Obsah (9)

§ 477§ 424§ 423§ 425§ 426§ 173§ 168§ 183§ 190

KOHTUMÄÄR US Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2024, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-16961 Tsiviilasi F.Q (F.Q) maksejõuetusavaldus Menet

) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS § 10 järgi kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt pankrotiseaduse (PankrS)

1. peatüki
2. jaos sätestatut, kui FiMS-ist ei tulene teisiti. FiMS ja PankrS ei reguleeri maksejõuetusavalduse tagasivõtmist, mistõttu tuleb asjas kohaldada

i vastavaid sätteid. 7.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 6 esimene lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Avalduse tagasivõtmine

§ 424lg 2 järgi avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

1. Avaldaja edastas kohtule
2. detsembril 2024 taotluse maksejõuetusavaldusest loobumiseks. Kohus mõistab taotlust selliselt, et avaldaja soovib võtta maksejõuetusavalduse tagasi. Kohus leiab, et kuivõrd füüsilisest isikust võlgniku suhtes maksejõuetusmenetluste algatamisel ja läbiviimisel tuleb arvestada võlgniku tahet (v.a võlausaldaja maksejõuetusavalduse korral võlgniku pankroti väljakuulutamiseks) ning praegu ta maksejõuetusmenetlust ei soovi, tuleb maksejõuetusavalduse tagasivõtmise taotlus rahuldada.

§ 423

lg 1 p 2 sätestab, et kui hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 425

lg 1 esimese lause kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata 2 määrusega.

§ 426

lg 1 kohaselt avalduse läbivaatamata jätmise korral loetakse, et avaldust ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus kohaldas
2. novembri
3. a määrusega võlgniku suhtes käsutuskeeldu ning peatas tema vara suhtes toimuva sundtäitmise. Maksejõuetusavalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb tühistada käsutuskeeld ning võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise peatamine. Käsutuskeelu tühistamise kohta tuleb väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldada teade (PankrS § 21 lg 4). Usaldusisikul tuleb täitemenetluste olemasolul määrus saata ka kohtutäituritele võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise uuendamiseks. Samuti tuleb tühistada asjas
4. jaanuari 2025 kl 11.30-ks määratud kohtuistung. 10.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna FiMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada

§ 168

lg-t 2 (koosmõjus

§ 477lg-ga 1).

Kohus jätab menetluskulud seega võlgniku kanda, kuna maksejõuetusavaldus jääb selle tagasivõitmise tõttu läbi vaatamata.

1. Usaldusisik on taotlenud
2. detsembril 2024 oma ülesannete täitmise eest tasu 1268 eurot 80 senti (käibemaksuga). Võlgnikul tasu katteks raha puudub. Kohus leiab, et usaldusisiku tasuks tuleb määrata 1000 eurot 40 senti (käibemaksuga). 11.
3. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. 11.
4. PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust. 11.
5. Kuigi avaldaja on maksejõuetusavalduse tagasi võtnud, on usaldusisik oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning menetlustoiminguid teostanud (muu hulgas tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega ja suhelnud võlgnikuga, teinud ise registrites ja saatnud kolmandatele isikutele järelpärimised ning analüüsinud saadud vastuseid, koostanud aruande koos vara ja võlgade nimekirjaga), kuna võlgnik polnud veel selleks ajaks avaldust tagasi võtnud ning usaldusisikul oli kohustus oma ülesandeid täita. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 8 tundi. 11.
6. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Kõnealust sätet tuleb kohtu hinnangul 3 kasutada analoogia alusel ka praegusel juhul avaldust läbi vaatamata jättes, kuna seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded täitnud ning võlgnikul selleks raha puudub.

§ 183

lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

§ 190

lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

§ 190

lg 7 sätestab, et sama paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kuigi praegusel juhul on usaldusisiku tasu põhjustanud võlgnik, võttes oma avalduse tagasi pärast avalduse menetlusse võtmist ja usaldusisiku poolt oma ülesannete täitmist, tuleb menetluskulud jätta küll võlgniku kanda, kuid kuna võlgnikul ei ole piisavalt vara usaldusisiku tasu maksmiseks, arvestades ka usaldusisiku taotlust, annab kohus võlgnikule usaldusisiku tasu hüvitamiseks menetlusabi hüvitamiskohustuseta ulatuses, mis ei ületa

§ 183lg-s 2 kehtestatud määra (820 eurot (lisandub käibemaks)).

Kohus jätab eelnimetatud summat ületavas osas usaldusisiku tasu taotluse rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et praegune menetlus oleks keskmisest keerukam, mis põhjendaks usaldusisiku tasu määramist suuremas ulatuses. 11.5. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo käibemaksukohustuslane. (allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 4