KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-22-3802 Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse avalikult teatavaks 20. detsember 2024, Tallinn tegemise aeg ja koht Kohtuasi X hagi Y vas

§ 1047lgtele 2 ja 4 (RKTKo 2-17-17140 p 11).

Hageja palub kohustada kostjat saatma talle kuuluvalt e-posti aadressilt xxx hiljemalt kahe nädala jooksul arvates käesolevas asjas tehtava lahendi jõustumisest e-posti aadressitele xxx; xxx; xxx; xxx; xxx; xxx; xxx ja xxx järgmise sisuga ekiri pealkirjaga „X kohta ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine“: „Mina, Y, avaldasin X’i kohta ebaõigeid faktiväiteid seoses XXX asuva sissesõiduvärava mootorajami mehaanilise seisukorra rikkumisega. Minu väited viimase osas olid meelevaldsed ja paljasõnalised ning mul puuduvad tõendid kirjeldatud teo toimepanemise kohta. X ei ole rikkunud sissesõiduvärava mootorajamit, vägivallatsenud selle kallal ega seda muul moel kahjustanud.“ II KOSTJA VASTUS

1. Kostja vaidleb hagile vastu. hageja ei vaidlusta, et sõiduauto Audi sõitis tollel hommikul väravast välja, hageja valduses olevast puldist ei õnnestunud autoväravad avada, hageja teostas autoväravate avamise alguses puldiga, seejärel väljus autost (kes väljus on tuvastamata) ja avas värava, st. sõiduauto Audi sõitis autoväravatest läbi. Avaldatud väited võivad hagejale mitte meeldida või olla objektiivselt valed, kuid hageja ei saa vaidlustada faktiväiteid, mis teda ei puuduta (2-15-18661 p.2). Hageja ei ole selgitanud, põhjendanud ega millegagi tõendanud oma osavõttu pereauto Audi esimesena väljasõidul 05.12.2021 ja väravate avamisel, mida võisid samal ajal või enne kasutada ja teha ka teised isikud, mis 2 samuti ei ole tõendatud. Väravaid võis avada peale hageja ka keegi teine, kes kasutas sellel hetkel krt. 3 ees seisnud autot.
2. Kostja ei ole kordagi seostanud ega kasutanud hageja nime „X“ koos faktiväidete ja väärtushinnangutega selliselt, nagu hageja oma hagis avaldab. Kostja on hoidunud väärtushinnangute andmisest ja preventiivselt vabandanud arusaamatuste vältimiseks kõigi kirju saanud korteriomanike ning ka prk. X ees („…VABANDAN nende ees (ka. prk Xd) kui olen kellegi nime selgesõnaliselt kasutanud ja milleski põhjendamatult süüdistanud. Toimepandud kaasomandi vara lõhkumine (vandalism) ei ole seostatud konkreetse isikuga. Korteri nr.3 vandalismist…“ all oli mõeldud krt. 3 kasutuses oleva ja eest startinud sõiduauto Audi väljasõidu järgselt tuvastatud vandalismi (kaasomandi vara lõhkumise), mis on õige väide. Enne Audi väljasõitu olid väravad suletud. Väravate avamiseks kasutati ilmselgelt rohkem pingutusi ja agarust kui ainult juhtpuldi nuppu kasutades. Väravad muutusid kasutamiskõlbmatuks, vasakpoolne ajam ei avanud väravatiiba ajami ja väravatiiva kinnituse purunemise tõttu, vasakpoolne avanes ja sulgus tsükliliselt vahet pidamata. III KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on andmed avaldanud 17.12.2021 ühistule saadetud ekirjas.

§ 1045

lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Isiku au teotamine ja maine kahjustamine võimalik nii väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (

§ 1046

lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (

§ 1047lg 2).

Hageja nõue põhineb sellel, et kostja avaldas 17.12.2021 ühistule saadetud e-kirjas hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid (hageja lõhkus elamu territooriumi sissepääsu väravaautomaatika). Kostja leiab, et intsident ei ole seostatav konkreetselt hagejaga, kuna kostja ei kasutanud hageja nime ja kasutas mõistet korter nr. 3. 6. Riigikohus on leidnud, et

§ 1047

lg 4 alusel esitatud nõude puhul peab kohus hindama seda, kas vaatamata hageja nime puudumisele konkreetses väites võiksid need siiski käia hageja kohta (RKTKm 2-15-18661 p 11). Kohus leiab, et kuna hageja on korteriühistu XXX liige ja korteri nr. 3 omanik ning elab selles korteris, siis on vaidlusalused väited sisaldavad viiteid hageja korterile teistele ühistu liikmetele seostatavad hagejaga. Korteriühistu liikmed on teadlikud sellest, kellele ühistu liikmetest, milline korter kuulub. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kostja seisukohaga, et tema poolt avaldatu ei puuduta hagejat ning hageja ei saa nõuda avaldatud faktiväidete ümber lükkamist. Sisutu on kostja väide, et korteri nr. 3 vandalismi all on mõeldud selle korteri kasutuses oleva sõiduauto Audi liikumise tagajärjel tuvastatud vara lõhkumist, kuna sõiduautole, kui asjale ei saa omistada tegevusi. Hageja on selgitanud, et tal ei õnnestunud autoväravat puldist avada ning hageja väljus autost ning avas värava, väravaautomaatika lülitist. Seega kasutas sündmuse toimumise ajal autot hageja ning tähendust ei oma kostja väide, et autot võis kasutada keegi teine. 7. Riigikohus on leidnud, et isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo 2-21-5449 p 11).

§ 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited (RKTKo 2-18-17980 p 19) ning need võivad järelduda ka avaldatu sisust (RKTKo 2-18-17980/127 p 19). Kohtu hinnangul on kostja avaldatu, „korteri nr. 3 vandalismist sõiduväravate jõulisest käsitsi avamisel, millega toimus mõlema ajamite töö rikkumine ja väravate kasutuskõlbmatuks muutumine“ näol tegemist faktiväidetega (

§ 1047

lg 1), kuna avaldatus omistatakse 3 viitega hageja korterile konkreetset tegevust ja sellise tegevuse tagajärgi. Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (

§ 1047lg 4).

Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et tema avaldatud andmed on ebaõiged ja ei ole tõendanud, et avaldatu vastab tõele. Kostja väitel on ta kõigi kirja saanud korteriomanike ees vabandanud, kuid vabandamine võib olla tähtis ebakohase väärtushinnangu korral mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suuruse määramisel, mitte ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise nõude puhul. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks on üksnes ebaõigete andmete avaldamine.

1. Reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati (RKTKo 3-2-1-140-14 p 14). Kohtu hinnangul ei ole avaldaja nõue täies ulatuses põhjendatud. Hageja nõue on ulatuslikum ja läheb kaugemale sellest, mis kostja on avaldanud. Kostja ei pea ebaõiged faktiväited ümber lükkama pealkirjaga „X kohta ebaõigete faktiväidete ümberlükkamine“, kuna vaidlusaluse 17.12.2021 e-kirja pealkirjas ei ole viidet hageja isikule ja andmed on avaldatud e-kirja kirjeldavas osas. Samuti ei ole e-kirjas välja toodud konkreetselt hageja nime nagu õigesti märgib kostja, vaid on viide ainult korterile nr.
2. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kohustada kostjat, Yit saatma talle kuuluvalt e-posti aadressilt xxx kahe nädala jooksul kohtotsuse jõustumisest eposti aadressitele xxx; xxx; xxx; xxx; xxx; xxx; xxx ja xxx teade, et 17.12.2021 e-kirjas avaldatud väited, et „korteri nr. 3 vandalismist sõiduväravate jõulisest käsitsi avamisel toimus mõlema ajami töö rikkumine ja väravate kasutuskõlbmatuks muutumine“, on valed. MENETLUSKULUD
3. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).
4. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda ja kohus ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4