamiseks ühisvara huvides saab pidada ka seda, kui abikaasa täidab ühisvaral lasuvat kohustust oma lahusvara arvel. Abikaasa tagasinõudeõigusele kehtiva seaduse kohaldamine ja abikaasade võrdsusest kõrvale kaldumise võimalus PKS 1995 alusel viivad kokkuvõttes eelduslikult samale lõpptulemusele. Kuigi ka solidaarvõlgnike omavahelises suhtes VÕS § 69 lg 1 alusel tekkiva tagasinõude abil on võimalik tasutud laenumaksete puhul jõuda sarnasele tulemusele nagu hüvitamise nõude puhul PKS § 34 lg 2 alusel või nõude puhul kalduda PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 alusel kõrvale abikaasade osade võrdsusest, on nõude korrektne õiguslik kvalifitseerimine oluline mh aegumise küsimuse lahendamisel (vt RKTKo
5. oktoober 2024 nr 2-21-6200, p 33).
6. Aegumise küsimuses on maakohus õigesti lähtunud perekonnaõigusliku nõude aegumise ajast TsÜS § 155 lg 1 järgi (vt RKTKo
7. oktoober 2024 nr 2-21-6200, p 35).
8. Kuna ringkonnakohus tühistab asja uueks lahendamiseks saatmise tõttu menetluskulude jaotuse, tuleb tühistada ka kostjalt menetluskulude riigituludesse välja mõistmine, mille peab maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusest uuesti otsustama. Seejuures märgib ringkonnakohus, et maakohus on vastuhagi hinna määranud valesti. Kuna ühisomand ei lõpe ilma kinnistusraamatus omanikukande muutmiseta, ei ole õige kande tegemiseks tahteavalduse andmiseks kohustamist pidada eraldi lõivustatavaks nõudeks.
10. juuni 2019 määrusega tagas maakohus hagi ja määras hagi tagamise abinõuna Oru 24 kinnistule käsutamise keelumärke kandmise hageja kasuks, kuid keelumärget ei ole kinnistusraamatusse kantud. Vaidlustatud otsuse ei ole maakohus hagi tagamise suhtes seisukohta võtnud, mis ei vasta

§ 442lg 5 nõuetele.

1. Maakohus peab asja uuel läbivaatamisel pooltega õiguslikku olukorda arutama ja välja selgitama, milline on hagiga taotletav tegelik eesmärk seoses kinnisasjade suhtes ühisomandi lõpetamise ja ühiste kohustuste jagamisega ning andma talle vajaduse korral tähtaja nõude täpsustamiseks.
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb

§ 173lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 9